Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Valimistel oli Kagu-Eestis konservatiivne mekk

Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel eelistasid Võru-, Põlva- ja Valgamaa inimesed valdavalt kas konservatiivsel moel seniseid juhte või siis kaldus nende poolehoid hoopiski konservatiivse partei suunas. Aga šansid reaalselt võimu juurde pääseda on tugeva valimistulemuse teinud EKRE-l Kagu-Eestis siiski suhteliselt napid.

Võru linn: sotsid vajavad vaid üht lisahäält
Sotsiaaldemokraadid said üle kogu Eesti valimisvõimu vaid kahes omavalitsuses: Hiiumaal ja Võru linnas. Punane täpike Eesti kaguosas osutus kaardil nii väikseks, et tele-eetris jäi sotside valimisvõit kahe silma vahele ja märkimata.

SDE võitis Võru linnavolikogu 21 mandaadist 10 ehk vajab häälteenamuse saamiseks veel vaid üht toetajat. 1341 häält kogunud senine linnapea Anti Allas oli Kagu-Eestis ainus kandidaat, kes kogus neljakohalise arvu hääli – ja vägagi tõenäoliselt ootab teda ees linnapeaametis jätkamine. Ka abilinnapead Toomas Sarapuu ja Sixten Sild pääsesid volikogusse ja nii on usustav seegi, et sotsidel läheb vaja korraga lausa kolme volikogu asendusliiget.

Hõbedapartii tegi Võrus EKRE eksminister Rain Epleri juhtimisel, saavutades viis mandaati. Reformierakond (esinumber Anti Haugas) võttis kolm kohta volikogus. Isamaa sai kaks kohta ja Keskerakond (KE) ühe (Andres Visnapuu).

Viimati asusid Võrus koos valitsema SDE (11 kohta) ja KE (3). Sedakorda oleks Visnapuu häält enamuse hoidmiseks sotsidele vähevõitu. Nii võisid poliitikavaatlejad juba peale valimistulemuste selgumist pakkuda, et SDE eelistab läbirääkimisi alustada reformiparteiga, pakkudes algajale poliitikule Haugasele näiteks volikogu esimehe kohta. Üsna kindlasti võib eeldada, et valimiste eel sotside pihta igast kahurist turmtuld andnud Isamaal koalitsiooniläbirääkimiste laua taha asja ei ole.

SDE alustaski laiapõhjalise koalitsiooni loomiseks läbirääkimisi Reformierakonna ja Keskerakonnaga. Nii sünniks 14 häälega kolmikliit.

„Teen tööd, vaimset tööd, ei ole olukord kõige hullem. Füüsiliselt ei saa küll kuhugi minna, aga interneti kaudu saan osaleda, eilegi juhtisin sündiva koalitsiooni koosolekut veebi teel,” selgitas hiljuti koroonasse haigestumisest teatanud Võru linnapea Anti Allas.

„Tahame teha koostööd ja leida ühisosa, mis oleks maksimaalselt Võrule kasulik,” lisas ta. „Ah et miks ühe mandaadiga Keskerakonda on vaja kaasata? See on minu isiklik palve. Et kui on olnud hea koostöö, siis ma pole seda tüüpi, kes hea partneri üle parda viskab. Seda on ka Reform tunnistanud, et võiksime laiapõhjalisemalt vaadata, et rohkemad jõud oleksid linna valitsemises esindatud.”

Kas mängib rolli seegi, et Keskerakonda kaasates hoitakse sidet ka valitsuserakonnaga, lisaks kuulub Keskerakonna ministrina valitsusse Võrust pärit Anneli Ott?

„Loomulikult on tegemist valitsuserakonnaga, aga eks suhelda tuleb kõikidega ja otsida koostöövõimalusi, kindlasti pole see vaid ühe inimesega seotud,” vastas Allas. „On tore, et meil on siit pärit minister, aga kindlasti pole see erakonna kaasamiseks ainuke põhjus.”

Linnapea sõnutsi kohtutakse täna teist korda sündiva koalitsiooniga ning vaadatakse programmilisi lubadusi. „Eks aega veel kulub, täpsustame asju, paneme juurde rahalise arvestuse, kust taotleme veel vahendeid – ühesõnaga, kõik tuleb lauale panna ja läbi arutada,” märkis Anti Allas. „Eks ikka selle nimel, et Võru inimestel kõige paremini läheks.”

