Küsitlus

Kas laseksid end vaktsineerida AstraZenecaga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Ravimiamet ei usu kooliõpetaja surma vaktsiinisüsti tagajärjel

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

LõunaLehele laekunud väite kohaselt suri hiljuti Kagu-Eestis armastatud kooliõpetaja, kes äsja oli saanud koroonavastase vaktsiini doosi. Ravimiametil aga selle juhtumi kohta infot ei ole. Väidetavalt esineb vaktsiiniga seotud trombijuhtumeid praeguste andmete kohaselt ühel juhul 800 000st.

„Mõistus tõrgub uskumast, et teda pole ... Ta tormas ühest kohast teise, justkui väsimatu ... Ta jõudis nii lühikese ajaga nii hinge pugeda ...” kirjutatakse ühe Kagu-Eesti kooli kodulehel äsja meie seast lahkunud armastatud õpetaja järelehüüdes.

„Te ilmselt teate, et X kooli õpetaja suri AstraZeneca vaktsiini saamise järel, ilmselt tromb või mis see oli, aga kas tsensuur lubab teil sellest kirjutada? Tahaks teada, mida terviseamet selle kohta ütleb,” teatas hiljuti LõunaLehele üks vaktsiiniskeptik.

Olgu siinkohal öeldud, et Eesti ajakirjanduses toimub vaid enesetsensuur ning LõunaLehele pole ei koroona- ega muude teemade osas avaldatud mingit survet ega mõjutusvahendeid neist mitte kirjutamiseks. Aga nagu selgub, siis vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta kogub andmeid hoopiski ravimiamet.

„Pelgalt fakt, et vaktsineerimine teostati enne terviseriket, ei ole tõestuseks, et terviserikke põhjustas vaktsiin. Teie viidatud Lõuna-Eesti õpetaja kohta meile kõrvaltoime teatist pole esitatud,” kinnitas ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

Uusküla selgitas, et ravimiamet kogub andmeid kõrvaltoimete, sh surmajuhtude kohta, mida seostatakse vaktsiinide ja ravimitega või kahtlustatakse seose olemasolu. Ravimiamet ei kogu andmeid kõigi surmajuhtude kohta – selleks on Eestis teised asutused. Kõigi vaktsiinide ja ravimitega seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas surmaga lõppevatest terviseriketest, peavad arstid ravimiametit teavitama juhul, kui peavad kõrvaltoime või terviserikke seost vaktsiiniga võimalikuks. Ka võivad arstidest sõltumatult võimalikest kõrvaltoimetest (sh surmaga lõppenud terviseriketest) teatada vaktsineeritud ise või nende lähedased.

„Meile on teada antud kaheksast surmajuhtumist, millest ühe puhul on seos võimalik (surm kõrge palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu) ja ühe puhul ei saa seost välistada (31-aaastase mehe surm, millest ka ajakirjandused teatatud),” avaldas ravimiameti esindaja andmeid vaktsineeritute saatuse kohta. „Kuue surmajuhtumi puhul puudub meditsiinitöötajate hinnangul seos, ravimiametit teavitati n-ö igaks juhuks.”

Uusküla kinnitas, et ravimiamet jälgib ja hindab teatatud kõrvaltoimeid ning reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Koostööd tehakse mitme eriala ekspertidega, näiteks viroloogide, infektsioonhaiguste arstide, perearstidega ja teiste euroliidu riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega – informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu saamiseks ja otsuste kujundamiseks.

„Euroopa ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise komitee hindas kiirendatud korras AstraZeneca COVID-19 vaktsiini võimalikku seost trombijuhtudega,” kirjeldas Uusküla hiljutise vaktsiinihirmu valguses astutud samme. „Trombemboolia üldist suuremat tekkeriski vaktsineeritutel ei täheldatud. Siiski leiti, et ei saa välistada seost väga harvaesinevate trombidega, mis tekivad koos vereliistakute vähesusega. Selliseid trombijuhte täheldati väga harva. 16. märtsi seisuga on Euroopas seda vaktsiini saanud üle 20 miljoni inimese ning Euroopa ravimiametile on teatatud vaid 25 sellisest tromboosijuhust. Seejuures ei ole nende trombide põhjuslik seos vaktsiiniga ka praegu veel kindel, nende tekkemehhanism on ebaselge. Nimetatud tromboosi täheldati alla 55-aastastel vaktsineeritutel 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist veidi sagedamini, kui võiks eeldada tavapopulatsioonis. Seetõttu lisatakse COVID-19 AstraZeneca vaktsiini ravimiteabesse vastavasisuline hoiatus.”

Nende harvade juhtude tõttu soovitas ka Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon Uusküla sõnul AstraZeneca vaktsiini kasutada eelistatult üle 60-aastastel. Vaktsiini võib edasi kasutada ka nooremas vanuserühmas, aga siis tuleks 14 päeva jälgida kindlate sümptomite suhtes, näiteks hingeldus ja valu rinnus, jalgade turse, püsiv kõhuvalu, püsiv tugev peavalu ja ähmane nägemine, täppverevalumid mujal kui süstekohas. Selliste sümptomite tekke korral peaks nõu pidama oma arstiga.

Üle 60-aastastel inimestel, kes kasutavad trombiriski tõttu verevedeldajaid, ei ole ravimiameti esindaja sõnul mingit ohtu.

„Kõik, kes vähegi kõhklevad, kas ja kuidas võiks vaktsiin tema tervisele mõjuda – teades sealjuures kaasnevaid trombiriskifaktoreid –, peaksid rääkima sellest enne vaktsineerimist oma arstiga,” ütles Maia Uusküla lõpetuseks.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 25/03/2021 09:21:08

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247