Setomaa hooldekodu uue Mikitamäe maja interjöör. Paljudel hooldekodude klientidel tuleb mõru pillina alla neelata kerkiv kohatasu. Foto: Setomaa VV

Eelmisel reedel avati Setomaa valla hooldekodu uus peremaja, kuid paar päeva varem kinnitas vallavalitsus hooldekodu uue ja kõrgema kuutasu, 950 eurot. Tuleva aasta alguses avatakse Põlva hooldekodu uued peremajad ning vallavalitsus kinnitab peagi ka selles uuest aastast kehtima hakkava praegusest kõrgema kuumaksu. Räpina koguduse hooldekodus kerkib samuti kohatasu, kuid see hooldekodu peab maja ajakohastamiseks projekte kirjutama.

Jaanuaris avatakse Põlva hooldekodule kaks uut maja, kus on kokku 40 kohta. Alles jääb ka Põlva haiglas tegutsev 38 kohaga hooldekodu, seega on uuest aastast Põlva hooldekodus 78 kohta ja 34 töötajat, kelle hulgas hooldajate kõrval on kaks tegevusjuhendajat, hooldusjuht, majandustöötaja ja juhataja. Ahja hooldekodu, kus praegu on üheksa hoolealust, liidetakse Põlvaga ja selle ruumid jäävad jaanuarist tühjaks.

Kuumaks on Põlva hooldekodus aasta lõpuni 850 eurot, millele lisandub ravimite ja mähkmete ostmiseks kulunud summa.

„Uuest aastast kohamaks kindlasti tõuseb, mis on seotud suuresti elektri, kütte, toiduainete ja teiste hindade tõusuga,” märkis 1. juunist juhatajana töötav Helen Metsma. Tema sõnul neelavad suurema summa kohamaksudest töötasud, samuti toiduained ja hooldusvahendid.

EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodus on 36 hoolduskohta, millest mõned on praegu vabad. „Tavaliselt on meil järjekord, kuid praegu tundub, et omaksed püüavad kodus hakkama saada viimase võimaluseni,” märkis tegevjuht Ene Mölder. Ta lisas, et üks murekoht on see, et pensioni suurus ei kata kohamaksu ning puudujääva osa peavad tasuma lähedased.

Koguduse hooldekodus on kolm erinevat kohamaksu, mis Mölderi sõnul tuleneb hoolealuse tervislikust seisundist ja mähkmete kasutusest. Kohamaks on praegu 730–780 euro vahel, kuid uuest aastast tõuseb see 60–70 eurot. Kohamaksule lisandub praegu ja ka uuest aastast ravimitele kuluv raha.

Mölder lausus, et normaalne kohatasu peab olema selline, et saab osutada kvaliteetset teenust. Kohatasust pool kulub Räpinas töötasudeks ning pool majanduskuludeks, remondiks ja inventari ostuks.

Kuna Põlva hooldekodu on valla allasutus, kinnitab kuumaksu vallavalitsus.

Metsma ütles, et hooldekodu elaniku kohamaks peaks olema nii suur, et see kataks ära kõik kulud. „Kohamaks peaks olema selline, et meil elavad inimesed ja nende lähedased suudaksid seda tasuda ning maksu suurus ei takistaks eakal vajaliku üldhooldusteenuse saamist,” sõnas ta.

Oleks igati õiglane, kui terve elu töötanud inimesed saavad väljateenitud pensioni eest vajalikku teenust ja lähedased ei pea hooldekodule selle eest juurde maksma. Kohatasule juurdemaksmine teeb muret nii hooldekodus elava inimese lähedastele kui ka eakatele endile, sest nad ei soovi sugulastele lisamuresid tekitada.

Lootus on, et tuleva aasta 1. juulist tuleb riik appi sellega, et lapsed ei pea enam oma lähedase eest kohamaksule juurde maksma. Lapselapsed ei pea seda enam tegema jaanuarist. Riik tasub kohamaksu selle osa, mis jääb hooldekodus elavate pensionist puudu.

Palju on räägitud hooldajate nappusest, nende keerulisest tööst ning väikesest palgast.

Kõrvalseisjad ei oska hooldaja tööd hinnata
Hooldajana töötamine eeldab ka sobilikke isikuomadusi: empaatiavõimet, rahulikkust, head suhtlemisoskust, kannatlikkust, oskust kuulata ja märgata.

Hooldaja käib tööl vastavalt graafikule, mis tähendab, et neil tuleb tihti tööl olla ka nädalavahetustel ja riigipühadel. „Hooldajad peavad ise ja ka nende pere peab selleks valmis olema,” sõnas Metsma.

Tema sõnul on hooldajate suurim motivatsioon töötasu, samuti kokkuhoidev kollektiiv, mille liikmed üksteist toetavad. Põlva hooldekodu hooldajatel on tunnitasu. „Kui nüüd unistada, siis hooldaja tunnitasu võiks vähemalt seitse eurot olla, kuid see tähendab ka kõrgemat kohamaksu,” märkis hooldekodu juhataja.

Metsma tunnistas, et ta tunnetab, et ühiskonnas ei ole siiani hooldaja töö väärtustatud. „Seda tööd peetakse justkui madalaks, kuid hooldajad teevad tööd südamega, nad on selleks läbinud vastavad koolitused, kursused ning tasemeõppe. Alles siis, kui inimese lähedane vajab ööpäevaringset hooldust, märkavad inimesed hooldaja rolli olulisust ja sedagi, kui raske see töö on.”

Mölder sõnas, et nende majas on kõik 20 töökohta täidetud. „Uusi hooldajaid on vajadusel raske leida, seda näitab puhkuste aeg, mil asendustöötajate leidmine on keeruline. Noored küll õpivad hooldustöötajaks, kuid enamik eelistab suurematesse haiglatesse tööle minna,” tunnistas ta.

Hooldekodud, kus ei ole oma meditsiiniõde, tellivad seda teenust haiglast, mille eest nad peavad viimasele ka tasuma. Räpina hooldekodus on oma meditsiiniõde, kelle töötasu maksab haigekassa. Seegi on kokkuhoid, sest koguduse hooldekodu elab peamiselt kohamaksudest. Suureks toeks on oma aed, kust saadakse puuviljad ja marjad, tänavusest on neil ka kasvuhoone aias. Omavalitsus ja kogudus neid rahaliselt ei toeta.

Maja saab ajakohastada projektidest tuleva rahaga. Mullu talvel sai koguduse hooldekodu riigi tugiteenuste keskuse kaudu nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmest raha ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Nende projekt rahuldati ning hooldekodu sai sealt 36 000 eurot, millele tuli lisada omaosalus. Nii tuligi majja justkui uus hingamine ja värske õhk. Tegevjuht lisas, et kirjutas samasse meetmesse uue projekti põrandate remondiks, sellele taotlusele vastust veel ei ole.

Metsma märkis, et kuna hooldekodu on sealsetele elanikele kodu, tulebki sellest lähtuda ja korraldada elamine nii, et inimesed tunnekasid seal ennast koduselt. Hooldekodus peab olema mitmesuguseid tegevusi, samuti võimalus olulistel teemadel rääkida ja muredes abi saada.

„Hooldekodus on oluline lähtuda iga inimese vajadustest ja soovidest, mis tähendab, et ei tohi eeldada, et kõik sealsed elanikud vajavad ühtesid ja samu asju. Praegu on see juba muutumas ja loodan, et muutus individuaalsuse poole jätkub,” vaatas Metsma tulevikku.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 01/12/2022 09:20:23