Küsitlus

Keda kavatsed valida märtsis riigikokku?

Kagu-Eestisse tilkus aastaga inimesi juurde, pikas plaanis jääb aga rahvast üha vähemaks

Kagueestlasi meelitavad kodukandist lahkuma muuhulgas suuremates tõmbekeskustes ja välismaal pakutavad kõrgemad palgad. Fotolavastus: LLi arhiiv

Lapsi sünnib vähem, vanem elanikkond läheb igavikuteele, noored otsivad tõmbekeskustest või välismaalt möllu- ja marjamaid – ning nii langes rahvaarv endiselt ka mullu paljudes Kagu-Eesti linnades, alevikes ja külades. Samas on mõnevõrra rahvaarvu langust pidurdanud ning elanikkonda isegi kasvatanud Ukraina sõjapõgenikud. Lisaks torkab silma trend: üha rohkem inimesi eelistab elada pigem maal kui väikelinnas.

1. jaanuari seisuga elas Põlva maakonnas 24 369 inimest: Kanepi vallas 4811, Põlva vallas 13 435 ja Räpina vallas 6123. Valgamaa rahvaarv on 27 926: Otepää vallas 6541, Tõrva vallas 5929 (valla enda andmeil üks rohkem) ja Valga vallas 15 456 inimest. Võrumaalasi on 35 006: Antsla vallas 4329, Rõuges 5253, Setomaal 3197, Võru linnas 11 532 ja Võru vallas 10 695 inimest.

Põlvamaa rahvaarv on aastaga vähenenud 63 inimese võrra. Valgamaal elab 139 inimest rohkem ning Võrumaal 167 inimest rohkem kui mullu samal ajal.

Põlva vald on aastaga kaotanud 24, Räpina vald 45, Antsla 51, Setomaa vald 12 inimest.

Rõuge vallas elab aasta alguse seisuga 15, Võru vallas 50 ja Võru linnas 165 inimest rohkem. Kanepi valla rahvaarv on kasvanud kuue inimese võrra. Otepää vallas elab 35, Tõrva vallas 62 ja Valga vallas 166 inimest rohkem.

Põgenikud ja mõnus elukeskkond
Võru ja Valga linnas on elanike arvu kasvatanud Ukraina sõjapõgenikud: ilma sadade siia tulnud pagulasteta oleks rahvaarv neis linnades, aga ka maakondades langenud. Põlvamaal vähenes aga rahvaarv pagulaste lisandumise kiuste, suurenes pisut vaid Kanepi vallas.

„Rahvaarvu stabiilne kasv näitab, et elukeskkond inimeste ümber on neile sobiv ning Kanepi valda väärtustatakse järjest rohkem oma elukohana,” märkis rahvastikuülevaates Kerli Koor Kanepi vallavalitsusest. „Kanepi valla lähedus tõmbekeskustele ja siinne elukeskkond pakub linnaelu võimalusi ning maaelu eelised. Tänu headele ühendustele ning kaugtöö võimalustele saavad valla elanikud osa lähilinna tööelust, kultuurist ja teenustest, samal ajal nautida mitmekesist loodust ning väiksele kohale iseloomulikku individuaalset tuge ja lähenemist.”

Tõrva valla rahvaarvu kasvamisele 62 võrra aitas kindlasti kaasa aasta lõpus toimunud valda elama kutsumise kampaania, mille käigus registreeris end valla elanikuks 44 inimest.

Mis toimub linnades ja külades?
Õhtuleht on viimaste aastate rahvaarvu põhjal kaardistanud Eestimaa külade, alevike ja linnade kaupa ning Kagu-Eestis on pilt punase-rohelisekirju. Sekka ka mõned mustad laigud. Punane tähendab rahvaarvu langemist, must küla täielikku tühjaks jäämist. Nii juhtus aasta jooksul näiteks Sapi külaga Rõuge vallas.

