Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Alternatiivtalud demonstreerivad maaelu mitmekülgsust

Kadi ja Kristi Täht Pindi Veinitalust. Foto: erakogu

Ühes talus valmivad veinid, teises kuivatatud marjapüreest maiused, kolmandas taimeteed ja koeravilla sisaldavad kindad-sokid, neljandas saab uudistada loomi-linde. Need on vaid mõned näited, millega kagunurga elanikud oma alternatiivtaludes tegelevad.

Veinitegemisest sai elustiil
„Esimest korda tegin veini kümme aastat tagasi, kui leidsin keldrist palju seisnud moose. Peale seda tekkis veini tegemise vastu huvi ja hakkasin värskest toorainest veinide tegemist katsetama,” meenutas Võrumaal Lasva kandis elav Kadi Täht algust. Toidutehnoloogiharidusega naine lõpetas juustumeistrina töötamise ning 2019. aastast on Pindi talu ametlikult veinitalu, kus toodangu müüki alustati 2020. aastal. Aastas valmib juba 3000‒4000 liitrit veini.

„Seitsmest sordist on kolm vahuveinid, mis on suvisel ajal populaarsed, kolm on tavalised veinid ja üks on talveks sobilik hõõgvein,” tutvustas ta. Veinitalus töötavad nad ema Kristiga kahekesi. Veini tegemine on saanud neile elustiiliks.

Esimene müügikoht oli Võru keskväljakul reedeti toimuv laat, praegu on talu veinid müügil nii Võru kui ka Põlva ühes poes, samuti Tartu ja Tallinna veini-õllepoes. Täht märkis, et peamised müügikohad on siiski laadad kagunurgas, sest siin on tema toode juba tuttav.

„Meid on üles otsinud mitmed restoranid, kes soovivad oma külalistele kohaliku toidu kõrvale ka kohalikku veini pakkuda,” tundis Täht heameelt nii kauba müügi laienemisest kui ka sellest, et huvi kohalike toodete vastu on tõusnud.

Kuigi tooraine ostu pealt saab kokku hoida, sest enamik vajalikust nagu rabarber, õunad, punased sõstrad, piparmünt ja muu kasvab oma aias, ei ole ta siiani saanud veel endale palka maksta, sest kõik müügist saadud raha on investeeritud, viimati osteti karboniseerimissüsteem.

Nii nagu paljusid meist, on ka veinitegijaid puudutanud elektrihinna tõus. „Varem osteti laatadel ikka kaks pudelit veini, kuid tänavu mõeldakse, kas ikka teine osta või mitte,” ütles Täht.

Ta lisas, et väiketootjana saab ta jälgida börsihindu, kuid ta ei saa kuigipalju teha, et pudelid oleksid alati saadaval. Enne sõda Ukrainas ostis ta seal toodetud veinipudeleid, kuid okupandid pommitasid selle tehase rusudeks. „Me viskame nii palju pudeleid prügikasti, kuid neid saab ju taaskasutada, võimalusel olen seda teinud,” rääkis Kadi Täht.

Läinud aasta septembris Riias toimunud Baltimaade veinitegijate Baltic Cupil võitis Pindi õuna-karamellivein marjaveinide kategoorias esikoha.

Eriline maius
ehk kuivatatud puuviljade ja marjade püree valmib Müürsepa talus Võõpsus. Perenaine Tiia Kivesti valmistab kümmet erinevat püreed, neist osa on segud.

Esmalt teeb ta püree, mille asetab kuivatisse plaatidele, kus see kuivab 15‒17 tundi, peale seda keerab ta püreelehe rulli nagu rullbiskviidi ja lõikab kotti panemiseks 30-grammised rullid ehk siis igas kotis on erilist maiust 30 grammi.

Üks kuivatitäis mahutab viis kilo toorest püreed, millest kuivamise järel jääb alles 500 grammi maiust. Kivesti täpsustas, et peale kuivatamist jääb püreest järele vaid kümnendik. Hooajal valmistab ta maiuseid 50‒60 kilo. Kes soovib korraga kilo osta, sellel jääb rahakott enam kui 100 euro võrra õhemaks.

„Kõige oodatuimad on aedmaasikarullikesed, sest need on teistest magusamad,” ütles perenaine ja lisas, et kuivatatud püreerullid on ikkagi nišitoode, millega võib ennast ja teisi kommide asemel premeerida.

Sortimenti on ta ikka aeg-ajalt laiendanud, viimati uuendus marjade segu, kui ta lisas ühele segule vähem tuntud pampli ehk aedmuraka.

Tooraine on tal peamiselt oma aiast, nagu aedmaasikad, karusmarjad jm. Metsmaasikatest tal maiust ei ole, sest selle korjamine võtab liialt kaua aega ja toode tuleks väga kallis.

„Mustikaid ostan, sest mul ei ole aega neid metsa korjama minna,” märkis ta. Kivesti turustab oma kauba laatadel ja mõnedes poodides. Elektrihinna tõus on temalegi ebameeldiv, sest arved on kerkinud. Abiks on pereliikmed, kes teevad kotid ja sildid.