„Lõpetuseks ütlen veel ka seda, et valimiste kampaania periood, mis on poliitikutele paras jooksuaeg, on nüüd möödas. Jooksuajal võib ikka üht-teist juhtuda, mul ei ole kellegi vastu midagi isiklikku, kõik on andeks antud,” lõpetas linnapea armuliselt.

„Head suhted riigiga on alati eelduseks, et kohalikul tasandil asjad sujuks. Kui kolmikliit on Võrule kasulikum kui ükski teine kombinatsioon, siis mina olen nõus alla kirjutama. See oli meie ühine otsus, et võiksime teha võimalikult laiapõhjalise koalitsiooni,” selgitas ka peaministripartei kohalik liider Anti Haugas.

Tema sõnutsi lepiti kõigepealt kokku võrdse partnerluse printsiibis, seejärel pannakse paika ühisprogramm, selgitatakse võimalused ja prioriteedid ning viimasena jõutakse alles ametikohtade täitmise juurde.

Põlva vald: kas sünnib nelikliit või võtab EKRE võimu?
Põlva vallas on hääletustulemus mõnevõrra deemonlik ‒ 666. Seni võimu jaganud Keskerakond ja Reformierakond said mõlemad kuus ning EKRE samuti kuus kohta volikogus. 27 volikogukohast läks kolm valimisliidule Põlva Areng, kolm Eesti 200-le ja kolm Isamaale.

Napi valimisvõidu (kaks häält rohkem kui RE-l) saavutas Põlvas EKRE jalgpallimehe Indrek Käo juhtimisel. Käo sai 498 häält. Võrdluseks: Igor Taro (Eesti 200) pälvis 322 ning senine vallavanem Georg Pelisaar (KE) 208 valija usalduse.

Nädala alguse seisuga olid Põlvas ohjad Isamaa ja selle esinumbri Arne Tilga käes. Või ka Põlva Arengu ja Aare Veetsmanni.

Kohe peale valimistulemuste selgumist otsustasid KE, RE ja Isamaa juhid alustada läbirääkimisi võimuliidu loomise üle. Lisaks otsustati kaasata VL Põlva Areng.

Aga valimised võitnud ja senise mandaatide arvu kolmekordistanud EKRE esinumber Indrek Käo avaldas meedias lootust, et koos Isamaa, Eesti 200 ja Põlva Arenguga suudab EKRE Põlvas RE ja KE võimult tõugata. Käo teatel on nn punaseks jooneks uue vallamaja teema – seda ei poolda EKRE, aga teadaolevalt ka Eesti 200.

„Meil on loodava nelikliiduga praegu läbirääkimised algusjärgus. Ühisosa on kaardistamisel ja erimeelsused tulevad jutuks järgmisel kokkusaamisel,” oli praegune vallavanem Georg Pelisaar ja Keskerakonna liider talle mitteomaselt napisõnaline.

Küsimusele, kui lootusrikkaks peab ta uue nelikliidu sündi ja kuidas hindab vallavanem EKRE lootust ise Kesk- ja Reformierakonna vastane võimukoalitsioon kokku panna, vastas Pelisaar: „Kui ei loodaks nelikliitu kokku panna, poleks alustanudki, ja kuniks meie oma läbirääkimisi peame, hindan teiste võimalusi siiski õhukeseks.”

„Matemaatiliselt saaksime teha küll ka kolmikliidu Keskerakonna ja Isamaaga, aga perspektiivis on parem, et kui omavahel sobitakse, siis tugev koalitsioon on palju mõistlikum. Põlva on ju väike koht, kõik tunnevad kõiki,” kirjeldas nelikliidu sündi Reformierakonna esinumber ja enim toetust pälvinud Kuldar Leis.

Tema sõnul on praegu läbirääkimistel vaatluse all valla investeeringuvõimalused ja koalitsiooni kuulujate väärtused ning püütakse leida edasi tegutsemiseks ühisosa.

„Eks vallavalitsuse hoone küsimust arutame ka – see on ju teema, mida kogu aeg tõmmatakse üles ja eriti nende poolt, kellel pole millegi muu üle arutleda,” vastas Leis vastava küsimuse peale.

Nii Pelisaare kui ka Leisi sõnade kohaselt tullakse personaalia küsimuste juurde alles pärast ühisprogrammis kokku leppimist.

