Richard Ott Leitham. Foto: Facebook

XXI Võru Folkloorifestivali traditsioonilise lõõtsamängijate jõukatsumise peavõidu võttis ässade klassis Richard Ott Leitham, kellele oli see juba teine võit ässade seas. 

Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli, mille läbi võistluse pika ajaloo on pälvinud Aivar Teppo, Juhan Uppin ja Toomas Ojassaar. Seega astus tänavune võitja suure sammu lõõtsakuninga tiitli poole.  Ka publiku hääletus andis parima tiitli just talle.

Žürii liige Tarmo Noormaa arvas, et esiteks on Otil ilus naeratus, mis küllap oli abiks publiku preemia puhul. Aga et ta ka mängis põnevalt ja väga hästi. Aga samas rõhutas Noormaa, et peatähtis on lõõtsameeste jaoks selle ettevõtmise puhul iga-aastane kokkusaamine ja üksteise mängu kuulamine, mitte niivõrd võistlus. 

Žürii liikmete sõnul oli seekord ka rõõmustav näha, et mitmed uued osalejad on värskelt lõõtsamängu juurde jõudnud, mis annab tunnistust traditsiooni elujõust ja jätkumisest ka edaspidi.

Tänavu oli lõõtsavõistlusest osavõtt taas väga arvukas, Võru Kandle laval käis saalitäie kuulajate ees 34 lõõtsamängijat noorte, algajate, täiskasvanute ja ässade arvestuses.  Ässade klassi kutsutakse need, kes varasematel aastatel on olnud parimad täiskavanute seas.

Publiku hääletusel valiti lemmikuks samuti Richard Ott Leitham.

Täiskasvanutest võitis täna esikoha Ants Järv, noortest Rasmus Kadaja ja algajatest Sirli Aia.

Võistluse peatoetaja Võru valla eripreemia sai Joel Mürk.

Žüriis olid lõõtsamehed Tarmo Noormaa, Heino Tartes ja Harri Lindmets ning peatoetaja Võru valla esindajana Siiri Konksi.

Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo lõõtsade eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.  Esimesest teadaolevast lõõtsameeste võistumängimisest Võrus tolleaegsete rahvakunstipäevade raames on möödas juba üle 40 aasta, kakskümmend viimast korda on see aga olnud Võru folkloorifestivalide üks tähtsündmusi.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri ehk teppo timmi järgi.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/07/2015 18:53:01