reeglina suuremate sigaduste puhul looduse ning rahva vastu on salatsemine ning hämamine keskkonnaameti ning kohaliku võimu poolt tavapärane... rahapakiga ametnik uimaseks, uimane ametnik omakorda paragrahviga kohalikule protestijale vastu vahtimist ning riku elukeskkonda palju tahad

Minu teada on seal ka u rohkem kui 20 A tagasi kaevandatud. Kas siis ka rahvas nii raevukalt sõna võttis ? Ma ei usu et selle ajaga sealt nii palju inimesi on kolinud. Või ei taheta mäletada ? Kas siis kadus vesi kaevudest ? Enne projekti alustamist kasvas seal totaalne võsa.. tees olis võsastunud. Hetkel on need korrastatud.

Ja kui kiri oli arusaamatu siis ometi, loodetavasti, sellest saadi aru, et keskkonnaamet kutsub kõiki koosolekule kus saab arutada ja kûsida.

Kui soo oli Põlva Maaparandus AS all: Põlvamaal toimus kaevandamine 10-st maardlast kolmes. Põlva Maaparandus AS kaevandas MEELVA maardlast Meelva ja Määrastu turbatootmisaladelt kokku 8,3 tuh tonni vähelagunenud turvast ning TUURAPERA maardlast 0,5 tuh tonni hästilagunenud turvast. AS Kagu-Eesti Turvas kaevandas KURGSOO maardlast 2,8 tuh tonni vähelagunenud turvast. Nüüdne Van der Knaap Eesti OÜ: Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on 03.01.2018 seisuga mäeeraldise aktiivne turba tarbevaru 760 tuh t sealhulgas vähelagunenud turvas 233tuh t ning hästilagunenud turvas 527 tuh t. Kaevandatav turba varu on 689 tuh t, sealhulgas vähelagunenud turvas 233 tuh t ja hästilagunenud turvas 456 tuh t. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse 10 tuh t. Maavara kasutusaladeks on aiandus ja energeetika. Taotletava loa kehtivusaeg on 30 aastat. 10 tuhat tonni aastamääraks, korruta 30 aastaga. 300 tonni kokku turvast. See on ikka võrreldes Tuurapera 0,5 tuhande tonniga võrreldes ikka kolossaalne kogus. Nii et kui mõelda selle ala peale ka, mida kaevandamiseks suurendatakse, hektarite mõistes, siis tõesti see kuivendamise vee kogus täitsa ikka mõjutaks põhjavett, sh kaeve ja samuti ka Võhandu jõge kui ka lähedal asuvaid järvi. Loodan, et ikka saate aru asja tõsidusest ja keskkonnamõjudest. Sood on teadatuntud magevee varud ja samuti olulised süsiniku sidumise puhul. Infrastruktuuriliselt, mis puutub teedesse, siis enamikes maa kohtades oli Eesti taasiseseisvumise järgselt päris nigel seis, sh teede ehitusega. See, et kaevandus sinna läks Põlva Maaparandus AS'i läbi, ei ole kindlasti mõjur teede ehitamiseks ja võsa kadumiseks.

Seletaks keegi mulle ära, kuidas on võimalik sellist kaevandamistagavara/mahtu omavat ettevõtet pankrotti lasta..? eesti ärigeeniused.... P.S. sookured ei ole kuhugi kadunud, täiesti olemas...

See kaevandusfirma pidavat olema soome päritolu? Müüge jah eesti rahva maavara välismaa firmadele maha. Saate äralagastatud looduse vastu aga kasumit ei kuskil....

Peaks suu üldse kinni hoidma! Tahad loodust lagastada kao oma evrosojuzi! Valik on suur. Mitte Eesti, Eestis peab säilima loodus nii nagu on.