Kodune „kõrbemaraton“ kulges meeleolukalt tuules ja päikeses

Veel mõned minutid stardipauguni. Foto: Malle Elvet

Möödunud pühapäeval sõideti 16. korda Tartu rattamaraton Otepäält Elvasse. Oodatust parem ilm ja velomaratonide võidukäik Eestis olid heaks eelduseks, et hinnatuimad poodiumikohad ja võit jäidki omadele. Närvekõditavas lõpuspurdis võitis teist aastat järjest võru verd rattaäss Erki Pütsep. Oma parima tulemuse, 4. koha Tartu rattamaratonil sai valgamaalane Ivo Suur.

Pühapäeval rattad maratonile minekuks autodesse ja autodele laadinud olid ilmaennustuse kohaselt valmis ka vihmas sõitma. Kuigi päev algas üsnagi tuuliselt, jäi taevas siiski vihmatuks ja pealelõunal säras tolmava maratoniraja kohal päike.
Rataste sahinal ja pidurite kääksatustel tehti Tehvandi ümbruses stardieelset soojendust. Kestnud kuivus tõotas porita sõitu kõval rajal ja paljud maratoonlased olid valinud maastikuratastele alla kitsamad, kiiremat sõitu lubavad rattad. Staadioni täitis peagi energiline sigin-sagin.
„Vaadake mu ratas üle,“ lükkas varakult Otepääle jõudnud Tõnis Tammetalu, Kanepi kandist pärit mees, oma ratta mehaanikutele kontrolliks. Seitsmendat korda Tartu rattamaratoni starti läinud Tammetalu plaanis oma treenitust ja ilma arvestades raja läbida nelja tunniga (aeg 3.49.58, 1728. koht).
„Töötan TÜ kliinikumis. Eks see oli ka tõukeks, et hakkasin kaks aastat tagasi rohkem mõtlema oma tervisele ja valisin 49-aastasena sportlikuma eluviisi. Sõidan meeleldi rattaga. Alguses tundus jooks raske, nüüd lähen esimest korda elus maratonigi jooksma, juba 5. oktoobril Tartu linnamaratonile,“ tegi Valgas kasvanud Aivar Romet stardi eel soojendust. Teist aastat kõigil viiel maratonialal kaasa tegev Romet arvas, et teeb nauditava alla viie tunni sõidu (4.06.19, 2182.).
Nii nagu lõbusad kostüümid, püüdsid stardi eel pilke ka tõukeratastele stardinumbreid kinnitanud maratonisõitjad. „Minust sai tõukerattafänn seitse aastat tagasi, kui Põlva matkajuhi Levo Tohva vahendusel ostsin tõukeratta ja hakkasin sellega matkama. Lähen tõukekaga teist korda Tartu maratoni pikka rada sõitma,“ nentis punutud habemega Nukuteatri näitleja Riho Tammert (4.45.20, 2825.).
Algaja sõitja tunnused, rohelised vahtralehed, olid oma rataste külge lisaks numbrile pannud rohelistes tunkedes semud: Valgamaalt pärit Valdur Mägi ja Postimehe piltnik Kristjan Teedema (tulemused vastavalt 5.45.54, 3073. ja 5.23.11, 3017.).


Viis jooksikut pundis viimaste meetriteni


Maratonirajalt tuli viimasel kilomeetril info, et kogu võistlust juhtinud Erki Pütsep püsib viisikus ja Peeter Pruus läks gruppi vedama. Meeletu eufooria vallandus Elvas, kui finišisirgele kihutas kõrvuti kolm meest. Kavalus ja sõidukogemus kindlustas viimastel meetritel võidu Pütsepale (2.32.26). Ülinapilt jäi teiseks nimekas maastikurattur Alges Maasikmets (2.32.26) ja kolmandaks Pruus (3.32.27).
„Eelmisel aastal tegin soolosõitu, tänavu valisin teise taktika,“ sõnas ratturite seas maineka Tartu maratoni kahekordne võitja. Vapralt viisikus tööd teinud Valgamaa Sooru spordimees Ivo Suur suutis 13 sekundi kaugusele jätta pundis püsinud staažika ratturi Markku Ainsalu ja lõpetas neljandana (3.32.27).
„See on mu parim tulemus Tartu rattamaratonil. Startisin sooviga jõuda poodiumile kaheksandast – olen kahel korral olnud siin kaheksas – parema kohaga. Olen õnnelik, homme on mu 24. sünnipäev,“ rääkis Tallinnas IT-kolledžis õppiv Suur.
Kulus kolm ja pool minutit, kui lõpujoonele jõudis kuues rattur, Elva oma mees Caspar Austa.

