Kaks aastat tagasid ühinesid Viljandimaal Paistu, Saarepeedi, Pärsti ja Viiratsi vald, ühendvalla raekoda viidi Viljandi linna südamesse. Foto: Mari-Anne Leht

Kaks aastat tagasi liitusid ümber Viljandi linna asunud neli valda üheks Viljandi vallaks. LõunaLehe lugejatele kõneleb liitumisega seotud probleemidest ja neile lahenduste leidmisest ühisvalla juht Ene Saar.

Novembri alguses möödus kaks aastat, kui Viljandimaa kaardilt kadusid alla 2000 elanikuga Paistu ja Saarepeedi vald ning üle 3000 elanikuga Pärsti ja Viiratsi vald. Nende asemel on üle 9500 elanikuga Viljandi vald, mille juhiks valiti varem 15 aastat Paistu valda juhtinud Ene Saar, ning vallavalitsuse maja viidi linna südamesse.

„Alguses kartsin, et ühist meeskonnatunnet ei teki, kuna endiste vallavalitsuste kollektiivid olid väga erinevad. Õnneks jäi see vaid kartuseks, sest kollektiiv sulas üle ootuste hästi kokku,” märkis Saar.

Elanikud liitumise vastu ei protestinud, küll aga käis väga vähe valimisõiguslikest hääletamas: kõigest 143 inimest, kellest 72% pooldas ühinemist. Ülitagasihoidlik osalus näitas kas teemast tüdimist või ükskõikset suhtumist.

Saare sõnul korraldati asi nii, et liituvate valdade juhid aitasid liitumisele kaasa. „Pakkusime neile osakonnajuhataja kohta ning seaduse järgi said nad ka poole aasta palga,” täpsustas ta.

Riik on praeguseks välja käinud vallavanema aastapalga mõtte. „Seda psühholoogilist mõjutamist on varemgi siin-seal kasutatud. Enamik vallavanematest on kohapealsed arvamusliidrid, keda mõjutatakse rahaga, et asi hakkaks liikuma ja et nad ei seisaks enam liitumise vastu,” arutles ta.

Piirkonna terviklik areng
Saare sõnul on suurim lahendamist vajav probleem endiste valdade hoonete erinev seisukord ja nende kordategemiseks võetud laenude tasumine.

Ta toonitas, et mitte mingil juhul ei tohi liitumise eel teiste omavalitsuste laenukohustusi ja hoonete seisukorda üle tähtsustada, sest kui uut valda vaadatakse ühtse piirkonnana, on liitumine lihtsam ja sellel on ka mõte.

„Liituvatele valdadele laenude ja kohustustest kõrvalehiilimise meeldetuletamine ei tule liitumisprotsessile kasuks,” hoiatas ta ja lisas, et tähtis on piirkonna terviklik areng.

Viljandimaal teati liituvate valdade laenukohustusi, kuid piisavalt hästi ei teatud neis valdades asuvate hoonete tegelikku seisukorda. Heimtali mõisa hobusetalli rekonstrueerimiseks võetud üle kahe miljoni eurost laenu maksab Viljandi vald 2028. aastani, suur vald saab sellest kindlasti üle.

Liitunud vallas on mitmete teenuste kättesaadavus paranenud. Korralikku sotsiaalkorterit on võimalik taotleda terve piirkonna elanikel, sest neid on hakatud rajama. Varem oli selline võimalus vaid Viiratsis ja Paistus.

„Projekteerime ligi poolteist miljonit eurot maksvat uut lasteaeda Ramsile ja arendame PKT-projektiga tööstusparki piirkonna konkurentsivõime suurendamiseks. Nii suuri projekte on väikeses vallas võimatu ellu viia,” rääkis valla juht.

Neljas vallas töötas kokku 40 ametnikku, Viljandi vallamajas on neid 35 ja see arv väheneb edaspidi veelgi, esimestel ühinemisjärgsetel aastatel on lihtsalt tööd enam. Valla juhi sõnul suudavad Viljandi vallavalitsuse töötajad tervikut hoomata ning vallavalitsuses ei ole lõhenemisi.

Praegu on valla ametnike palgad valitsemiskulude kaheprotsendilise vähenemise järel konkurentsivõimelised maakonnas ning valla lasteaiaõpetajate ja eripedagoogide palgad on suurimad maakonnas.

Väikeses vallas tuleb keerulisi toimetusi ‒ nagu lastekaitsega seotud kohtumaterjalide ettevalmistamine ja pereregistri keerukamad toimingud ‒ teha harva, suures vallas tuleb neid tihti ette ja nii ei kao töötajal oskused neid teha.

Keskusest kaugel asuvate valdade liitumise järel on mõttekas jätta igasse endisse valda sotsiaaltöötaja ja väga kompetentne spetsialist.

Liitumine on samm edasi
Saare sõnul ei kõrvalda liitumine küll kõiki maaelu arengu kitsaskohti, nagu nõrka regionaalpoliitikat ja omavalitsuste tulubaasi ebapiisavat suurust, kuid on kindlasti samm edasi ning võimaldab kasutada rahakotti piirkonna arenguks targemini.

