Agu Kabrits. Foto: erakogu

Eesti võimekamate omavalitsuste hulka kuuluvat Tõrva linna kaheksa aastat juhtinud Agu Kabrits valiti möödunud nädalal võimekuse pingereas nii Valgamaa kui kogu Eesti arvestuses ikka ja jälle viimast kohta hoidva Õru vallavanemaks. Juhuse tahtel ja Valgamaa nimel, nagu selgitas vastne vaesvalla juht.

Tõrva (2935 elanikku, kohalike omavalitsuste võimekuse üleriigilises pingereas 32. kohal) linnapeaks valiti IRLi nimekirjas kandideerinud Maido Ruusmann (31), keda senine keskerakondlasest linnapea Agu Kabrits (55) nimetab oma poliitiliseks kasupojaks, kelle ta eelmistel valimistel enda sõnul oma häältesaagiga ka volikokku sisse aitas. Mõlemad mehed olid ainsad, kelle häälte arv ulatus Tõrvas üle saja: Ruusmann sai 196 ja Kabrits 186 häält. Ühegi ülejäänud kandidaadi häälte arv ei küündinud ligilähedalegi. Nüüd aga jätkavad „isa” ja „poeg” erinevates leerides ja volikogusse viis kohta saanud Keskerakond jätkab ainsana opositsioonis. Koalitsiooni kuuluvad Tõrvas peale kuue IRLi liikme ka Reformierakond ja valimisliit Tõrvakad.

„Mis seal salata, eks Agu oli kindlasti see, kes mu aktiivsesse kohalikku poliitikasse agiteeris tulema,” ei salga Maido Ruusmann.

„Kui me peame seda mängu mängima, siis oleme opositsioonis,” nentis Agu Kabrits.

Samas aga ütles Ruusmann, et tegu on poliitikaga, mille mängureeglid on kõigile teada ning kuna tema sai valimistel kõige rohkem hääli, oli ka loogiline, et teda linnapeakandidaadiks esitatakse.

„Poliitika on julm mäng. Selles mängus ei saa eeldada, et pärast valimisi kõik on ja jääb,” nentis parteitu Ruusmann, kes kahtedel varasematel valimistel kandideeris Keskerakonna nimekirjas, nüüdsetel valimistel aga liitus oma maailmavaatele kõige lähemal seisva IRLi nimekirjaga. Ruusmannil on kavas ka IRLiga ametlikult liituda, sest linnapea ametikohal olles on see tema sõnul kasvõi info kiiremini kohale jõudmise mõttes mõistlik.

Et aga Tõrva linnapeast sai Õru (493 elanikku, KOV võimekuse pingereas 226. kohal) vallavanem, oli Agu Kabritsa sõnul kui pusletükkide paikaseadmine. Nimelt ilmusid maakonnalehes kõrvuti artiklid, millest ühes oli juttu Tõrva uuest linnapeast ja teises sellest, et senine Õru vallavanem Andres Palloson ei soovi pärast valimisi jätkata. Sealt tekkis Kabritsale mõte pakkuda ennast Õru vallavanema kandidaadiks ning Õru vallavolikogu otsustas möödunud nädalal ta üksmeelselt vallavanemaks valida.

„Tahaks Valga maakonna heaks midagi ära teha selle asemel, et kohe siit jalga lasta,” põhjendas vallavanemaks kandideerimist veterinaarharidusega Kabrits.

Kabritsa väitel ei ole Tõrva linnas enam väga olulisi probleeme, mida lahendada. Sajandi ehitused said tema ajal valmis (nt vee- ja kanalisatsiooniprojekt, gümnaasium, lasteaiad, noortekeskus).

„Nüüd ainult ela ja hõiska, tunne rõõmu tehtu üle,” ütles Agu Kabrits. „Praegu on jäänud vaid probleemide pinnavirvendus. Külmkapp on ostetud, nüüd on vaja ainult toit sisse panna.”

Maido Ruusmann, kes oli viimased neli aastat Tõrva abilinnapea, on nõus, et olulisimad objektid on valmis. Järgmisel valimisperioodil pole enam prioriteediks objektide rajamised või renoveerimised, vaid koolieelsete asutuste töötajate palgatõus ja ettevõtluse arendamise tagant tõukamine, et töökohtade loomise kaudu vältida noorte linnast lahkumist.

„Objektid on toredad, aga objektidest tähtsamad on inimesed,” lausus Ruusmann.

Õru valla kohta ütleb aga Agu Kabrits, et tegu pole sugugi „õnnetu” vallaga, nagu meediast on mulje jäänud või nagu see pealinna poolt vaadates võib tunduda.

„Paljud inimesed küsivad: mis te teete seal Lõuna-Eestis? Kas te noa ja kahvliga oskate süüa?” kommenteeris Kabrits. „Kui me ei suhtu endasse hästi, kes siis veel peab meisse hästi suhtuma? Meid hoiab meie enda kodu, oma lähedased.”

Kabrits peabki Õru valla üheks suurimaks ülesandeks maine parandamist ning nii nagu Tõrvas, tuleb ka Õrus pingutada selle nimel, et noored piirkonnast ei lahkuks. Kusjuures Kabrits Õru valda ühegi teise omavalitsusega liitma ei kipu ja arvab, et liitumiste tagantutsitamisega püüab riik juhtida tähelepanu kõrvale tegelikest probleemidest. Üks probleem on tulumaksu laekumine – kui enne masu said omavalitsused riigilt 11,93 protsenti oma kodanike tulumaksust, siis nüüd saavad jätkuvalt vaid 11,4 protsenti ja vahe on märgatav.

„Masu sai mööda, riigil läheb hästi, aga omavalitsustel ei lähe nii hästi,” sõnas Kabrits.

 

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 28/11/2013 09:51:57