Küsitlus

Kas oled alustanud grillimishooaega?

Torm võttis pargi lagedaks ja räsis ümbrust. Mida tuleks metsaomanikel teha tuulemurruga?

Tormijärgne Tsooru park. Foto: Erki Sok / Võrumaa Metsaühistu

Hilistel tundidel vastu viimase augustipäeva ööd Lätimaa poolt tulnud torm laastas Antsla valla Tsooru küla ja selle ümbruse masendavalt lagedaks ning jättis Tsooru pargist inimestele suuresti mälestuse. Metsaühistu spetsialist selgitab, kuidas tuleks metsaomanikel tegeleda tormi(de) tagajärgedega, ning räägib muu hulgas ka võitlusest kuuseüraskitega.

Tsooru elanik Ene Sõmer ütles, et nende park on peaaegu maatasa, püsti on veel üksikud puud. „Kui parki hakatakse puhastama, siis selgub täpselt, kas sinna midagi püsti jääb, praegu (esmaspäev – toim) on kõik langenud puud veel risti-rästi, sest kõike korraga ei jõua puhastada,” rääkis ta.

Sõmera sõnul kasvasid Tsooru looduslikus pargis haavad, kuused, nulud ja teised puud. Tsoorust Antsla poole viiva maantee ääres kasvasid kahel pool pärnad. „Ühel pool teed kasvanud puud langesid teele,” märkis ta.

Sõmer ütles, et peale maantee puhastamist langenud puudest sõidavad autojuhid aeglaselt ilmselt sellepärast, et juhtunut uudistada. Mets sai kõige rohkem kannatada Tsoorust Matsi poole jääval maa-alal.

Tsooru kaupluse külmikud töötasid mitu päeva generaatoriga, poeruumid olid voolu kokkuhoiu nimel valguseta. Sõmer märkis, et tee rahvamajast poeni oli samuti tükk aega langenud puude all.

„Torm tuli kolmapäeva õhtul ootamatult. Mul oli mingil hetkel majas tunne, et tugev tuul lennutas majalt katuse. Hommikul selgus, et torm oli murdnud ühe õunu täis puu,” meenutas Sõmer.

Tema koduõuest läheb kaks teed, mõlemad olid peale tormi langenud puude all, üks tee on juba puhas, teisel on veel maaomaniku puud. Ta lisas, et koduõuest näeb ta, et torm murdis naabril võimsad kuused.

Sõmer märkis, et Tsoorus plaaniti tarkusepäeval kergliiklustee lõigu avamist, kuid seda ei saanud teha, sest murdunud puud olid veel teel.

Torm räsiski enam Tsooru kanti
Võrumaa metsaühistu tegevjuht Erki Sok märkis, et ühistu töötajate seireandmetele ja metsaomanike infole tuginedes võib öelda, et maakonnas said kõige rohkem kannatada Tsooru küla ja selle ümbruse metsad.

„Kõige tugevam tuul saabus Lätist Eestisse Mõniste poolt ja liikus üle Tsooru Kanepi suunas. Korralikult on saanud räsida Tsooru park, alleed ja külas seisnud üksikud puud. Elektrikaablid olid Tsoorus veel laupäevalgi maas ja kohati olid lähiümbruse sõiduteed vabastatud puudest vaid ühe auto laiuselt,” rääkis ta.

Sok lausus, et peamiselt on saanud kannatada metsaservad, eriti aga lageraielankide kõrval asuvad metsad. Lankidele jäetud seemne- ja säilikpuud on murdunud. Kohati on kased tugevalt kaldu ja lookas.

Soki sõnul oli mujal Võrumaal suhteliselt rahulik: „Suuri kahjusid me maakonna teistes kohtades ei ole avastanud.” Küsimusele, milleks tormiga murdunud puid kasutada, vastas Sok, et see sõltub peamiselt sellest, kuidas puud tuulega murdusid.

Tormimurrust saab ka palki
„Kui puu murdus keskelt pooleks, tekivad murdumisega lõhed, mis jooksevad tavaliselt mõlemas suunas ja mõnikord pea lõpuni välja. Kuid olen kogenud sedagi, et puu on ilmselt paindumiseta kiiresti murdunud ja kui murdekoht välja lõigata, olen nii tüve kui ka ladva poolt saanud korralikku palki,” seletas metsaspetsialist.

Kui tegu on tuuleheitega ehk puu on tuule tõttu pikali kukkunud nii, et juured on maapinnast lahti rebitud, saab üldjuhul sellest puust korralikku palki. See on levinud just kuuskede puhul, kuna kuusel on juured maapinna lähedal.

„Murdunud puudel on painete tõttu sees erinevad pinged, mille suunda või mõju on tihti väga raske hinnata. Tüvesid kännust lõigates või järgates võivad tüveosad hakata läbi lõigates äkitselt liikuma, tekitades tugeva löögi,” tõi Sok hoiatava näite.