„Paistu 1700 elanikuga valla juhina tegelesin rohkem valla arenguprojektidega, teiste sõnadega, olin valla arendusjuht. Väikeses vallas pole ju midagi juhtida. 9500 elanikuga Viljandi vallal on suured projektid ja suures vallas saame arengut laiemalt vaadata,” rääkis Ene Saar.

Kaugemas tulevikus näeb ta Viljandimaad ühe omavalitsusena ja siis tuleb riigil tõsiselt üle vaadata, milliseid rolle peaksid kandma maavalitsus ja maavanem riigi käepikendusena maakonnas või hoopis laiemas piirkonnas.

 

Vastseliina saab igal juhul hakkama
RAUL TOHV, Võrumaa Vastseliina vallavanem:

Külastasime kevadel Viljandi valda ja saime valla juhtidelt ülevaate nii ühinemise headest külgedest kui ka vigadest. Tundub, et kõige suurem kasu on finantsvõimekuse kasv. Viljandi vallavalitsus saab teha asju, mida on vaja teha, ega pea ootama riigi või tõukefondide abi, mis võib alles kümne aasta möödudes jõuda nendeni.

Vastseliina valla volikogu on valla liitumise kohta võtnud vastu otsuse, et ootame ära reformiseaduse jõustumise. Me oleme nii heas positsioonis, et võime iseseisvana jätkata, kuid võime ka liituda Misso ja Meremäe vallaga ja ikka on kõik hästi.

Ka Võru maakonna geograafiline asend on selline, mis võimaldab maakonnas ühe või kahe omavalitsuse tekkimist, ja ka sel juhul saab Vastseliina nende koosseisus hakkama, kuna meil on väga tugev baas. Ainus, mis praegu tundub väheteostatav, on kihelkonna taastamine, sest endise Vastseliina kihelkonna vallad on laiali nii üle maakonna kui ka kihelkonna piirides.

Põlvamaa otsib sobivaid variante
KAIDO KÕIV, Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees, Valgjärve vallavanem:

Põlvamaal on veel vara rääkida, kuidas omavalitsused jaotuvad. Valitsus alles tegi otsuse raamkriteeriumitest ning selgusetud on ka mitmed nüansid.

Maakonna arengukavas on tõmbekeskused Põlva ja Räpina, kuid see ei tähenda, et nende ümber tekivad automaatselt uued omavalitsused. Maakonda võiks ka neli omavalitsust jääda, see ei ole üldse halb variant, ning maakonna piiridki võivad muutuda.

Volikogud ja vallavalitsused on juba mõelnud või ka suunurgast öelnud, milliste lähinaabritega võiks konsultatsioone alustada, kuid konkreetsuseni jõudmine võtab aega.

Ahja ja Vastse-Kuuste peavad läbirääkimisi lähinaabritega, Räpinas on liitumist arutatud ja lähiajal minnakse konkreetsemaks.

Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve on kolme valla koostööd arutanud, kuid rahvaarvu kriteerium ja tulevase valla suurem võimekus on pannud mõtlema viie või koguni seitsme valla võimalikust ühinemisest.

Läbirääkimiste ajalgi võib palju muutuda, mõni ära langeda, teine omavalitsus lisanduda. Lähiajal peavad volikogud selgusele jõudma, millisele vallale teha ettepanek või kelle ettepanek vastu võtta. Elanike arvamuste teadasaamiseks tuleb lähiajal korraldada rahvaküsitlused.

Valgamaa soovib maavalda
KAIDO TAMBERG, Valgamaa Sangaste vallavanem:

Viljandi näide on lootustandev. Õru ettepanek Karula, Taheva, Tõlliste, Palupera, Puka ja Sangaste vallale lähtub varem omavahel arutatud võimalusest luua nn horisontaalset tüüpi maavald. Liituksid hajaasustusega vallad, mis on võrdsemad oma suuruse ja maaelukesksusega.

Eesmärk on luua võrgustikupõhise haldamisega ilma konkreetse ühe ja ainsa keskuseta kogukondade föderaalvald, mis toimib kogukondade võrdse kohtlemise ja just maaelu eripäradele keskendumise kaudu. Lihtsamalt: püramiidi tipus ei ole ühte keskust, vaid on kogum ühise valitsemise all oma elu korraldavaid võrdseid maakogukondi.

Nad keskenduksid maaelu säilitamisele, selle kasvamisele ja oma kogukonna muredele, nagu tervishoiu, sotsiaalabi ja teiste igapäevaste oluliste asjade parandamisele ja alleshoidmisele oma piirkonnas. Vald keskenduks oma koolile, lasteaedadele ja küladele, kuid gümnaasiumihariduse ostaks linnakoolidest.

Kontorid jäävad igasse liituvasse valda ja inimesed saavad kõik asjad kohapeal korda ajada. Volikogu võiks pidada istungeid iga kuu erinevas kohas, luues sellega lähema vastutussuhte iga liitunud vallaga, ning vallavanemal on vastuvõtuajad igas kogukonnas. Ehitusspetsialist, jurist ja teised ametnikud võiksid vastuvõtupäevadel samuti külakorda käia.

Suur maavald saab oma kogukonna paremaks teenindamiseks head spetsialistid palgata. Elu jääb, nagu on, ja loodetavasti jääb maavallas ka konnalombi kisklemisi vähemaks.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 03/12/2015 10:02:46