Autogrammi saab Darwini tähtteose eesti keelde tõlkinud bioloog Mart Nikluselt raamatusse TÜ rektor, geoloogiaprofessor Volli Kalm. Foto: Malle Elvet

Vabadusvõitlejast bioloog Mart Niklus alustas Charles Darwini 1859. aastal ilmunud revolutsioonilise teose „The origin of species” eesti keelde tõlkimist juba möödunud sajandi 50ndatel. 153 aastat pärast tähtteose ilmumist on „Liikide tekkimine” lõpuks eestikeelsena teadmishuviliste inimeste päralt.

Eelmisel nädalal esitleti Tartus pidulikult inglise loodusuurija, loodusteaduste klassiku Charles Darwini (1809–1882) 1859. aasta novembris ilmunud maailmatähtsusega teose „Liikide tekkimine” eestikeelset tõlget. Teadaolevalt on eesti keel neljakümnes keel, millesse see raamat on tõlgitud.

Eesti keeles oli teos bioloog Mart Nikluse tõlgituna kavas välja anda juba Darwini 150. sünnipäevaks 1959. aastal. Nüüd on rohekate kaantega 548-leheküljeline raamat, mille on välja andnud Eesti Loodusuurijate Selts ja mille tõlge põhineb raamatu 1872. aastal ilmunud kuuendal trükil, huviliste päralt.

Vabadusvõitlejana tuntud Mart Niklus alustas „Liikide tekkimise” tõlkimist juba 1950. aastatel. 1958–1966 veetis Niklus oma poliitiliste vaadete tõttu Mordva sunnitöölaagris, kus ta jätkas raamatu tõlkimist ja lõpetas selle. Otsitud põhjustel ei sõlminud aga kirjastused tema tõlgitud raamatu avaldamiseks nõukogude ajal lepinguid.

Eestikeelse „Liikide tekkimise” tutvustusel tegid loodusteadlased, raamatu tõlkija, toimetajad ja Nikluse vangla-aastate kaaslased ajas tagasivaate.

2006. aasta 28. septembril leidis aset pidulik sündmus: eesti keeles ilmus Charles Robert Darwini biograafia, mille oli tõlkinud Mart Niklus.

2009. aastal valmistus kogu maailm tähistama evolutsiooniteooria klassiku 200. sünniaastapäeva ja 150 aasta möödumist „Liikide tekkimise” esmailmumisest. Darwin arvati kõigi aegade viie silmapaistvaima inimese hulka Suurbritannias. Eestis moodustati „Liikide tekkimise” eestikeelse tõlke väljaandmiseks toimkond, kuid loodusuurija juubeliaastal raamatut välja anda ei jõutud.

2010. ja 2011. aastal külastas Eestit ja kohtus raamatu tõlkija Nikluse, toimetajate Mart Viikmaa, Ivar Puura ja Oive Tinniga, samuti teiste loodusteadlastega, Darwini tütretütre pojapoeg kirjanik Randal Keynes, kes on kirjutanud eestikeelsele tõlkele saatesõna.

„Üks nendest loodusteadlastest, kes Darwinile oli eriti tähis, on Eesti päritolu embrüoloog Karl Ernst von Baer. Oma teooria sõlmpunktides tugines Darwin tema teravapilgulistele anatoomiaalastele võrdlustele, nimetades teda „suureks von Baeriks”. Ongi äärmiselt sobilik, et „Liikide tekkimine” ilmub nüüd lõpuks ka eesti keeles, nii et von Baeri sünnimaal saavad kõik, kes tahavad, Darwini teost lugeda ja mõista, mida ta oli oma suurelt eelkäijalt õppinud, seda teha nüüd emakeeles,” rõõmustas Keynes.

„Täna on mu elus õnnelik hetk. Hoiame käes raamatut, mille üheks toimetajaks olin. Enne seda polnud ma teost tervikuna lugenud. Mind üllatas Darwini rikkalik mitmekesine tõestusmaterjal oma teooriatele, mille aluseks on tema lai silmaring. Tema loogika ja filosoofia on muljetavaldav, samuti tema tõsine suhtumine töö kvaliteeti,” sõnas raamatu toimetaja, arengu- ja evolutsioonibioloogia emeriitdotsent Mart Viikmaa.

„22. juunil toimus tõlkematerjali lõplik lugemine, siis oli meiega veel toimetaja, loodusteadlane Ivar Puura, kes juulis meie keskelt ootamatult lahkus,” lisas Viikmaa.

„Liikide tekkimine” on loodusteaduste alusteos, millega tänapäeval ei suuda konkureerida ükski teooria ega hüpotees. See on mõjusaim loodusteaduslik väljaanne. See pole ainult teaduskirjandus, vaid on ka kultuurilooraamat,” sõnas raamatu toimetaja, TÜ geoloogiaosakonna vanemteadur Oive Tinn.

Tinn nentis, et toimetajad on käsikirja viimistlemisel arvestanud praegust terminoloogiat, säilitades tõlkija algupärase stiili. Esimeste seas ulatas Tinn värske tõlketeose Põlvamaa juurtega loodusteadlase, raamatu toimetaja Ivar Puura abikaasale Aime Puurale, kes on kasvanud samuti Põlvamaal, Värskas.

„Täna on mu elus nii erutav päev. Valmis on eestikeelne Darwini liikide teooria, mille tõlkimist alustasin noore mehena viiekümnendatel ja jätkasin vangilaagris olles. Käsikiri oli eesti keeles avaldamiseks valmis juba 1958. aastal. Kulus üle poole sajandi ühe mu unistuse täitumiseks,” sõnas oma 78. sünnipäeva künnisel Mart Niklus.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 27/09/2012 11:33:29