„Kottide tarvis paberi ostame, kotid teeme ise ning poeg teeb neile sildid,” sõnas ta. Kuid paberkoti sees peab veel kilekott olema, need tuleb samuti osta. „Kilekotte ostes pean poest võtma tõendi, et kotid on tehtud toidukilest. Kui tuleb kontroll, pean talle soovi korral seda tõendit näitama,” kõneles Kivesti. Ta on kuivatatud püreesid teinud kümme aastat.

Taimeteedest sokkide-kinnasteni
OÜs Süvahavva Loodustalu Süvahavva külas tehakse mitmesuguseid taimeteesid, maitsetaimesegusid ja kudumeid. Viimastes on 30 protsenti koeravilla. Kokku on tooteid ligi 70, millest ülekaalus on taimeteed.

Osaühingus müügiga tegelev Kai Lauk ütles, et kõige paremini läheb müük otse talust, järgneb e-pood. Suurem osa kaubast saadetaksegi postiautomaadi kaudu soovijatele, enamik ikka Harjumaale ja pealinna. Õnneks müüvad ka mitmed poed kagunurgas nende toodangut.

„Kui külastajad lähevad ka lähedal asuvasse villavabrikusse, näevad nad, kuidas valmib lõng,” sõnas Lauk ja lisas, et nad rendivad villavabriku hoonet.

Koeravilla hangivad nad Eesti eri paigust vahetuskaubana. Kes soovib villa eest sokke või kindaid, kes taimeteesegusid, kes maitsetaimede segusid. Kudumitest on minevamad randmekatted ja poolkindad. Viimastel on sõrmed katteta.

Teesegudest eelistavad ostjad külakosti- ja rahustavat teed, aga ka vaarikalehe- ja kassinaeriõieteed. Angervaksatee on samuti populaarne. „Angervaks on looduslik aspiriin, mille tee joomise järel hakkad higistama,” sõnas Lauk.

Maitseainetest on eelistatuim kukeseente pulber. Kui talu valmistab pulbrit toidu maitsestamise eesmärgil, siis ostjad eelistavad seda kasutada kõhuparasiitide tõrjeks. „Kukeseentes on aine, mida ussid ei talu, ja segu kasutades saavad inimesed ussidest lahti,” tutvustas Lauk.

Ta lisas, et praegu saavad nad hakkama. „Leib on laual ja maksud makstud, kuid inimeste tulevase ostujõu kohta on veel vara midagi öelda, eesootav talv näitab, kui palju neil jääb ostmiseks raha.”

Loomad ja linnud on tutvumiseks

Metsakolli talus Põlvamaal. Perenaine Kadi Traagel ütles, et kes tallu külla tulevad, saavad näha mitmesuguseid linde ja loomi, neid paitada ja muudki põnevat.

Muu põnev on näiteks võimalus lehma lüpsta. Siin talus saavad lapsed aimu, kust piim tuleb, sest see on paljudele linnalastele uudiseks. „Varem said lapsed kitse lüpsmist proovida, praegu lehma lüpsmist vaadata, kuna uus kits on veel noor,” rääkis perenaine.

Ta meenutas, et lehma käsitsi lüpsmine on osale täiskasvanutelegi raske. Mõni on istunud lehma udara ette ja tõmmanud ühest nisast tilga kaupa piima pool tundi, kuni lehm tüdinult eemale astunud.

Oluliseks peab Traagel sedagi, et lapsed saavad talus loomadega kontakti. „Nad saavad loomi paitada, aga ka poni ja hobuse selga ronida, mis aitab neid looma ees hirmu tundmisest ülesaamisel,” selgitas ta.

Lehma lüpsmise kõrval saavad täiskasvanud siin proovida ka vikatiga niitmist.

Kõikide lemmikud on muidugi küülikud, kelle kohta öeldakse, et nii nunnud. Ainus koduloom, keda talus ei ole, on siga, sest pere ei kasvata vilja, millest seale söögiks jahu jahvatada.

Lindudega on teine lugu, neid ei saa paitada, ainult eemalt vaadata. Talus on kanad, kalkun, mõni hani ja part ning pärlkanad. „Pärlkanad elavad Aafrikas metsikult, nende munad on suured, munakoor on paks ja munad säilivad kauem kui meie kanade munad,” rääkis Traagel.

Siin on loomi-linde käinud uudistamas Mehikoorma lasteaia lapsed. Perenaine on üksikute loomade-lindudega käinud Räpina lasteaias. Kui veel mullu käis Metsakolli talus palju huvilisi, siis tänavu oli neid napilt. Põhjuseks võib olla koroonapiirangute kadumine, mis lubas inimestel kaugemale reisida.

„Ma ei võta huvilistelt raha, kui nad on loomadele-lindudele süüa toonud,” ütles perenaine. Ta selgitas, et enamik toidust on neil oma talu laudast ja põllult: piim, talle- ja linnuliha ning aiasaadused. Leiva ja saia küpsetab ta ise.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/09/2022 08:28:25

Lisa kommentaar