Setomaa vald: jätkub senine kurss, valimised tõid üllatusi
Võru maakonnas Setomaa vallas toimus valimiste eel ja ajal selge polariseerumine. Senise vallavanema Raul Kudre (137 häält ja valimisvõit) valimisliit Ühtne Setomaa võttis 15 volikogu kohast 10 ja ilmselgelt jätkab omavalitsuse juhtimist. Huvitaval kombel jäi napilt volikogust välja selle senine esimees Rein Järvelill. Nii on Setomaal pea ainus küsimus see, kas vallavanem Kudre ametis jätkates asendusliikmena volikokku pääsev Järvelill ikka valida volikogu esimeheks.

Kudre ja Järvelille „kliki” vastu Imre Termoneni eestvedamisel aktiivset mahategevat internetikampaaniat teinud EKRE sai volikokku viis kohta, aktiivsematest ja tuntumatest ekrelastest jäid joone peale näiteks Arno Vares ja Üllar Tamm. Termonen ise aga kogus vaid viis häält.

On enam kui tõenäoline, et EKRE nimekiri jääb Setomaa vallas opositsiooni.

Valga vald: Piibelehe ja Vestmanni võitlus
Mäletatavasti tõrjus omaaegse Taheva vallavanema Monika Rogenbaumi meeskond mitte just väga ammu Valga vallas võimult keskerakondlase Ester Karuse ja tema kaaslased. Rogenbaum võttis Karuselt vallavanema koha ja tülisid on jätkunud ka pärast seda. Nii lendasid ka valimiste ajal süüdistused, et Karuse on end haigeks väites kasseerinud palgaraha ning Rogenbaum rajanud 30 000 euro suuruse toetusraha eest kogukonnaköögi oma korterisse. Poolte vahel käib ka kohtuvaidlus.

Nii Rogenbaumi VL Valga 2.1 kui ka Karuse KE nimekiri said Valgas valimistel kaheksa mandaati. Reformierakond kogus kuus ja EKRE kolm volikogu kohta. Karuse sai 736 ja Rogenbaum 561 häält, ka jäi valimistel sadakonna häälega peale Karuse nimekiri.

Seni on tõenäolisimaks võimuliidu variandiks peetud VL Valga 2.1 ja Reformierakonna koalitsiooni. See kooslus omaks 25-kohalises volikogus 14 häält.

Monika Rogenbaum kinnitas LõunaLehele, et hetkel lõplikku vastust Valga valla tulevase juhtimise kohta ei ole, aga valimisliit Valga 2.1 ja Reformierakond tõepoolest peavad praegu läbirääkimisi.

LõunaLeht küsis mõistagi ka seda, et kui Reformierakonnaga ei peaks koostöö käima minema, kas Valga 2.1 teistest nimekirjadest mõnega ka koostöö välistab.

„Tõsi on see, et Eesti Keskerakonnaga Valga oludes on ülikeeruline koostööd alustada,” sõnas Rogenbaum. „On küllalt palju sildu põletatud ja kui kuni pühapäevani neid heleda leegiga põletati, siis kuidas nad esmaspäeval peaksid taastuma, on mulle keeruline mõista.”

Rogenbaumi sõnul ei ole tema valimisliidul kindlasti põhitingimuseks, et tema peab saama jätkata vallavanema ametis. Kes saab Valga vallavanemaks, otsustab tema sõnutsi tulevane meeskond.

Räpina vald: kas võitjad jäävad võimust kõrvale?
Põlvamaal Räpina vallas tegi valimistel parima tulemuse Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tiit Kala juhitav EKRE nimekiri sai küll kuus mandaati nagu ka senise vallavanema Enel Liini valimisliit Ühtne Vald, aga hääli kogus EKRE rohkem. Reformierakond sai viis ja Keskerakond neli mandaati. RE nimekirjas jäi volikogust napilt välja senine volikogu esimees Teet Helm. Kokku on Räpina volikogus 21 kohta.

Enim ehk 247 häält kogus Enel Liin. Kui arvestada, et viimasel neljal aastal valitses Räpinas üsna üksmeelselt VLi Ühtne vald, RE (toona valimisvõit) ja KE koalitsioon, siis on üsnagi võimalik, et selline kolmikliit jätkab ka edaspidi. Kui just Tiit Kala ja EKRE ei suuda kübarast jänest tõmmata ning mõnd senise koalitsiooni osalistest ära meelitada.

Enel Liin kinnitas sel nädalal, et Ühtne Vald peab koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonna ja Keskerakonnaga.

