Küsitlus

Kuidas oled rahul valimistulemustega oma kodukandis?

Maaomanik pettunud: noor hekk läks teehooldaja hoolsuse nahka

Margus Koppel demonstreerib hekikuusekest, mis teeserva hooldusmasina ohvriks langes. Foto: Vidrik Võsoberg

Privaatsuse kaitseks heki istutamine lõppes maaomanikule fiaskoga: see osutus maanteele liiga lähedal olevaks ja teehooldaja lõi puukestele kahel korral niiduki sisse. Kust aga üldse läheb eramaa ja teemaa piir?

Võru vallas otse Käätso-Kasaritsa tee kõrval asuva kena Müta talu vana heinaküün asub maanteest vaid mõne meetri kaugusel. Küüni põhjapoolsesse ossa tee kõrvale asus peremees Margus Koppel juba mitmeid aastaid tagasi kuusepuuhekki rajama.

„Privaatsuse pärast,” selgitas ta. „Saunast käime sinna taha tiiki ja lapsed suvel lausa elasidki tiigis.”

Esimene istutuskatse ebaõnnestus, sest teeäärte hooldamise traktor niitis puukesed maha. Koppel sai enda sõnul isegi aru, et puud said istutatud teele liiga lähedale. Nii istutas ta paar aastat tagasi uute puukeste esimese rea tee telgjoonest umbkaudu viie meetri kaugusele, teise veidi sissepoole.

„Näete, see hoone asub teekaitsevööndis – alles suvel mõõdeti välja ja kaitsevööndi tähis jooksebki täpselt hekki mööda,” osutas Koppel oma küünile.

Maaomanik sai mõni nädal tagasi korraliku pettumuse osaliseks, kui avastas, et teepervede niitmise traktor on taas tema hekile pihta saanud.

„Pool hekki niideti maha,” demonstreeris mees nukralt jalalt maha lõigatud noori puukesi.

Koppel tunnistas, et esiteks on selle õnnetuse taga omajagu tema enda tegemata tööd: suvel lasi tal noortel kuusekestel heina sisse kasvada, et nood karmi põua eest pisut rohkem kaitstud oleksid. Ning ta tunnustas ka niitjat, kes õnnetust märgates lõiketera üles tõstis ja ülejäänud hekki säästis.

„Üks rida jäi, üks läks maha. Umbes 20 tükki sai pihta. Materiaalne kahju pole suur, sellele ei rõhu üldse – aga oma töö ja vaev,” nentis ta. „Natuke nadi, kui teed tööd ja nullitakse ära. Veel kevadel mõned tühimikud täitsime ära ...”

Koppel möönab, et oleks pidanud kohe algul järele uurima, kui kaugele täpselt tee kaitse- ja hooldusvöönd ulatub – ta tunnistab, et ei tea seda tänini. Esialgu arvab ta, et on tulevikus targem ja istutab heki veel meetrikese teest kaugemale. LõunaLehega võttis ta aga ühendust lootuses, et teisedki tema loost õppida saavad. Sealjuures kinnitas Koppel, et tal pole teehooldajale ehk transpordiametile pretensioone.

„Aga kui kaugel see kaitsevöönd on – kuhu taimi panna, tahaks täpselt teada. Ja ma pole ju kindlasti ainus selle teemaga,” rääkis hekiistutaja. „Kui kaugele võib teede haldaja minna oma vikatiga ja kas on ka maa omanikul mingi õigus või kohustus näiteks heki istutamisel?”

Transpordiameti korrashoiu juhtivinsener Rao Jürison selgitas, et teemaa laius teel on üldiselt 14 meetrit ehk seitse meetrit kummalgi pool teeteljest. Müta talu kõrvalhoone kohal, mis asub vahetult paremal pool tee servas, on teemaa laiuseks 11 meetrit: teljest 4 meetrit + 7 meetrit. Niiduk on tema sõnul osaliselt hekitaimedele, mis asuvad teemaa piiril ca 7 meetrit teljest, pihta läinud.

„Tegevused teekaitsevööndis, antud juhul 30 meetrit tee äärmise sõiduraja välimisest servast, tuleb kooskõlastada teeomanikuga,” sõnas Jürison. „Hekki istutades peab arvestama üldiselt teemaa piiriga, mida mõõdetakse tee teljest. Taimi istutatakse piirist kaks-kolm meetrit eemale ning arvestatakse istikute võra kasvuga.”

Tegevuspiiranguid vahetult tee kõrval elavate kodanike tegevusele teekaitsevööndis seab ehitusseadustik. Muu hulgas on teekaitsevööndisse keelatud paigaldada liiklejat häirivat reklaamivahendit.

Seadus ütleb ka seda, et kui teekaitsevööndis on näiteks nähtavust piirav puu või põõsas, siis peab maaomanik lubama selle kõrvaldada.

Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on Jürisoni sõnul ehitusseadustiku kohaselt kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 20/09/2021 08:44:05

Lisa kommentaar