Foto: erakogu

Valgamaa Sangaste vallavanemal Kaido Tambergil on oma seisukohad riigis toimetavate poliitikute, ametnike ja nende plaanide kohta ning ta ei hoia neid enda teada.

Kaido Tamberg (52) ütleb, et hakkas haldusalal askeldama juba eelmise sajandi lõpus, vallavanemana on ta toimetanud käesoleva sajandi algusest.

Algusaeg oli tema sõnul vaesem, aga riigi suhtumine mõistvam ja riik oli omavalitsustele rohkem partneriks. Siis neelas raha nõukogudeaegse taristu halb seisukord, mille kordategemisel on suur abi olnud Euroopa Liidu toetusest.

Sangastes on eurorahadega rajatud kõigi keskuste vahele kergliiklusteed, noortekeskus ja seltsimaja, kool on korda tehtud, mõisa arendatud, elanikud on saanud puhta joogivee, samuti on noori haritud ja töötuid aktiveeritud jne.

Tamberg peab oluliseks eurorahade kasutamist, sest arukas on üheeurose omaosaluse eest kuus kuni üheksa eurot toetusraha n-ö sisse osta. Kogu toetusraha on loomulikult investeeritud kodakanti. „Nii toimides on ka investeerimise võimekus sama suur kui kuus kuni kaheksa korda suuremal vallal,” märgib ta. „Tulevikku vaadates tundub, et nii soodsa suhtega uuel perioodil enam raha ei saa. Sangaste on viimase kolme aasta jooksul ametliku statistika järgi ühe inimese kohta kasutanud euroraha üle 1530 euro.”

Riigi juhtide ja ametnike tegevuse ning suhtlemise kohta ta enam nii rõõmsaid toone ei kasuta. „Praegu on seis kahjuks selline, et tegeliku eluga kokkupuuteid väheomavad nii-öelda geneetilised päriluspoliitikud on ennast vist mõelnud rahva eksimatuks superajuks, kelle arvates on nende kõik mõtted üllad ja plaanid jumalikud,” iseloomustab Tamberg värvikalt riigivalitsejaid. „Ministeeriumidest on saanud omavahel rivaalitsevad vürstiriigikesed, kuhu on miskipärast antud võim rahvast ja omavalitsusi kamandada. Riiklik partnerlus on asendunud bürootüranniaga. Poolvägisi antakse riigi ülesandeid üle kohapeale ja nõutakse neilt teenuste osutamist, justkui soovitaks omavalitsustest teenindusmajad teha. Raha selleks unustatakse pahatihti endale.”

Ta teab, et kontrollivate ametnike hordide diktatuur ahistab samuti ettevõtjaid ja ettevõtlust.

Vallavanem kogukonna liikmena ei või endale lubada inimestega ülevalt alla käitumist. Suhtlemisel elanikega peab ta kõige tähtsamaks inimeste väärikuse austamist ja ka ise väärikaks jäämist.

„Oluline on inimestele asju nii selgitada, et teda nii-öelda plokki ei aja, ei riiva tema eneseuhkust üleoleva või õpetliku tooniga, sõnaga, vastaspoolt peab austama,” lisab ta.

Riigiametnikega suhtlemisel on mõistlik jälgida, et sa austad ennast ja eeldad, et ka sind austatakse: „Liiga „nina kuklas“ ametnikku tuleb proovida maandada. Kui see ei õnnestu, tuleb teisi teid probleemi lahendamiseks otsida, sest rumalatest on parem eemale hoida. Pahatahtlikkuse vastu aitab avalikustamine, isegi heas mõttes jonn ja visadus. Usun, et julguse ja eestlaslikku jonniga saab ülbust välja juurida.”

Olge positiivsed
Palju ametnikega kokku puutunud vallavanem ütleb, et ametnikke saab paremaks muuta ka ise positiivse õhkkonna loomisega. Vanasõnagi ütleb, et nagu kutsu külale, nii küla talle.

„Kui negatiivse hoiakuga asja ajama minna, on tihti väga raske ka teisel poolel vingusesse näkku õndsalt naeratada, kuigi seda peab üks hea ametnik samuti oskama ja tegema,” leiab ta. „Üks pool peab ju positiivselt alustama.”

