Põlva ühisgümnaasiumi spordiõpetaja Aivar Haan tunnustussertifikaadiga EOA lipu juures, vasakul EOA president Neinar Seli. Foto: Malle Elvet

Läinud reedel kuulati Eesti olümpiaakadeemia 25 aasta juubeli konverentsil Tartus arvukaid ettekandeid, tunnustati auliikmeid ja tublimaid möödunud aastal kooliolümpiamänge korraldanud koole, teiste seas Põlva ühisgümnaasiumi ja Valga vene gümnaasiumi.

Olümpiaakadeemia (EOA) asutamiseks veerandsada aastat tagasi oli mitmeid põhjusi, üheks neist ka entusiastlik tahtmine tegeleda süvitsi olümpiahariduslike küsimustega. Tähtsa koha EOA tegevuskavas leidsid noortele mõeldud olümpiaideid ja ausa mängu põhimõtteid tutvustavad haridusprojektid.
Juba 1996. aasta kevadel korraldati esimesed kooliolümpiamängud. Need toimusid Valgamaal Tõrva Patküla põhikoolis. Järgiti päris olümpiamängude eeskuju: avatseremoonia lipuheiskamise ja tulesüütamisega, vandeandmine, osalejate paraad, võistlused, lõputseremoonia. Tõrvalaste eeskujul peeti peagi mänge Tõrvandis, Nõos ja mujalgi.
2001. aastal valiti EOA presidendiks TÜ professor Vahur Ööpik. Suurema hoo saidki kooliolümpiamängud sisse kümmekonna aasta eest. Kindla koha koolimängude kõrval võtsid sisse ulatuslikud sporditeemalised kultuuriprogrammid ja olümpiaharidusnädalad. Parimaid projekte rahastab EOA.
Näiteks esseevõistluste võitjad saavad veeta suviti paar nädalat noortesessioonidel olümpiamängude sünnimaal Kreekas Olümposel. Tublimatele võimaldatakse õppida rahvusvahelise olümpiaakadeemia magistriõppeprogrammis. Eelmisel aastal andis akadeemia koos Dada OÜga välja hariva lauamängu „Spordimäng“. Erivajadusega noortele käivitati 2013. aastal projekt „Mina. Sina. Meie“.

Tublidel Põlva noortel pole ajakohast staadioni

Nüüdseks on EOA kaasabil korraldatud Eestis kooliolümpiamänge 300 korral, neil on kaasa löönud 700 kooli ja lasteaeda ligi 100 000 lapsega.
Mullu peeti kooliolümpiaid Eesti 12 maakonnas 90 koolis, osalejaid oli 9400.
Juubelikonverentsil tänati edukamalt mänge korraldanud koole. Valga vene gümnaasiumi direktriss Jelena Laul võttis EOA presidendilt Neinar Selilt ja tegevjuhilt, kooliolümpiate projektijuhilt Reele Remmelkoorelt vastu sertifikaadi ja kingituse oma koolis peetud kooliolümpia eest.
„Meie gümnaasiumis toimusid erinevad võistlused aasta ringi. Suur spordipidu oli Põlvas mullu 9. mail,“ sõnas Põlva ühisgümnaasiumi spordiõpetaja Aivar Haan, kes võttis vastu EOA tänusertifikaadi nr 270.
Sedaaegu, kui kergejõustikutreener Haan konverentsil viibis, valas tema kasvandik Maicel Uibo USAs Athensis higi kümnevõistluse areenil. „Jälgin põnevusega Maiceli esinemist, avapäeva järel püsis ta oma rekordi graafikus.“
Põlva treenerina valutab ta südant, et Põlvas pole korralikku nüüdisaegset kergejõustikustaadioni. „Rääkisin sel teemal täna siin ka EOK presidendi Neinar Seliga,“ märkis Haan.
Pidulikul konverentsil said hõbedase auliikmemärgi viis EOA heaks aktiivselt veerandsaja aasta jooksul tööd teinud asutajaliiget Ants Nurmekivi, Aime Pärnakivi, Arved Vain, Gunnar Paal ja Toomas Savi. Viie aasta eest anti välja esimesed auliikmemärgid, toona pälvisid need kolm välisriikide esindajat.
„Meil on praegu tegevliikmeid 113,“ ütles konverentsil taas EOAd presidendina juhtima valitud Seli. Ta tunnistas, et liikmeskonnaga on oldud liiga Tartu-kesksed, vaja on laieneda rohkem teistesse piirkondadesse.
„Meeldiv on, et oleme saanud rahvusvaheliselt akadeemialt kooliolümpiate läbiviimise eest palju tunnustust,“ lisas ta.

