Nii nagu süda on mootoriks, mis tagab, et kogu organism toimiks ja oleks elujõuline, on tõmbekeskused maakondades kohaliku arengu mootoriks. Mootoriks, mis tagab, et ka keskuses endas ja selle ümber oleks võimalused elamiseks, laste kasvatamiseks, tööl käimiseks ja kodu rajamiseks võimalikult heal tasemel. Järgmise seitsme aasta euroraha lähebki eelkõige selliste keskuste, nende nii öelda kohalike südamete turgutamiseks ja elujõulisena hoidmiseks. Et keskused suudaksid kogu oma toimeala ulatuses tegeleda koordineeritult kohaliku elu küsimustega.

Kui tahame teha tarku otsuseid, peame oskama ja ka julgema vaadata piisavalt palju ette. Meie rahvaarv väheneb ning inimesed kolivad üha enam keskustesse ja nende ümbrusesse. Riigi kohustus on mõelda, mida praeguses olukorras saab ette võtta, et neil, kes soovivad, oleks võimalik elada, oma kodu rajada, lapsi kasvata ja sobivat ning ka tasuvat tööd teha just selles Eestimaa paigas, kus neile meeldib. Selleks peame vaatama seda, kuidas inimesed täna elavad, kuidas on ajas muutunud nende harjumused ja vajadused.

Uuringud näitavad, et suur osa inimesi peab Eestis mõistlikuks töölkäimise ajaks poole tunni pikkust teekonda. Suur osa inimesi nii tegelikult käitubki – 73% maapiirkondade inimestest käib tööl mõnes teises omavalitsuses. Sisuliselt ongi kujunenud võtmeküsimuseks, kuidas tagada hea töökoht, kvaliteetne haridus ja muude igapäevaseks eluks vajalike asjade kättesaadavus kuni pooletunnise teepikkuse jooksul.

Lahendusi on kaks – ühest küljest tuleb panustada infrastruktuuri arengusse ehk parandada teede olukorda ja kaasajastada ühistranspordivõrku, et see liikumine oleks võimalikult kiire, mugav ja ohutu. Teiselt poolt tuleb tugevdada ka neid keskusi endid, kuhu paljud inimesed igapäevaselt tööle, kooli, poodi või miks mitte ka kinno, kontserdile ja kohvikusse sõidavad.

Kui vaadata viimasel kümnendil toimunud rahvastiku ümberpaiknemist, siis peamiseks jõuks, mis inimesi liikuma paneb, ongi töökohad. Neid eesmärke – tõmbekeskuste tugevdamist ja eelkõige töökohtade loomist ning liikumisvõimaluste parandamist – teenivad ka järgmise perioodi eurorahad, et panna pidurit inimeste koondumisele paari suuremasse linna ja nende ümbrusesse.

Järgmise perioodi eurorahast on 2,3 miljardit eurot otsese regionaalse arengu mõjuga. Tööstusalade ja kompetentsikeskuste loomine tõmbekeskustes, kaasaegse koolivõrgu väljaarendamine, investeeringud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonda – need on konkreetsed sammud, mis muudavad need keskused tugevamaks. Millised on need tõmbekeskused, tuleb selgeks teha igas maakonnas kohalikke olusid arvestades.

Ei ole võimalik üles ehitada riiki, kus igas külas ja alevikus oleks kaasaegne koolimaja, tööstuspark, kaubanduskeskus, ujula ja spordihall. Aga meie ülesanne on luua ja tugevdada piirkonna keskusi. Tugevast keskusest ei võida isegi nii palju see keskus ise, kuivõrd just tema tagamaa ja seal elavad inimesed, kes pole sunnitud paremate võimaluste otsimiseks kolima suurtesse linnadesse, vaid saavad elada edasi oma kodukohas ning käia näiteks tööl või gümnaasiumis piirkonna keskuses. Nii nagu tugevast ja tervest südamest on kasu kõigil organeil, kuhu süda verd pumpab ja need seeläbi elujõulisena hoiab.

 

Autor: KAIA IVA, Riigikogu IRLi fraktsiooni esimees
Viimati muudetud: 16/05/2013 10:21:16