Kui on tegu tuuleheitega ehk puu on murdunud koos kännuga, siis tüve lahtilõikamisel tavaliselt kukub känd koos juurtega oma kohale tagasi. Sellisel tööl on samuti mitmed ohud, seepärast tuleb iga liigutus erilise tähelepanuga läbi mõelda ning tagada endale ohutus suunas vaba taganemistee.

Kellel metsatööde kogemus puudub, peaks tormimurru likvideerimiseks kaasama vastava kvalifikatsiooniga kogenud raiemehi. Metsaomanikud saavad abi maakonna metsaühistust.

Sok lisas, et olgu tegu tuulemurru või -heitega, murdunud puude lõikamisel-raiumisel on alati vaja eriliselt suurt tähelepanu pöörata ohutusele. Ohutuse tagamise kõrval on see töö ülioluline ka selle poolest, et asjatundmatu lõikusega võib korraliku palgi muuta kergesti küttepuuks.

Tema sõnul on metsamaterjalide hinnad, nende hulgas ka kolmemeetrise küttepuu hind, augustist tõusuteel. „Hinnatõus augustis on üldiselt tavapärane peale suvepuhkusi. Mulle tundub, et selle tormi tulemus ei tohiks hindu mõjutada,” hindas ta.

Murdunud kuused tuleb kiiresti koristada
Sok ütles, et kui kannatada sai kuusemets, tuleks tormimurd kiiresti ära koristada ja tekkinud metsamaterjal metsast välja toimetada. Vastasel juhul hakkavad murdunud kuused meelitama kohale üraskeid.

Ta rõhutas, et kindlasti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kui murdunud puude kogus kinnistul ületab 20 tihumeetrit, tuleb vastavalt metsaseadusele esitada keskkonnaametile metsateatis tormikahjustuse kohta.

„Kui tuul on murdnud suuremas koguses raieküpset metsa ja tegu on tavalise majandusmetsaga, võib esitada kohe metsateatise vajalikus suuruses lageraie tegemiseks. Sellisel juhul saab lubava raieloa kohe kätte ja saab kiiresti hakata tegutsema raie korraldamisega,” edastas Sok.

Mida teha üraskite vastu
Üraskite laialdase leviku kohta märkis Sok: „Tundub nii, et kliima on viimastel aastatel olnud kuuse-kooreüraski levikule ääretult soodne nii Eestis kui ka Euroopas. Üks soodne asjaolu üraski levikule on see, kui lumi tuleb sulale maale ja maa on talv läbi külmumata. Paraku on meil nii viimastel aastatel olnudki.”

Ta sõnas, et metsaomanike ühed sagedamini esitatavad küsimused ongi üraskite leviku piiramise kohta. Sellest tulenevalt korraldas Võrumaa metsaühistu maikuus kuuse-kooreüraski kahjustuste ennetamise teemal õppepäeva. Lektoriks oli üks Eesti kõige teadjam entomoloog üraskite alal Heino Õunap Eesti Maaülikoolist.

„Õppepäeval selgus, et ühte ja ainsat kuldreeglit üraskite leviku piiramiseks ei ole olemas. Kõigepealt asustavad üraskid kahjustatud puid, see tähendab, et sanitaarraie käigus tulekski raiuda tormi tõttu murdunud üksikpuud, et nende vaigulõhn ei hakkaks üraskeid kohale meelitama,” soovitas Sok.

Ta märkis, et aktiivselt on hakatud feromoonpüüniseid paigaldama. „Seda tööd peab tegema oskuslikult, niisama umbropsu püünis kuusemetsa panna ei ole mõistlik tegevus,” hoiatas metsaspetsialist.

Tõhusaim meetod on Soku sõnul praktikale tuginedes mitmete võtete koosmõju. „Arvan, et vast kõige olulisem ennetustegevus on oma metsa pidev seire, mida saab ka seenelkäimise või muul eesmärgil metsas viibimise ajal teha,” sõnas metsaühistu esindaja.

Ta lisas, et seda, kuidas ja mida täpselt võiks ja peaks oma kuusemetsas tegema, aitavad välja selgitada metsaühistute juures töötavad metsakonsulendid, kelle esmane nõuanne on kõigile metsaomanikele tasuta.

Sok sõnas, et paljud metsaomanikud on hakanud loobuma kuusetaimede istutamisest lageraielankidele. Kui 2021. aastal oli Võrumaa metsaühistu kaudu soetatud kuuseistikute osakaal 75% kogumahust, siis järgmisel aastal juba 55% ja tänavu kevadel vaid 37% kogumahust. Tänavu kevadel istutati kõige rohkem männiistikuid ja suurenes ka kasetaimede istutamine.

„Oma metsa istutasin tänavu kevadel küll kuusetaimi. Otsuse puuliigi valikuks langetasin kasvukohatüübi ja muude tavapäraste metsanduslike näitajate järgi,” sõnas Erki Sok.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 13/09/2023 17:10:10

Lisa kommentaar