Jaaniraotu, Võrumaa turismimagnetiks saanud haruldase linnupargi juhatab kätte viit. Foto: Malle Elvet

Kui tartlane Valeri Kostin oli Eesti taasiseseisvumise järel miilitsamundri varna pannud ning eluolu talle noore perepea ja kirgliku loodusesõbrana Tartu Annelinna korteris enam rahuldust ei pakkunud, hakkas ta ringi vaatama, kuhu endale maale elamine soetada.

Eesti oma kroon oli just tulnud, kui Valeri Kostin lõi käed Võrumaa servas Lasva vallas Madala küla Jaaniraotu talu peremehega, kelle oli lenduritöö viinud Tallinna. Kolmetoaline paneelmajakorter sobis vahetuskaubaks suurtest asulatest kaugel metsaservas asuvale maamajale, mille läheduses seisis vana lehmalaut.

Kuigi Petseri lähistel maal kasvanud noor pereema Ülle Uibokand esialgu maale tagasi mineku mõttele vastu punnis, kolis noor pere juba sama aasta augustis Jaaniraotule, võru murdes tähendab koha nimi Jaani raiutud.

Popitunnid muuseumis
Valeri vanematele hakkas lapse suur loodushuvi silma juba algkoolipäevil. Rahutu poiss võis tundide kaupa silmitseda purki pistetud sitikat, purke panid vanemad talle vahel pihku, et laps millelegi keskenduks. Poiss käis koolis endises Tartu 10. keskkoolis (nüüd M. Reiniku põhikool), mis asus zooloogiamuuseumi kõrval. Õpilase Valeri popitunnid kulusidki enamasti muuseumis ennastunustavalt lindude ja loomade topiseid uurides. Kodus olid tal akvaariumikalad ja roomajadki.

Kui eelkõige eksootilistest lindudest vaimustunud Kostin perega maal elu sisse seadis ja tasapisi endale mitmesuguseid sulelisi hankis, ei osanud Jaaniraotu rahvas aimatagi, et nendest tegemistest kasvab aastate jooksul välja ainulaadne linnupark Eestis, turismimagnet Võrumaa metsade sügavuses, kuhu tullakse eri mandritelt, rääkimata Eestimaa paigust.

Valeri Kostin oli oma suure hobi arendamiseks õppinud Räpinas puuraiumist ja töö palkmajade ehitajana võimaldas tal tegelda hobiga. Vana laut, mis nüüd on eksootiliste suleliste päralt – papagoid eri maailmajagudest, paabulinnud, eri tõugu kanad –, sai renoveeritud maaelu mitmekesistamise fondi toel, ülejäänu on kerkinud oma ja pere kätetööga.

Ülle Uibokand võttis ette aiandusõpingud Räpinas ja tema hoole all on talu ümbritsevad oma istutatud taimed, puud-põõsad.

Esimesed huvituristid jõudsid Põlvamaal Meenikunno looduskaitseala läheduses asuvasse linnutallu juba 2006. aastal, kui Regio atlases oli koha viiteks zoo-märge. Kulus veel paar aastat, kui Valeri ja Ülle olid valmis huvirühmadele näitama oma eksootiliste veelindude, kalade ja väikeloomadega taluparki, kokku üle 80 liigi.

Kuigi tuhanded inimesed on teeotsa Võrumaa servas asuvasse tavatusse tallu üles leidnud, pole tuhanded eestimaalased Jaaniraotust veel kuulnudki. Agaramad on olnud Eesti maakondade loodusõpetuse õpetajad oma õpilasi sinna ekskursioonile viima. Jaaniraotule, kus kostavad aasta ringi eksootiliste lindude siutsud-säutsud ja loomade häälitsused, tegi selle hooaja viimase huvireisi loodussõpradele ka Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

Fantastiline, milline on kodutalu-linnupargi rajanute armastus haruldaste lindude ja loomade vastu ja millise töö nad on ära teinud. Jaaniraotu eksootikas rännanud saavad siit suurepäraseid elamusi. Perenaine Ülle lisas igale külalisele veel Austraalia rahvuslinnu emu sabasulgi kaasa.

Omamoodi visiitkaardiks Jaaniraotule sai paari aasta eest mitmeks kuuks seiklema läinud peremehe lemmik, muntjak-hirv Miku, kelle rännutee viis naaberriiki Lätti.

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 27/06/2013 11:20:44