Kas on ka mõni poliitiline jõud, kellega koostöö välistate?

„Elu on näidanud, et mitte kunagi ei tasu kedagi välistada, aga eks alati räägivad kaasa ka isikuomadused,” sõnas Liin.

Kas see tähendab, et EKRE nimekirjas on mõni isik...

„Ei, ma ei öelnud, et EKRE. Vaid et alati vaadatakse ka reaalselt inimesi, kes tulevad volikogu ja valla elus kaasa rääkima,” katkestas Liin.

Ta kinnitas, et läbirääkimiste praeguses seisus on vallavanemakandidaadiks Enel Liin.

Kanepi vald: bussijuht edestas vallavanemat
Kanepi vallas võttis senise vallavanema Piret Rammuli ning omaaegsete omavalitsusjuhtide Andres Seeme ja Kaido Kõivu reformierakondlik nimekiri kaheksa mandaati 17st. Keskerakond ja EKRE said mõlemad neli ning Isamaa ühe volikogu koha.

Rammul sai 155, aga valimiste võitjana Mati Haavistu KE nimekirjas 208 häält. Avalikkusele suhteliselt tundmatu valimisvõitja Haavistu juhib ettevõtet, mis teadaolevalt tegeleb kopatöödega. Aga oma tööna on ta üles andnud hoopiski bussijuhiameti.

Kes Kanepi valda juhtima hakkab, sellele küsimusele oskab Piret Rammul enda sõnul vastata ehk 28. oktoobril – siis peaks valimiskomisjon kutsuma kokku uue vallavolikogu koosseisu esimese istungi. Hetkel käivad tema teatel Reformierakonnal igatahes läbirääkimised kahega neljast volikokku pääsenud nimekirjast.

„Kolmanda kohta hetkel seisukoht puudub... kuna kõik asjad on nii algusjärgus, siis detailidest on veel vara rääkida, igasugused libauudised juba niigi jooksevad mööda internetti ringi,” sõnas ta mõistatuslikult.

Rammul soostus täpsustama: EKRE olla kõva häälega välja hõiganud teate, et Reformierakond on koostöö EKREga välistanud.

„Meie ei tea sellest midagi ja järeldame pigem, et ju siis EKRE välistab meid,” nentis ta. „Kellelegi pole selles osas ka midagi öeldud. Aga meie läheme oma rada edasi, peame läbirääkimisi ja vaatame.”

Tõrva vald: Reform jätkab
Nii nagu Kanepi, on ka Tõrva vald ammust aega Reformierakonna kants. RE võttis valimistel 11 kohta 21st ehk enamuse. EKRE ja VL Ühtne Kogukond said mõlemad kolm, Keskerakond ja Isamaa mõlemad kaks mandaati.

Valimiste võitja oli senine vallavanem Maido Ruusmann (RE), kes kogus 507 häält.

RE-l on nüüd võimalus valida endale jõupositsioonilt koalitsioonipartner(id) – või skeptilisemalt vaadates mugavuspartner(id).

Antsla vald: jätkab senine kahurvägi
Võrumaal Antsla vallas sai VL Antsla-Urvaste 10 volikogu kohta 17st ehk selge enamuse. VL Koduvald võttis kolm, EKRE ja Eestimaa Rohelised mõlemad kaks mandaati.

Peab märkima, et Eestimaal pole väga palju omavalitsusi, kus rohelised kandideerisid. Nüüd on ERRi andmetel rohelistel tervelt kaks saadikut terves vabariigis ja need on Antsla vallavolinikeks saanud roheliste kaasesimees Kaspar Kurve ja Airi Hallik-Konnula.

VL Antsla-Urvaste nimekirjas osutus valituks senine Antsla raskekahurvägi: vallavanem Avo Kirsbaum (193 häält ja valimisvõit), abivallavanem Kurmet Müürsepp, volikogu esimees Merike Prätz ja mitmed teised.

Valimiste võitjale oleks ilmselt kaunis mugav ja mõistlik võtta VL Koduvald koalitsioonipartneriks. Miks? Sest Raivo Vallner tollest nimekirjast oli eelmise volikogu revisjonikomisjoni juht ning tekitas oma töö ja kriitikaga vallajuhtidele omajagu sekeldusi.

