Eelmisel nädalal pälvis avalikkuse tähelepanu Võru korteriomaniku jagelus oma Luha tänava korteris elava puuküürnikuga. Korteri omanik Edgar Kaupmees soovis, et üürnik vabastaks korteri. Too polnud nõus seda tegema, mistõttu avaldati naisele lahkumiseks lausa telesaate „C-Komando” vahendusel survet. Seadus aga ei tee omanikule korteri tagasisaamist kergeks.

„Vot avastasingi, et sul ei ole seda õigust. Enda tarbeks oli see (korteri vabastamise nõue – toim) tehtud. Ei mõjuta see miskit, mine kohtusse, maksa suured rahad, et oma asja kasutada saaksid,” selgitas Edgar Kaupmees oma muret LõunaLehele.

Nüüd on üürnik lubanud juunikuus välja kolida. Kas see ka sünnib, ei tea Kaupmehe sõnul keegi. „Valetamine, mida sain viimase pooleteise aasta jooksul tunda ... Mina ei ole nii väga optimistlik,” kõhkles ta.

Allkirjaga lubadus, et kolitakse välja, on advokaadi sõnul vaid kohtus plussiks, samamoodi nagu omaniku võit kohtus veel pinda ei vabasta. „Võib minna ka kohtutäiturini välja,” tõdes korteriomanik.

Hagi puuküürniku vastu on juba sisse antud ja kuigi selle käigu tulemusena saavutati ka väljakolimise kokkulepe, omanik hagi kohtust tagasi ei võtnud. „Hagi ma võtan siis tagasi, kui korter on tühi. Tuleb minna lõpuni. Aitab mulle nendest jamadest,” lubas Kaupmees kindlalt.

Saanud nüüd telesaate kaudu õiguslikku nõustamist, kavatseb ta järgmine kord üürileandjana teha notariaalse lepingu, mis annab õiguse asjad kohtus käimata kohe kohtutäituri juures korda ajada ja veenduda kohe ka üürilevõtja kavatsustes.

Võru puuküürniku puhul on aga tegu isegi nii-öelda positiivse näitega: kommunaalmaksud ja üür on ka tüliperioodil kenasti makstud. Omanik soovis korterit oma tarbeks kasutada, seda remontida ja siis müüa. See soov ei tulnud üürnikule äkki ja pole senise üürilepinguga vastuolus, sest sõlmitud leping oli tähtajaline.

Leping automaatselt tähtajatuks!?
Kuid tähtaja saabudes naine välja ei kolinud. Seetõttu muutus üürileping seaduse järgi automaatselt tähtajatuks. Mõjuta jäänud suulisele teatamisele järgnes Kaupmehe kirjalik teade, mida aga ei õnnestunud otse kätte anda ega ka tähitud kirjana üürnikule toimetada. Kannatliku meelega asjale lähenenud korteriomanik kaotas aga ühel hetkel kannatuse.

Selleks, et üürnikult lõpuks väljakolimislubadus saada, oli vaja Kanal 2 saate „C-Komando” tegijate, politsei, lukksepa ja omaniku enda karmima pealehakkamise koosmõju. Saates avaldas Kaupmees, kuidas ta jonnakale üürnikule vastu tuli: otsis naisele korteri Väimelasse ja seejärel Võrru, kuna too väitis, et pole sobivaid üüripindu. Sinna juurde käis lubadus, et ta aitab üürnikul asju kolida. Kumbki kortereist aga ei sobinud naisele.

Üürnikult võis saates kuulda palju segaseid selgitusi, miks ta ei lahku. Näiteks „Sellepärast, et mina olen töövõimetuspensionär 2016. aasta oktoobrikuuni” ja „Ma olen talle selgitanud, et kulla mees, mul laps läheb ära. Ootame selle aja ära”. Kuid viimaks viis see selge vastuseisuni sõnadega „Ma ei koligi siit välja”.

Seadus on üürniku poolel
Puuküürnikud elavad mõistete „üürileping” ja „omastamine” vahel. Eesti Omanike Keskliit valis eelmisel aastal rahvahääletusel „Kiusaja auhinna” saajaks puuküürnikud. Nad kasutavad võlaõigusseadusest tulenevaid õigusi viivitada või vältida kinnisvara vabastamist. Üldisemalt võivad sellised kodanikud viidata ka põhiseadusest tulenevale kodu puutumatuse õigusele.

See ilmneb teravalt ka selle loo puhul. Tähtajatuks üürilepinguks muutumise järel pidi omanik seaduse järgi kolm kuud ette teatama lepingu ülesütlemisest, aga kuna seda tuleb teha kirjalikult ja „taasesitamist võimaldaval kujul”, andis see seadust tundvale üürnikule võimaluse teatise füüsilist kohale toimetamist vältida. Nimelt tuli välja, et üürnik on omavoliliselt vahetanud korteri lukud ja omanikku sisse ei lase. Ei aidanud ka vastastikune politsei kutsumine. Mingist ajast ei vastanud naine enam Kaupmehe kõnedele. Tähitud kirja polnud üürnik samuti nõus vastu võtma.

Lõpuks sai omanik lukksepa abiga ning politsei ja Kanal 2 võttegrupi saatel oma korterisse siseneda ja politsei veenmisel üle anda peavalu põhjustanud paberi. Ent kulus veel mitu nädalat survestamist, kuni jõuti kokkuleppele. Üürnik lubas Raplamaale kolida ja korteri juunis vabastada, kui tal kolida aidatakse. Edgar Kaupmees leiab, et selline seaduste absurdsus vajaks tähelepanu.

Seadus omanikuvaenulik?
Seadused on selles küsimuses ka Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul ebamõistlikult omanikuvaenulikud. Korteriühistute liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tõdes juba 2013. aasta puuküürnike palju vastukaja saanud juhtumite ajal, et sellised inimesed teevad paljudele ühistutele tuska.

„Olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse,” rääkis ta. Selleks, et aga üldse kohtusse pöörduda, peab omanik tasuma kõigepealt riigilõivu, mille suurus määratakse kinnisvara väärtuse järgi.

Omaniku vastutust suurendab see, et kui ta üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, võivad naabrid nõuda ka korteri sundmüüki. Korterit koos üürilepinguga müües jääb endisele omanikule kolmeks aastaks selline vastutus: kui uus omanik rikub üürniku õigusi, vastutab endine omanik tekitatud kahju eest.

Justiitsministeeriumis korraldati 2013. aastal ühe meedias kajastatud üürivaidlusloo tõukel ümarlaud, kus arutati võlaõigusseaduse ning üürnike ja omanike suhete üle. Toonane justiitsminister Hanno Pevkur pidas võimalikuks täitemenetluse seaduse täpsustamist. „Leppisime kokku, et kui vähegi võimalik, siis püüame ka seaduses olevat teksti niimoodi täpsustada, et täiturid saaksid kõik ühtmoodi aru,” lausus Pevkur siis ERRile.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 30/04/2015 10:30:02