Meeldejäävad noortesessioonid Olümposel
Oma kogemusi suvisest noortesessioonist Olümposel vahendas suusataja Mathias Juust, mullu üks kahest Kreekas viibinud eestlasest.
„Mina tegelen harrastusspordiga, osalen neliküritusel, samuti terviseolümpiaadidel. Aastate eest võtsin aga osa EOA korraldatud esseevõistlusest. Auhinnana sain viibida paar nädalat koos ühe eestlannaga Olümposel laagris,“ meenutas Võrus abiprokurörina töötav Meelis Juursoo.
Dopingu puhastava toime teemal mõtiskles sportliku eluviisiga kirjanik Olev Remsu, kel sportlikest saavutustes paljude nelikürituste medalite kõrval ette näidata sõudespordis noorteklassi hõbe neljasel tartlaste paadil Leningradi lähedal Kavgolovo järvel peetud võistluselt. „Soetasime kusagilt konjaki ja jõime seda salaja järvel, lisaks sõime usinasti C-vitamiini dražeesid,“ meenuta Remsu muigelsui toonast lohutussõitu pääsemist.
Mart Sanderi sporditeemal arutluse pealkiri oli „Sportlane kui kunstnik, kunstnik kui sportlane“.
Eesti Suusaliidu büroojuht Ülle Viinapuu veetis kolm nädalat vabatahtlikuna töötades äsjasel Sotši taliolümpial. „Hämmastavalt hästi töötas seal kogu transport. Tekkinud probleeme lahendati sekretariaadis suure vene südamlikkusega. Tööst vabal ajal sain ka mõnd võistlust lähemalt näha, avatseremooniaks saatis mulle kutse Venemaa suusaliidu president Jelena Välbe, vanadest aegadest tuttav endine suusataja. Istusin tribüünil lähestikku kohtunike nimel vande andunud Vjatšeslav Vedenini emaga, mulgi läks silm märjaks,“ rääkis Viinapuu oma muljeid Sotšist.

Töö Eesti maadluse tuleviku nimel
Maadleja, treener, esimesena Eesti olümpiakomiteelt 2013. aasta spordigalal aasta spordihinge tunnustuse pälvinud Martin Plaser arutles teemal „Kumb viib kaugemale: südikus või talent?“. Tulihingeline Eesti maadluse arengu eest seisja, MTÜ Toeta Eesti Maadlust kampaaniajuht ise alustas 10-aastasena judotreeninguid, hiljem maadlust, mis kasvatas temas tahtejõudu ja distsipliini.
Peale 10-aastast töötamist kaitseväes tagasi spordi juurde naasnuna hakkas Plaser tegema regulaarselt trenni ja suutis maadlustreenerina tuua lapsi spordi juurde.
„Hakkasin Tallinnas otsima kohta, kus saaks treeninguiks rajada nelja matiga spordikeskuse. Leidsin mõttekaaslasi ja hakkasime vanasse hüljatud tööstushoonesse Veerenni tänaval rajama maadlussaali,“ jutustas ta.
Ühtäkki kerkis üles küsimus, et maadlus kaob olümpialt. See oli Plaserile valus löök, on ju Eestile olümpiamängudelt ja tiitlivõistlustelt kuulsust toonud just maadlejad.
„Käisin läbi olümpiasangarid, otsisin ajakirjanikke, koostasin olümplaste pöördumistega kirju organisatsioonidele. Kerisin intriigi,“ rääkis ta oma tegevusest.
„Ma ei tundnud ajakirjanikke. Andsin ühele väljaandele teada, et võitluses maadluse nimel läheb Tondil lasketiirus tulistamiseks. Tellisin maadlussärgid, kohale tulid riigikogulane Jüri Jaanson, spordiametnik Siim Sukles. Sõnum riidepuudel auklikeks tulistatud T-särkidest läks sotsiaalmeedias laiali. Tulistamise järelkaja oli suur, mind otsisid üles mõned väljaanded, siis telliti maadlusteemalisi lugusid. Sain selgeks, et oma alast teavitamiseks tuleb kaasata tuntud inimesi ja suuri sündmusi,“ jutustas maadlustreener.
Plaser kulutas energiat ja oma raha, veetis unetuid öid, et käivitada maadlus vanas lagunenud hoones.
„Saal pole veel päris valmis, kuid treeningud algasid eelmise aasta sügisel. Leian toetajaid. Oma suurema auto ostuks kogutud raha läks saali ehitusse, paarsada eurot teenisin ka modellina sinna lisaks. Oma laste trennipanekust huvitatud tulevad tasuta appi ruume remontima, toetajad on sümboolselt ostnud juppe mattidest,“ rääkis nelja lapse isa Plaser.
Toetust on jaganud näiteks ka ajakirjanik Tuuli Koch ja Anu Saagim. „Üks Rootsi firma on õla alla pannud, suured tänud ka Magnumi grupile,“ lausus Eesti maadluse tuleviku pärast südant valutav Plaser.
Kolmandat aastat annab EOA koostöös spordimuuseumiga välja Georg Hackenschmidti raamatupreemiat parimale aasta jooksul ilmunud spordiraamatule. Mulluse raamatupreemia pälvis kaheksa nominendi seast spordiajakirjaniku Grunnar Pressi koostatud „Härra sportlane Viljar Loor“.
 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 17/04/2014 09:49:55