Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Eestlased pelgavad uusi roogi, kuni pole neid maitsnud

Angelica Udeküll on rahul: puder õnnestus ja selle võib kaussidesse jagada. Foto: Mari-Anne Leht

Nädala alguses valmistasid kagunurga söögikohtade ja talude perenaised-peremehed Eesti peakokkade ühenduse liikmete näpunäidete järgi mitmesuguseid toite. Tõdeti, et saadi lihtsate toitude tegemiseks ja serveerimiseks lihtsaid nippe.

„Paneme põhirõhu väikestele nippidele, mille abil saab kohalikku toorainet põnevamaks teha, samuti serveerimisele,” sõnas Angelica Udeküll, LaSpa Laulasmaa peakokk ja Eesti peakokkade ühenduse liige. Ta oli Võrus koos kolleeg Helena Vallimäega.

„Oluline on ka tavaliste toorainete põnevaks tegemine, pannes need kokku erinevate toorainetega, nagu kruup vadakukastme, mustjuure ja angersägaga,” ütles Udeküll.

Ühe väikese nipina nimetas ta magustoidu valmitamist sifoonis, samuti madalal temperatuuril küpsetamist.

Tillu kohviku perenaine Eve Veski Põlvast tunnistas, et tuligi üritusele tippkokki kuulama, sest just Udekülli valmistatud toidud on väga põnevad.
„Udekülli valmistatud toidud tunduvad õhulised ja kerged, isegi siis, kui ta teeb midagi tummisemat nagu tangu-kartulipuder, oskab ta seda kevadiselt serveerida, kasutades maksimaalselt rohelist,” rääkis Veski, kes osales õppepäeval ka uute nippide saamise eesmärgil.

Veski lisas, et kuigi Udekülli retseptid ei ole nn raketiteadus, oskab peakokk lihtsatele toitudele just serveerimisega ilusa välimuse anda.

Tillu kohvik ei võta õppepäeval tehtust midagi üks ühele üle, kuid mõne elemendi lubas Veski küll kasutusele võtta.

Ta meenutas, et eestlased suhtuvad vahel uutesse roogadesse ettevaatusega seni, kuni ei ole neid maitsnud: „Kui me aastaid tagasi tegime punase peedi orsotot, vaatasid mõned seda pika hambaga ja tellisid ikka ahjukartulitega rooga orsoto proovimiseni.” Punase peedi orsoto on kruubipuder, mis on punaselt peedilt saanud tumeroosa värvuse ja millele on lõpuks lisatud rõõska koort.

Ka uusi torte on osa Tillu kliente alguses võõristanud, näiteks spinati-laimitorti, kas siis helerohelise värvi pärast või kõrvalmaitse kartusest.

Hernetambist nuikapsani
Esimest küll üritusel ei valmistatud, aga seda meenutas mõnigi tuntud toidutegija.

„Üks roog oli ainult nuikapsast ja koosnes kolmest osast: püree, hautatud osa, nuikapsa marineeritud laastud ning serveerimisel panime taldrikule praetud lehtkapsalehe,” tõi Veski näite.

Haanja kandist pärit Hugo Mängli töötas enne sünnimaale naasmist neli aastat Austraalias kokana. Praegu on ta kokk ühes Võru söögikohas. „Ma ei ole nuikapsaga varem midagi teinud, sellepärast oli see üllatus, nagu ka magustoit musta sõstraga,” märkis ta.

Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik lausus samuti, et teda üllatas meeldivalt see, et nuikapsast saab kolmel moel väärindada.

Magustoitu nimetasid osalejad väga põnevaks, kuigi nimi on pikk: mustsõstra-sabayon lambajogurti vahuga. Lambajogurtit ei kasutata siinmail veel sugugi igapäevaselt.

„Saame seda magustoitu Uue-Saaluse külalistele pakkuda koos meie talu musta sõstra vahuveiniga, sest magustoit on vahustatud ja veinis on ka mullid,” vaatas Kivistik juba ürituse keskel kaugemale.

Ta ütles, et võtab ürituselt veel n-ö kaasa soolase kaerahelbepudru suitsupeekoni, rõõsa koore ja rukolaga, mida serveeritakse peeneks riivitud juustuga.

Tänapäevaste toitude kõrval meenutas Kivistik ühte arhailist rooga, hernetampi, mida tema teada saadetud Eestist isegi kaasmaalastele pakiga Siberisse. „Hernetampi, mis koosneb hernest, porgandist, kartulist ja praetud sibulast, saab külmutatult ka noaga lõigata,” rääkis ta.

Uued nipid ja vanad tuttavad
Taalbergi talu perenaine Ulvi Kallas on toitude valmistamisega tegelenud 25 aastat. Teda teatakse ka kui põllu- ja metsaandide hapendajat ning marineerijat. Kallas sõnas, et saab sellistelt ettevõtmistelt alati uusi nippe.

„Varem tegin kaerahelbeküpsiseid ikka lihtsalt, asetasin pannile üsna tihedalt tainatükikesed ja panin küpsema. Siin tehti aga hoopis teistmoodi, tainale lisati muudki, ka koort, ja pannile asetati need hõredalt, sest tainas valgus pannil laiali ning küpsised said pitsilised,” märkis ta.

Kallas pakub oma turismitalu külalistele lihtsaid toite, nagu hernetamp ja kartuli-tangupuder, mille lisanditeks on omatehtud hoidised, olgu nendeks siis marineeritud kurgiviilud küüslauguga, marineeritud seened ning kindlasti kodus tehtud mahl.

Ulvi Parksepp tunnistas, et tema Hämsa kõrts on ajalukku minemas ja peagi avab naine samas kohas maherestorani. „Üritusele tulin nii peakokkadelt uute maitste omandamise kui ka huvitava menüü tõttu,” lausus Parksepp, keda huvitasid serveerimisel kasutatavad nipid.

Mängli lisas, et serveerimine on väga oluline, sest paljud ka söövad silmadega.

Kokkusaamised on vajalikud
Maris Kivistik märkis, et Võrumaa ja lähinaabrite toidutegijatel on vedanud, sest siin on Uma Meki koordineeritud võrgustik, mis ühendab väikseid toidu ja jookide valmistajaid.

„On hea meel, et meile korraldatakse üritusi tippkokkadega, kellelt saame nippe, kuidas lihtsaid tooraineid tänapäevaselt väärindada,” ütles Kivistik.

Ürituse eestvedaja oli Võrumaa talupidajate liit. Projektijuht Kaire Rätsep ütles, et selle projekti raames toimub veel mitu koolitust.

„Meie projekti koostööpartner on Eesti peakokkade ühendus, mis otsib siinsetele üritustele kokad,” sõnas Rätsep.

Toitude valmistamisel kasutatud toiduainetest oli üle poole pärit Võrumaalt. Piimatooted Nopri talumeiereist, juust Metsavenna talust, kartul, sibul, seller, küüslauk ja porru Ilumäe talust, kaerahelbed ja odrakruup Loona talust, tatrakama Urvaste külade seltsist, ebaküdooniamahl Taalbergi talust. Lambajogurt ja lambajuust pärinesid Viinamärdi talust Tartumaalt. See talu on Uma Meki liige.

Udeküll tunnistas, et kokad plaanisid küll ise toite tegema hakata, kuid kohalolnud hakkasid kohe ise tegema. Nii jäi peakokkade rolliks juhendamine ja info jagamine.

Üritusel osales 17 huvilist, neist mehi neli.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/03/2023 08:59:15

Lisa kommentaar