Küsitlus

Keda kavatsed valida märtsis riigikokku?

Tegemata vormistamistöö võtab vallateedelt hoolduse raha

Valitsus maksab omavalitsustele sadu tuhandeid eurosid kohalike teede hooldamise toetust aastas, kuid tänavusest ei maksta enam toetust nende teelõikude eest, mille kohta on omavalitsusel tee omanikuga notariaalne leping vormistamata. Saamata jääva toetuse suuruse rida veab Eestis Võru vald, millel on enam kui 3000 teelõigu kohta omanikuga juriidiline leping vormistamata ja seetõttu jääb vald ilma 119 000 euro suurusest teede hoolduseks eraldatud toetusrahast. Võrumaa omavalitsused on pöördunud riigi poole, et viimane pikendaks vormistamise tähtaega.

Antsla vallavanema Avo Kirsbaumi sõnul jääb vald tänavu ilma 25 000 eurost riigipoolsest teede hooldamise toetusest, kuna neil on paljude teelõikude omanikega paberid notariaalselt vormistamata.

Riik andis juba viis aastat tagasi märku, et kõigi teelõikude omanikega tuleb notariaalne leping sõlmida, 2021. aasta kevadel anti aga konkreetne tähtaeg: 2023. aastaks pidid lepingud olema sõlmitud.

„Meil tegelevad sellega muude tööde kõrvalt kaks ametnikku, kuid kuna kõigi teelõikude omanikega tuleb eraldi läbi rääkida, võtab selle töö lõpule viimine meil veel neli aastat,” rääkis Kirsbaum. Tema sõnul sõlmiti mullu leping kümne teelõiguomanikuga.

Need, kes elavad vormistamata teelõigu lähedal, on lepingust huvitatud, kuid kaugemal elavatel inimestel puudub selleks motivatsioon. „Nad küsivad võõrandamise eest raha, kuid peavad valla pakutud summat väikeseks,” nentis vallavanem.

Põlva valla avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa ütles, et lepingute sõlmimisega on probleeme, sest paljudel juhtudel on teed kinnistu sisse mõõdetud ja seega isiklikus omandis.

„Vanemaealistel omanikel puudub meiliaadress ja nad ei julge võõralt telefoninumbrilt helistajale vastatagi,” tõi Eesmaa välja ühe takistuse, mis on teelepingute sõlmimist pidurdanud. Ta lisas, et vald on siiski kõigiga hakkama saanud.

Kirsbaum kinnitas, et riigipoolse toetuse vähenemise tõttu ei jää Antsla vallal ükski teelõik hooldamata, kuid teede korrashoidu saab vähem investeerida.

Põlva lõpusirgel, Võru vald jääb 119 000 eurota
Nii Võru kui ka Põlva vallaga liideti haldusterritoriaalse reformi käigus neli omavalitsust, kuid teelõikude paberite kordaajamine erineb neis nagu tiik suurest järvest. Tõsi, Võru vallal on territoorium üle 240 ruutkilomeetri suurem.

Põlva vallas on Eesmaa sõnul vaid 13,3 kilomeetrit ehk 2,6% kogu teedevõrgust veel avaliku kasutusõiguseta. Riigi toetus kilomeetrile on 658,40 eurot, seega jääb Põlva vallal tänavu riigilt saamata vaid ligi 12 000 eurot teede korrashoiu toetusest.

„Oleme pidevalt teede avalikuks määramise lepinguid sõlminud ja neid ka uuendanud, mullu sõlmisime 11 lepingut,” märkis Eesmaa.

Põlva vallal on tänavu teede hoolduseks planeeritud 827 000 eurot, millest 481 400 eurot tuleb riigilt. Rõugel jääb saamata ligi 38 000 ja Setomaal 5500 eurot riigi teehoiu toetusraha.

Rahandusministeeriumi andmetel maksab riik Võrumaa valdadele kohalike teede hoiutoetusteks tänavu veidi üle miljoni: Antslale ligi 208 000, Setomaale ligi 226 000, Rõugele ligi 370 000 ja kõige rohkem Võru vallale, üle 411 000 euro. Samas suurusjärgus summa, kus vähem, kus rohkem, lisab teehoiuks vald.

Võru abivallavanem Juris Juhansoo ütles aasta alguses ERRile, et neil on erakätes üle 3000 teelõigu. Veel märkis Juhansoo, et inimesed ei ole nõus valla esindajaga notari juurde lepingu sõlmimiseks minema ning sedagi, et omanikud ei soovi teelõigust loobuda. Ka andis abivallavanem mõista, et kui hooldusraha väheneb, siis „saavad elanikud seda teede peal tunda”.

Probleemi juured maareformis
Kahjuks ei saa lugejad teada, kas ja kus ning millised hooldustööd jätab Võru vald raha vähenemise tõttu tegemata, miks paberite kordategemine teelõikude omanikega on veninud, mida vald on nende kiiremaks kordaajamiseks ette võtnud või plaanib võtta. Nii Juhansoo kui ka Võru vallavanem Kalmer Puusepp ei vastanud nädala esimestel tööpäevadel telefonile.

Probleem ei ole värske, selle juured ulatuvad maareformi aega, mil elanikud said kinnistu koos seal oleva teega. Viis aastat tagasi hakkas riik nõudma dokumentatsiooni kordategemist, ülemöödunud kevadel määras aga tähtaja: alanud aasta.

Kirsbaumi sõnul on riigi poolt õige panna mõni töölõik sõltuma rahast, kuid teisalt on aeg vale, sest omavalitsustel on kõik kulud kasvanud.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 12/01/2023 10:43:12

Lisa kommentaar