Asulate kaupa analüüsides saab esile tõsta, et mitu väiksemat meie kandi linna kuulus Eesti suurima vähenenud rahvaarvuga omavalitsuste edetabelisse. Põlva linn kaotas 50 ja Antsla linn 37 inimest. Kui aga vaadata kolme aasta pilti, siis näeme, et 2020. aasta 1. jaanuarist on Põlva linnast lahkunud 264, Võrust 219, Räpina linnast 119, Valga linnast 104 ja Antsla linnast 82 inimest. Tühjemaks on tilkunud ka Otepää linn ja Tõrva linn – ehk kõik Kagu-Eesti linnad.

Tühjaks tilkumise trend valitseb vähemasti kolme aasta kohta ka Kagu-Eesti alevikes. Kui vaadata valikuliselt meie kandi külasid, siis on pilt kirju: mõnes on kolme aastaga jäänud rahvaarv samaks, mõnes langenud, mõnes veidi tõusnud. Ei midagi rõõmustavat, aga nii mõnegi küla näitel on selge, et kui mujal õnne otsinud noored ja vanad kodukanti tagasi tulevad või mõnest teisest Eestimaa kandist kagusse tahavad kolida, siis pigem valitakse selleks maakoht kui linn või alevik.

Rahvaarvu langust soodustab kindlasti seegi, et varasemate aastatega võrreldes sündis mullu Eestis sadu lapsi vähem. Võrumaal sündis 2022. aastal 274, Valgamaal 226 ja Põlvamaal 200 last. Kui vaadata iibeandmeid, siis tuleb tõdeda, et Kagu-Eestis sureb igal aastal kaks korda rohkem inimesi kui sünnib.

 

Rahvastikusündmustest, noorenemisest ja vananemisest Setomaa valla näitel
Rahvaloenduse andmetel on Setomaa valla elanike arv 2850, mis on 7% vähem, kui oli kümme aastat tagasi ehk siis miinus 210 elanikku. Suurimaks elanike vähenemise põhjuseks on olnud negatiivne loomulik iive: 390 sündi vähem, kui on olnud surmasid.

Rahvaarvu vähenemist on alandanud riigisisene ränne ehk kümne aasta jooksul on valda tulnud elama 40 inimest rohkem, kui siit lahkunud. Eriti positiivne on olnud välisränne: välismaalt on valda tulnud 130 inimest rohkem, kui siit lahkunud. Kui võrrelda sisserände arve Võru- ja Põlvamaa omavalitsustega, siis on Setomaa vald koos Kanepi vallaga kõige atraktiivsem sisserände vald. Nii Setomaal kui Kanepis tuli kümne aasta jooksul sisse 25% elanikkonnast.

Suhteliselt kõige vähem valiti oma elukohaks Põlva valda, kus sissetulnud moodustasid ainult 16% elanikkonnast. Kui vaadata lähemalt, kust on Setomaa valda tuldud kümne aasta jooksul, siis näeme, et 7% kõigist praegustest elanikest moodustavad välismaalt sisserännanud. Teistes Võru- ja Põlvamaa omavalitsustes on aga 3‒5%. Rände tulemusel on Setomaa valla rahvastik olnud väga liikuv. Ainult 67% inimestest elas Setomaa vallas ka kümme aastat tagasi. Seega on vallas 1/3 uued elanikud (vastsündinud ja sisserännanud).

Veel üks positiivne trend: valla elanikkond on kümne aasta jooksul noorenenud. Elanike keskmine vanus on vähenenud 0,15 aastat ning on keskmiselt 45,46 aastat. Võru- ja Põlva maakonnas ongi Setomaa vald ainuke vald, mille elanikkond pole vananenud. Kuigi peab mainima, et oleme endiselt üks vanima elanikkonnaga vald. Ainult Räpina vallas on elanike keskmine vanus veel kõrgem – 46,81 aastat.

Kümne aastaga on Setomaa valla elanikkond kahanenud, kuid me pole enam vananev kogukond. Setomaa valda tahetakse tulla elama ja me nooreneme.

SETOMAA VALLAVALITSUS

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/01/2023 08:00:44

Lisa kommentaar