Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Rahvaloendus: murdekeeli räägib rohkem inimesi kui varem

Viimase rahvaloenduse tulemused näitavad, et mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on kahe protsendipunkti võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem räägitakse murdekeeli Võru ja Põlva maakonnas ning üldse on võru ja seto keel riigi levinuimad ning osatuimad murded.

Kohaliku keelekuju või murde all mõeldakse eesti kirjakeelest erinevat kohalikku keelepruuki, mitte võõrkeeli. Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse isik, kes saab sellest keelest aru ja suudab end selles ka väljendada. Murdekeeleoskuse andmeid koguti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse küsitlusega kõigi eesti keelt kõnelevate kolmeaastaste ja vanemate inimeste kohta.

2021. aasta loenduse ajal räägib mõnda murret 17% (151 820) eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Murdekeele oskajate osakaal on võrreldes eelmise loendusega suurenenud – aastal 2011 oli see suhtarv 15% (131 239). „Need arvud kõnelevad sellest, et Eesti inimeste hulgas on kasvanud teadlikkus murdekeeltest,“ märkis rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Suurim murdekeele kõnelejate osakaal maakondade lõikes on Võru (74%), Põlva (60%) ja Saare maakonnas (42%). Järgnevad Valga (37%), Hiiu (32%), Tartu (22%), Viljandi (15%) ja Harju maakond (11%). Nii Pärnu, Jõgeva, Rapla kui Järva maakonnas on murdekeele oskajaid 9%. Protsentuaalselt kõige vähem on murdekeele rääkijaid Ida-Viru (8%), Lääne (7%) ja Lääne-Viru maakonnas (6%).

Ootuspäraselt on eesti emakeelega inimeste hulgas suhteliselt kõige rohkem murdekeele kõnelejaid vanemate inimeste seas. 65-aastastest ja vanematest ning 50-64-aastastest ligikaudu neljandik räägib murdekeelt (vastavalt 26% ja 25%). 30-49-aastaste seas on murdekeele rääkijaid 18%, 15-29-aastaste hulgas 11% ning noorimas vanuserühmas 3%.

„Erinevalt eelmisest rahvaloendusest oli inimestel nüüd võimalus märkida ära kõik murdekeeled, mida nad oskavad, ning ei pidanud piirduma vaid sellega, mida kõige paremini osatakse,“ selgitas Osila. Tulemustest selgus, et hinnanguliselt 90% murdekeele oskajatest räägib ühte murrakut, 8% kahte ja 2% kolme või enamat.

Iga neljas Lõuna-Eesti elanik oskab võru keelt
Kogu Eestit vaadates paistab silma Võru murderühm, mille murrakuid räägib 11% eesti emakeelega rahvastikust. Sellesse murderühma kuulub ka Setu murrak, mida oskab 3% rahvastikust (LõunaLeht ei nõustu siinkohal ametliku liigitusega ja kasutab edaspidi mõisteid võru keel ja seto keel – toim).

Veel tõuseb esile saarte murre, mida räägib 4%, ning Tartu ja Mulgi murre, millest mõlemat räägib 2% rahvastikust. Ülejäänud murderühmadesse kuuluvate murrakute oskajate osakaal jääb alla 1%.

Kõige suurema murdekeeli kõnelevate inimeste osakaaluga piirkond on Lõuna-Eesti, kus on levinuim võru keel, mida oskab iga neljas (25%). Tartu murret oskab 4% ja Mulgi murret 3% Lõuna-Eestis elavatest inimestest. Võru keel on levinuim murre ka Põhja-Eestis (6%) ja Kesk-Eestis (4%) elavate inimeste seas. Lääne-Eestis on levinuim saarte murre, mida räägib 14% sealsest eesti emakeelega rahvastikust.

Võru keelt räägib ligi kolmveerand Võru maakonna elanikest ning üle poole Põlva maakonna elanikest. Saarte murret oskab rääkida 40% Saare ning 29% Hiiu maakonna elanikest. Mulgi murret räägib 10% Viljandi maakonna ning 8% Valga maakonna rahvastikust. Tartu murret räägib 7% Tartu maakonna ning 5% Valga maakonna elanikest.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 24/11/2022 09:45:33

Lisa kommentaar