Küsitlus

Kas lastetoetusi tuleks tõsta?

Venelaste sissetung Ukrainasse tõstis kagueestlaste huvi astuda kaitseliitu

Foto: LLi arhiiv

Ukrainas toimuv on pannud paljusid inimesi mõtlema sellele, mida saaks tulevas kriisiolukorras teha, ning viinud uusi oskusi omandama. Ikka selleks, et kriisiks valmis olla ja selles paremini hakkama saada. Need on põhjused, miks veebruari lõpust hakati varasemast aktiivsemalt kaitseliidu malevatega liituma.

Põlva malevas on ligi 500 kaitseliitlast, kaitseliiduga liitumise avaldusi sai maleva staap veebruari lõpus ja märtsis kokku ligi poolsada. Võrumaa malevas on praegu kaitseliitlasi 601, neist 34 on liitunud alates venelaste sissetungist Ukrainasse.

„Hetkel ei ole aktiivsus nii suur, kui see oli veebruari lõpus ja märtsis, kuid üksikuid avaldusi kaitseliiduga liitumiseks laekub,” ütles major Kaido Kivilo, Põlva maleva pealik. Tema sõnul on uued liikmed erinevatest eluvaldkondadest, nende seas on põllumehi, eraettevõtjaid, keskastme- ja juhtivspetsialiste, õpetajaid, koduperenaisi jt.

Omavalitsuseti on rohkem liitujaid Põlva vallast, kuid Põlva malevaga on liitnud ka Tartu linna elanikke.

„Võrumaa malevaga liitunud on erineva taustaga, üliõpilastest tippjuhtideni ja nende vanusevahe jääb 20 ja 60 aasta vahele,” edastas kolonelleitnant Kaido Tiitus, Lõuna maakaitseringkonna pealik.

Tema sõnul võivad kaitseliiduga liituda kõik soovijad, sest organisatsioon vajab paljude erialade inimesi, IT-spetsialistidest autoremondilukkseppadeni, ning kaitseliitu panustamine ei pea tingimata olema seotud liikmeks astuja elukutsega.

Tiituse sõnul on viimastel kuudel liitunute seas ülekaalus maapiirkondade elanikud. „See võib olla seotud ka sellega, et maal tuntakse naabreid paremini ja naabrid võivad koos mitmeid otsuseid teha, ka kaitseliiduga liitumise,” arvas ta.

„Värsked liikmed tõid kaitseliitu astumise peamiste soovidena välja uute teadmiste ja oskuste omandamise, relvaga oma kodu kaitsmise soovi ja oma panuse andmise Eesti riigi kaitsmisse,” rääkis major Kivilo, kelle sõnul on uute liitunute väljaõpe planeeritud juunikuusse.

Esmalt toimub organisatsiooni väljaõpe, siis meditsiiniõpe, järgnevad laske- ja teised väljaõpped. Oluline on seegi, et allüksused kaasaksid uued liikmed kohe oma tegemistesse.

Kolonelleitnant Tiituse sõnul on kaitseliitlased kriisi korral võimelised kiiresti tegutsema, kuna nad asuvad kriisikoldes või selle lähedal.

„Keskmise kaitseliitlase ettevalmistus on praegu selline, et ta suudab panustada kriisi lahendamise toetamisse mitmes valdkonnas: politseid toetada sisejulgeoleku tagamisel, elanikkonna evakuatsioonil nende kaitsmist toetada, humanitaarabi jagada,” edastas kolonelleitnant Tiitus, kelle sõnul suudavad kaitseliitlased vajadusel ka lahingutegevuses osaleda.

Major Kivilo lisas, et kaitseliitlased on saanud mitmesuguseid koolitusi, mis võimaldavad neil vajadusel riiki ja kodu relvaga kaitsta. Lisaks omavad nad teadmisi ja oskusi, et toetada riigi politseid.

„Tihedate treeningute, nähtava tegevuse ja osana kogukonnast sisendavad kaitseliitlased elanikele turvalisust,” märkis kolonelleitnant Tiitus.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/05/2022 10:07:41

Lisa kommentaar