Foto: LLi arhiiv

Transpordiamet nõuab kohalikelt ühistranspordikeskustelt eelarve ehk liinikilomeetrite kaheprotsendilist kärpimist. Ehkki Võru- ja Põlvamaal bussiliiklust korraldaval Kagu ühistranspordikeskusel pole veel ettekujutust, mis saab, on ühe variandina pakutud välja maakonnakeskuste vahel sõitvatel bussidel piletimüügi taastamist.

„Kagu ühistranspordikeskuse viimaste aastate liiniveo mahu kasv on suunatud pea täielikult vaid turult lahkunud kommertsvedajate sõiduvõimaluste asendamisesse,” selgitas keskuse juhataja ja logistikajuht Sander Saar LõunaLehele. „Sellest tulenevalt pole piirkond uusi ühendusi saanud juba aastaid ning liinimahu kärpimist ühistranspordikeskus siinkohal variandiks ei pea. Ka transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021‒2035 on selgelt öeldud, et oluline on vältida olukorda, kus majanduslikult rasketel aegadel võib tekkida surve ühistranspordi eelarve kärbeteks, mis kahjustaks kogu teenuse pakkumist ja kvaliteeti.”

Detsembri algul kogunesid Kagu ühistranspordikeskused liikmed ehk kahe maakonna omavalitsused ja transpordiamet koosolekule, et arutada võimalusi transpordiameti soovitud kärpe eesmärkide täitmiseks.

„Kohalikud omavalitsused olid ühisel meelel, et esmajärgus kärpimise juurde suunduda pole õige,” sõnas Saar. „Samuti ei pidanud liikmed võimalikuks võtta endale kohustust tasuda eelarvest puudujääv osa. Seda seetõttu, et on teada, et teenus läheb alati kallimaks ning see seoks kohalike omavalitsuste eelarve riikliku lubadusega pakkuda tasuta ühistransporti.”

Aastalõpu eel aga toimus ühistranspordikeskuste, transpordiameti ning majandusministri koosolek, kus minister Saare sõnul kinnitas, et läheb tulevastele eelarvete läbirääkimistele ootustega, mis arvestaks suuremal määral veoteenuse hinna kallinemist.

Tuleval nädalal saavad Kagu ühistranspordikeskuse liikmed taas kokku üldkoosolekuks, et arutada transpordiameti kärpekava täitmist.

„Riiklikul tasemel on läbirääkimised käimas ning transpordiamet ei ole ühistranspordikeskustele teinud teatavaks, milline tuleb nende eelarve jaotus,” nentis Kagu ühistranspordikeskuse juht. „Sellest teadmisest lähtuvalt soovime koosolekul jõuda võimaliku lahenduseni, mida rakendada siis, kui meile tehakse teatavaks, milliseid vahendeid riik leiab võimalikuks meie piirkonda eraldi avalike liinide eest tasumiseks.”

Saar täpsustas LõunaLehele, et esiteks on omavalitsused kindlalt öelnud, et nemad ei soovi astuda finantslõksu ehk võtta endale kohustust hakata ühistranspordi riigieelarvest puudujäävat osa oma eelarvest katma. Ühistranspordikeskus omalt poolt jääb kindlaks: liiniveo mahu kasv on tulnud äralangenud kommertsliinide asendamisest, transpordi arengukavast tuleb aga kinni pidada ja teenuse mahu kärpimist vältida.

„See jätakski lauale ühe punkti veel, et kui teenust ära võtta ei soovita ja omavalitsused seda rahastada ei soovi, siis tuleb leida teisi rahastusallikaid, millest üks võib olla mingitel liinidel mingil määral piletitasu kogumine,” sõnas ta. „See saab olema meie järgmise üldkoosoleku üks päevakorrapunkte, et kas või kuna me transpordiametile sellekohase ettepaneku teeme.”

Saar nentis, et esialgu on kõik kärbetesse puutuv siiski spekulatsioonide tasandil: transpordiamet pole saanud majandusministrilt eelarve jaotust ja samamoodi pole transpordiamet seda allapoole ehk ühistranspordikeskustele andnud. Teisisõnu, räägitakse, et kärpida tuleb, aga eelarvet avaldatud pole. Nii ei teata ühistranspordikeskustes kärbete kindlat vajadust, rääkimata täpsest ulatusest.

Ehkki praegu on konkreetselt veel vara rääkida, vaadatakse bussipiletite võimaliku taastamise asjus praegu eeskätt maakonnakeskustevaheliste liinide poole. Ehk mõttes on Põlva-Tartu, Värska-Räpina-Tartu liinid, kus teoorias peaks olema toimiv konkurents eraettevõtluse vahel, aga kus kommertsvedajate ära kadudes bussiliikluse korraldamine jäi ühistranspordikeskuse õlule.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/01/2022 21:54:36