Rõuge vald: EKRE šanss
Rõuge vallas on valimiste järel pilt kenasti demokraatlikult kirju. 19 kohast sai VL Loome Koos üheksa, VL Kimmäs Punt (nt Kalvi Kõva) viis, EKRE kolm, VL Rõuge 200 ja Keskerakond mõlemad ühe.

Enim hääli sai ekrelane Mati Kuklane – 119.

VL Loome Koos nimekirjas pääsesid volikokku mitmed karastunud kohalikud poliitikud nagu Jaak Pächter, Meelis Mõttus ja Tiit Niilo. Neist kogus aga rohkem hääli Katrin Pudersell. Avalikkusele vähetuntud Pudersell töötab haigekassas ja on pärit Varstu kandist. Nimekirjas osutus valituks ka senine vallavanem Rein Loik.

Küsimusele, kes valitseb Rõuge valda järgneval neljal aastal, ei ole Tiit Niilo sõnul vastust varnast võtta.

Niilo kinnitas, et Loome Koos ei välista koostööd ühegi nimekirjaga, aga läbirääkimisi peetakse praegu EKRE ja Eesti Keskerakonnaga. Selline kolmikliit omaks volikogus 13 kohta ehk kindlat enamust.

Aga kas VL Loome Koos on paika pannud eelduse, et vallavanemakandidaadi nimetate teie ja see on Rein Loik?

„Ei ole, see on kõik läbirääkimiste ja arutelu objekt,” sõnas Niilo. „Ühtki asja pole kuskile rauda pandud, kõik on avatud ja läbirääkimiste teema. Eesmärk on parim kamp saada ja kes pakub häid inimesi vajalikesse rollidesse, see on kõik arutelu teema.”

Võru vald: vallavanema nimekirja tugev võit
Võru vallas korjas 21 volikogu kohast 12 ehk enamuse valimisliit Ühise Valla Eest. Volikokku pääsesid selles nimekirjas näiteks senine vallavanem Kalmer Puusepp, endine vallavanem Georg Ruuda ja riigikogulane Ivari Padar.

Enim hääli kogus isikutest Reformierakonna esindaja, põllumees Aivar Rosenberg – 226. RE sai volikogus kolm, EKRE neli ja Keskerakond kaks kohta.

Ühise Valla Eest ei vaja tingimata lisahääli, kuid üsna kindlasti soovitakse laiapõhjalisema valitsemise huvides keegi koalitsiooni kaasata.

Kalmer Puusepa sõnul peaks Võru valla juhtimise asjus saabuma selgus järgmise nädala lõpuks. Neil päevil polnud valimisliit otsustanud sedagi, kellega läbirääkimistele minnakse.

„Pole ka välistatud, et läheme täitsa üksi edasi, aga ka see, et kellegagi koalitsiooni teeme,” sõnas Puusepp ja kinnitas, et ükski poliitiline jõud ei ole võimaliku koostööpartnerina välistatud.

Otepää vald: võitja võttis pea kõik
Otepää vallavolikogus on 17 kohta. Neist üheksa võttis valimistel VL Ühinenud Kogukonnad. EKRE sai kolm, RE kaks, VL Sinu Otepää ühe, Isamaa ühe ja Eesti 200 samuti ühe mandaadi.

Sellist aega vist Otepääl ei mäletata, aga KE nimekirjas 87 häält kogunud omaaegne linnapea, vallavanem ja volikogu esimees Jaanus Raidal jäi volikogust välja.

Valimisvõidu võttis VL Ühinenud Kogukonnad esikandidaat, senine vallavanem Jaanus Barkala – 293 häält. Tema nimekirjas said volikokku ka näiteks Aivar Nigol, Andres Arike ja meelelahutusärimees Raivo Kalda.

Barkala tiimil kuluks kindlasti oma nappi häälteenamust kindlustada ja kasvõi üks koalitsioonipartner kampa võtta. Kui aga arvestada, et RE nimekirja üks kandidaate on valimislubadusena öelnud, et „kaaperdatud vald tuleb kodanikele tagasi anda”, ning teine muu hulgas teravalt kritiseerinud vallajuhtide tegevust või tegevusetust keskväljaku ehituskvaliteedi tagamisel, siis reformierakondlased tõenäoliselt partnerina kõne alla ei tule.

„Oleme avatud kõigiga läbirääkimisteks ja peame ka läbirääkimisi kõigiga, kes on huvitatud Otepää juhtimisest,” ütles Jaanus Barkala samas LõunaLehele.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 22/10/2021 20:38:02

Lisa kommentaar