laen ei ole miljon- lugege veelkord artiklit. Seal on ka palju valeinfot eakate poolt.

Järelikult, on tagumine aeg süüdlased, eesotsas juhatusega, vastutusele võtta, vaatamata sellele, et tegemist võib olla JOKK seisuga. Tegu uurigu asjatundjad. Õigus ja õiglus maksab ka ikka midagi.

ei ole küll selle maja asjadega kursis aga kui siin keski kirjutas et kredexi teemaga tegeletud juba 2015-st aastast (et siis peaks ju olema ka elanikel selle aja pääle asjad selged) siis seepääle tekib hoopis sügavam kahtlus et asju ei tehtud omale isegi juhatuse tasandil ette selgeks (loodan et eksin) miks nii arvan- sest just tollel ajal tulid uue perioodi nöuded ja algul kredexi lehel olnud info täienes hiljem, (nüüdseks on sellele lisandunud isegi mööndusi)koos uue perioodiga muutusid aga ka projekteerimistingimused (varasemalt sai soojaveeboileritega maja 35 % nöuetele vastava energiaklassi, uue perioodi tingimustega seda aga ei saa vöi siis tuleb energia säästuks lisada midagi veel (päikesepaneelid vms), samamoodi muutusid ka vajaliku enegiaklassi saamiseks projekteerimise lähteülesanded (et saaks C, mitte et teeme need vöi teised tööd ja siis peaks saama ka selle vöi teise kokkuhoiu) ja vist muutusid isegi ka energiaarvutuste valemid. perioodi algul oli veel palju selgusetut, kui asju projekteerijatega ette ei arutatud ega uuritud, siis projekti kätte saades oldigi fakti ees et nüüd tehaksegi see ja too ja see köik maksab vot niipalju rohkem... (eks varasemalt teistpidi lähenedes tekkis palju olukordi, kus nöutud protsenti kokkuhoidu (ehitusest tulenevalt vöi projekti järgi mitteteostavalt) ei saavutatud ja siis oldi käpuli- keda süüdistada vöi mis valesti läind, millepääle siis tehtigi uue perioodi asjaajamised nn teistpidiseks- projekt peab olema tehtud lähtudes C-st. iseasi (ja olenemata) kas ehitusega seda siis tegelikult ka saavutatakse jne aga kuna tingimus on projektis arvutuslik c (mitte tööde järgne mingi näitaja) siis tegelik tulemus söltub kah veel tellija teadlikusest jne. (siinkohal just juba olemasolevate akende jne jätmine jne...) samas kui selliselt ei ehitata, et ka see C oleks tagatud, siis milleks üldse siis selliselt täismahus C järgi minna ...need kes nats kursis, saavad ehk aru, millest jutt...

keski sin kirjutas et majal ei ole kredexi käendust... laenu sellisteks tegemisteks saab ainult koos kredexi käendusega (köikidel pankadel see tingimus), millega lisandub intressile lisaks kulu (teatav protsent laenujäägist, mida kallim ehitus sed suurem siis. kui väitja et antud majal ei ole kredexi käendust, siis kaastunne, ka see lisamaks tuleb teile üllatusena kui ükskord makse maksma hakkate- veelkord siis üks asi, mida pole sellisel juhul kas ette teatud vöi elanikele räägitud. kogu selline renoveerimine tundub aga ongi katsetamine, sest tegelikkuses ju sellelaadsed kogemused on liiga noored et nende pöhjal saaks mingeid peno ümber maja jne sobivuse kinnitusi anda. professori jutt õige et maja tulebki köik korraga renoveerida- jah ongi õige aga kas just selliste lahendustega, nagu toetuse saamiseks ette on kirjutatud, on eraldi küsimus. siiani tehtud majadel paljudel pole vendid niimoodi toiminud nagu peaks, väljaspool paneele on aga kiht mis niiskuse läbilaskmisel seesmisest tihedam (nii vöib teha kui on täiesti 100 prossu tagatud vent mida neil majadel aga väga pole), kas selliselt tegemine on siis õige lahendus? turg pakub seda mis müüb, hetkel müüb see. kahjuks peab tellija ise teadma mida teeb ja tahab, tulemus jääb ju tellijale... keski siin kirjutas et peaks 100 prossu majaelanikega arvestama- selliselt ühismajas tehes ei saaks ilmselt midagi tehtud aga selliste suurte laenude puhul on elanikel vöimalik pöhikirjas muuta laenu vötmiseks vajalikku poolt olejate % suuremaks, kui seaduses nöutav ja kui majaelanike enamus sellise muutuse ka poolt läbi hääletab siis ongi see aluseks (sellised otsused aitavad aga ette, mitte tagantjärgi, seega peaks elanikud ka selliseid asju mötlema juba enne kogu protsessi alustamist...

teadmatust eestis veel palju ka muudes renoveerimisega seotud kaasnevates asjades- kindlustused ja kasutusload jne (mis kaudselt seotud renoveerimistega). olen ehitisregitrist uurinud- kredexiga korda tehtud majadel pole vähemalt löuna-eestis (need mida uurisin) ühelgi vormistatud kasutusluba (vöi siis kasutusteatist). vähe sellest et seadus seda nöuab, lisaks aga on kindlaustused, kes ajas lähevad karmimaks (kindustuse olemasolu kahju korral ei taga veel hüvitist) ja majal, kel mingi õnnetus peaks juhtuma, on selliselt löpuni asja vormistamine ainsaks tagatiseks et köik vastas nöuetele (nöuetele vastavust on vöimalik ka ekspertiisidega töestada aga see on siis juba suurte lisatasude eest) kasutusloaga aga omakorda eraldi lood, selle saamine peaks olema tagatud juba ehituslepingutega (lepinguid tehakse hääs usus ja nii jääbki asi löpuni vormistamata) samas kui ehituse käigus hakatakse nn mööndusi tegema- kui projektis nii aga teema naa (jätame aga vanad aknad jne jne) siis on ka küsitav kas sellist projektile mittevastavat maja üldse nn vastu vöetakse kasutusloa saamiseks jne jne jne jne, renoveerimine hölmab rohkemat kui renoveerimine... piisab kui keegi tulevikus kuskile penoprikku suitsukoni pistab ja särr... annaks jumal et selliseid asju ei juhtuks, asju tehes aga kahjuks ainult jumalale loota ei saa... reeglina ei anna ka omanikujärelvalved jne nöu, mida asjaajamisel veel tahta vöi nöuda, see on eelköige tellija ja ainult tellija teadlikusest tulenev ja tellija asi mida tahab ja saab...