Ametnikkonna teine häda on pikk ja usaldamatusest pungil otsuste jada. Bossid linnas delegeerivad vastutuse alama astme ametnikule, kuid kaalutlusõigust ei anna, nii lajatab viimane pahatihti täie rauaga, sest kui ta kergema otsuse teeks, võidakse ta vallandada. Selle hirmus keelavad kohapealsed ametnikud igaks juhuks asju, mida ei peaks. Keelates on ju vastutust vähem. „Tekib küsimus, et milleks kõrged ametnikud linnades üldse on,” ei varja Kaido Tamberg pahameelt osa ametnike vastu ja toob näiteks trahvimishüsteeria tõttu tekkinud politsei ja veoautojuhtide vastasseisu.

Kõrged ametnikud seletasid silmi plõksides teleris, et trahvimiskäsku ei ole olnud ega ole. Mõtlevatele inimestele aga tundus, et ikka oli antud käsk, mida reapolitseinikud pidid täitma. Kui käsu andjad hakkavad ise selle eest vastutama, lõpetatakse kergel käel eksperimenteerimine.

Tambergi arvates peavad ametnikud olema ikkagi heas mõttes rahvateenrid, kes ei oota koogutamist, ei targuta ega kuuluta eksimatut tõde. Kuni nad isiklikult tagajärgede eest ei vastuta, on lihtne vinti üle keerata ja keelata ning eksperimenteerida nagu aastaid haldusreformigagi. Kui riik suudaks otsustusahela siduda personaalse vastutusega, oleks see suur samm edasi õiglase riigi poole.

Reformibuum poliitiline tellimus
Käimalükatud haldusterritoriaalse reformi katseid on Tamberg ennegi näinud. Need on tema hinnangul olnud enamasti mõne poliitiku uitnägemused kaardil, kuid sisuline reform pole kedagi väga huvitanudki. Meie poliitikas on pahatihti viljeldavad kaardimängulaadsed „näis, mis tuleb“-stiilis otsused.

Üks häda võib vallavanema arvates olla selles, et hankemajandusega on ministeeriumides tööl hea haridusega noored, kuid neil pole vajalikku kogemustepagasit ja seetõttu ei suuda nad näha tervikpilti. Vahel on mehel tunne, et ametnikud ajavad juhendites näpuga järge. Autotki ei saa juhendi järgi juhtida, kõnelemata riigi tüürimisest.

„Praegune reformibuum tuleneb eelkõige poliitilisest tellimusest, millest on saanud ka suurema osa rahva ebamäärane lootus, et nende elu saab seeläbi edaspidi hulga parem ja ametnikud püüavad oma arusaamise järgi seda täita,” hindab Kaido Tamberg (kes kuulub 1998. aastast SDEsse ‒ toim). „Poliitikud käituvad põhimõttel, mille kohaselt tuleb ise probleem tekitada ja seejärel seda suure lärmiga kangelaslikult lahendama asuda. Reformi on vaja küll, kuid tunduvalt põhjalikumat ja läbimõeldumat. Koos riigireformi, maksureformi ja teiste oluliste eeltingimustega. Ehk olen pisut äraandjalik kolleegide suhtes, aga minu arust peaks reformi algusest peale läbi viima riik ja käsu korras, sest siis riik ka vastutab. Riigi reformikava peab olema poliitiliselt sõltumatu ja tark otsus ning võtma ka vastutuse eesmärkide nimel.”

Tamberg lisab, et haldus- ja riigireformi kava koostamiseks oleks ehk pidanud riigikogu spetsialistide komisjoni moodustama. Komisjon võinuks poole aasta jooksul kuni kolm reformikava läbi töötada ning lõpuks hääletanuks riigikogu neist ühe, mida ellu viima hakatakse. Kava hääletusel ei tohiks erapooletuid olla ning puudujad ei läheks arvesse.

„Otsuse vastuvõtmise järel oleks aastaga haldusterritoriaalne reform tehtud ja riigireform algatatud,” arvab Sangaste vallavanem.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 24/03/2016 09:48:02