Riik plaanib omavalitsustele kohalike teede korrashoiuks eraldada tänavu 30 miljonit eurot, mida kagunurga omavalitsusjuhtide sõnul on selgelt vähe. Riigikogulane Tarmo Tamm nimetas alarahastamist majanduslikuks rumaluseks, kuna tulevikus kulub teede kordategemisele palju suurem summa.

Valgamaa Taheva vallavanema Monika Rogenbaumi sõnul saab vald kohalike teede korrashoiuks ligi 21 000 eurot, mullu sai vaid 14 000 eurot. „Selle eest saame hädavajalikud tööd teha: veidi kruusa vedada, truupe parandada, kruusateid hööveldada, teeääri niita ja lumetõrjet teha,“ loetles Rogenbaum. Ta lisas, et tänavusest summast on kulunud juba ligi 6200 eurot. Ees on suvised teetööd.

Tahevas on vallateid 33 kilomeetrit, lisaks tasub vallavalitsus erateedel tehtud lumetõrje eest. Erateid on kokku 50 kilomeetrit.

Võrumaa Vastseliina vallal on tänavuses eelarves teede hoiuks 162 000 eurot, mullu oli 147 000 eurot. „Vallal on avalikke teid 124 kilomeetrit,“ ütles vallavanem Raul Tohv.

Ta märkis, et vastavalt aastaajale tehakse teed lumevabaks või siis hööveldatakse ning ülejääva summa suurusest sõltub, kas saab ühe kilomeetri või viis kilomeetrit teed remontida. „Teede remonti teeme volikogu kinnitatud teehoiukava alusel,“ lisas Tohv.

Põlvamaa Laheda vallavanem Sirje Tobreluts ütles, et 40 000 – 50 000 eurot valla teedele on kaduv summa, kuna viimaste aastate lumised talved röövivad sellest poole. „Meil ei ole imenippe, et kruusateid, mida on kokku 77 kilomeetrit, suudaksime vähese rahaga korras hoida. Sama palju erateid oleme lumevabana hoidnud,“ rääkis Tobreluts.

Ta lisas, et kuigi tänavune raha teede korrashoiuks on mullusest veidi suurem, söövad selle ära nii kallinenud lume lükkamine kui ka hööveldamine.

„Saame aastas paar korda teid hööveldada, mõned truubid ehitada ja ülejääva summa eest mõne teelõigu korda teha,“ lisas Tobreluts. Masueelsel ajal sai vald tema sõnul kolmandiku kohalikest teedest korda teha.

Rogenbaumi sõnul oli viimati teederaha piisavalt 2008. aastal, kui Taheval oli teetöödeks 535 000 krooni. Selle eest sai vald mõistlikult majandada, seejärel algasid rasked ajad.

„Alarahastatuse tagajärjel kannatavad kõige rohkem kruusateed, kuhu ei suuda täiendavat kruusakihti vedada. Vald peab pidevalt otsima neid, kes teevad töö odavamalt,“ lausus Taheva vallavanem.

Rogenbaum märkis, et nende inimesi puudutab kõige rohkem Valgast Hargla (ka Karula – toim) suunas viiv tee, mis on linnas mõne kilomeetri pikkuselt väga hullus olukorras. „See on linnale kuuluv tee, kuid kahjuks ei jätku linnal raha selle rekonstrueerimiseks. See tõestab taas, et kohalike teede korrashoidmine on alarahastatud ja nii muutub mõni neist lausa läbimatuks.“

Kohati on viletsas seisus ka maakondade riigiteed. „Laheda valda läbivad riigiteed on kruusateed, mille olukorda igal kevadel tolmutõrjega leevendatakse. Tundub, et raha ei jätku ka maakondlikele riigiteedele,“ rääkis Tobreluts.

Rogenbaum lisas, et Taheva valda läbiva Võru-Mõniste-Valga riigimaantee seisukord ei ole kiita ning tema teada ei ole põhjalikumat rekonstrueerimistööd vähemalt Tahevat läbivale osale lähiaastateks küll planeeritud.

Kagunurgast valitud riigikogu liige, endine Põlva linnapea Tarmo Tamm ütles, et Tallinna tehnikakõrgkooli professori Priit Willbachi ja TTÜ lektori Rene Pruunsilla hinnangul on kohalike teede ja tänavate alarahastamine jõudnud juba 300 miljoni euro ringi. See summa on aastatega kuhjunud ning alarahastamise tagajärjel on kohalike omavalitsuste teede kate keskmiselt üle 30 aasta vana.

Tamm märkis, et 2008. aastal eraldati kohaliku teevõrgu tarbeks 40,5 miljonit eurot, mille lähedale pole järgnevatel aastatel jõutud.

„2009. aastal muudeti teeseaduse paragrahvi 16 ja kaotati sätestatud nõue, et kohalike teede investeeringuks eraldatakse vähemalt 10 protsenti riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast,“ sõnas riigikogulane, kelle sõnul algas nimetatud aastal rahastamise vähendamine.

Tamm nimetas teede alarahastamist majanduslikuks rumaluseks, sest kui õigel ajal teid ei remondita, kulub tulevikus nende kordategemiseks palju suurem summa. Remontimata tee lõhub sõidukeid ja tekitab piinlikkust riiki külastavate inimeste ees.

Laheda vallavanema Sirje Tobrelutsu sõnul vajab ülevaatamist ka raha linnade ja valdade vahel jaotamise süsteem. „Mustkattega teed ja kruusateed on erinevad ning jaotussüsteem on kruusateede kahjuks,“ selgitas ta. „Tasuks mõelda lisatoetustele nii PRIA kui ka põllumajandusministeeriumi kaudu ning leida teede ehitamiseks ja parandamiseks vastav meede. Vanade põllutöömasinate asemel on uued ja raskemad masinad, see eeldab teid, mida masinad ei lõhu.“
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/05/2013 11:43:56