Kõrbemaratoni tahmanäod

Maratonipidu rajal kestis. Üks märksõnu oli kõrbemaratoni tahmanäod. Rajal valatud higi ja kuivadel teedel rataste alt lennelnud tolm värvis sõitjad porikarva kirjuks. Nii näod kui rattakostüümid. Määrdunud riided andsid märku ka kukkumistest, mille tõid kaasa rüsin ja pehme liiv.
„Olin suures grupis, üsna ees. Pehmel kamaral takerdumine viis kukkumiseni. Jäin grupist maha,“ möönis kukkumismärkidega Haanja rattaklubi higitolmuse näoga juht Tarmo Mõttus (2.43.38, 57.).
„Olin Haanja omadest kiirem, kuiv rada oli kiire. Minu ees sõitis Raul Olle, mind vaevasid lõpukilomeetritel jalakrambid,“ kostis 32. koha välja sõitnud Antsla rattur Viljar Kannimäe (2.38.09).
„Mõnus sõit oli. Olen maratonil kolmandat korda, täna oli kõva ja kiire rada, kohati pehme liiv. Sõitmas käin enamasti Tõrva ümbruses,“ lausus kevadel Tõrva gümnaasiumi lõpetanud Eliise Suija (3.43.05, 1513., 36. naine).
Purunenud kettide tõttu andsid mitmed maratoonarid jalgadele valu, tulid lõpuni ratas käekõrval. Suurem äpardus tabas Otepää gümnaasiumi vilistlast Erik Pallaset. Ta läbis üle poole rajast murduva sambaga sadulat kramplikult kannikatega kuidagi kohal hoides. Päris lõpuni sadul ja kannikad vastu ei pidanud, peaministrist äiapapa vattinäinud maastikurattal lendas sadul ikkagi küljest.
„See on Andruse (Andrus Ansipi) vana ratas. Eks ikka ülekaalulisus, sadula sammas murdus mu raskuse all. Oli üsna nöök niimoodi kannikatega rihtides sõita,“ arutles oma kaheksanda Tartu rattamaratoni isevärki tehnikaga vändates meeltesse põlistanud Pallase (3.35.53, 1303.).

Kaelkirjaku kodu on Haanjas

SEB maratoniüritustelt lahkub 1223. lõpetaja alati kopsaka auhinnaga – rattasõitudelt ikka uhiuue rattaga. Sedapuhku sai maastikuratta Scott Hawaii Expressilt Rõuge vallas Ruusul elav ja sadamates puidumõõtmise spetsialistina töötav Tarmo Tiivoja. Loosiõnne on tal varemgi olnud: nii sai ta ühel Otepää MK-l priisõidu Helsingi suusa-MMile.
Tänavu on maratoniüritustel sõitjate ja pealtvaatajate pilke püüdnud üle teiste võistlejate ulatuv kalekirjak. Atraktiivses kostüümis on rajal Haanja mees, müügijuhi ametit pidav Sulev Kraam. „Maraton pole vaid aja tagaajamine. Lahedaid elamusi saab veel lõbusas kostüümis liigeldes. Laenasin kaelkirjakuvormi. Uisutada oli sellega raskem kui täna maratoni sõita. Pelgasin, et pea ei püsi kiivri kohal õieti paigas Aga läks kõik OK,“ jutustas Kraam (4.26.41, 2604.).
„Kõrbemaratonil“ nautis rattasõitu ja loodust 3115 ratturit 12 riigist, nende seas 209 õrnema soo esindajat. 40 km võttis rataste alla 1981 ratturit.

 

 

 


SEB 16. Tartu rattamaratoni kiiremad kagueestlased

Valgamaa
4. Ivo Suur 2.32.32
212. Kert Möldre 2.56.54
215. Sten Pleska 2.57.20

1513. (36. naine) Eliise Suija 3.43.05
2208. (75.) Kirli Ilves 4.07.01
2232. (78.) Gaidy Mandre 4.07.52

Põlvamaa
18. Sten Saarnits 2.38.03
71. Arne Tilk 2.47.01
116. Priit Tuisk 2.51.15

1467. (34.) Kärt Aavel 3.41.35
3092. (193.) Maria Reiljan 6.16.59
3095. (196.) Reet Tepaskind 6.17.01

Võrumaa
32. Viljar Kannimäe 2.38.08
57. Tarmo Mõttus 2.43.38
84. Aimar Hussar 2.48.44

811. (18.) Laura Soome 3.20.45
1887. (54.) Anne Kannimäe 3.54.41
1918. (56.) Eike Laidver 3.55.54

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 11/02/2014 11:50:37