Uus asjakorraldus jättis puudega inimesed tööta

Margit Tappo tööhoos. Foto: Mari-Anne Leht

Mida kujutab endast pikaajaline kaitstud töö ning kes seda teevad? Riigi uus hankeviis jättis kümme töökat võrumaalast tühjade kätega. Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma sõnul tulnuks teenuskohtade arvu proportsionaalselt vähendada.

MTÜ Maana Osulas on Võrumaal teine asutus, kus täiskasvanud puuetega inimesed saavad töötada. „Meil töötab praegu pikaajalise kaitstud töö (PKT) rühm, kümme inimest,” ütles Reet Käär, MTÜ Maana juhatuse liige.

Paljusid lugejaid panevad sõnad „pikaajaline kaitstud töö” küsima, mida see töö tähendab ja kelle või mille eest siis töö kaitstud on.

Tegelikult ei olegi töö kaitstud, vaid hoopis selle tegijad, puuetega inimesed, kes ei ole tervisest tulenevate erivajaduste tõttu võimelised ettevõtetes täistööajaga tööl käima. Tulenevalt tervislikust seisundist on enamikul tööjõudluse langus ning seetõttu on vahel isegi 40 tunni töötamisega kuus raskusi, mõnikord on haiguse tõttu ka pikemat töölt eemal olekut.

„Puuetega inimestele sobib võimetekohane töö neile sobivas keskkonnas, kus tegevusjuhendaja on alati nende jaoks olemas,” selgitas Käär. Ta lisas, et koos käiakse ka väljas nii õue- kui haljasalasid ning trepikodasid koristamas.

Tegevusjuhendaja näitab uusi töövõtteid, julgustab ja motiveerib neid ning kannab hoolt ka selle eest, et töökeskkond on alati ohutu ja mõnus.

Maanas on need tingimused täidetud ja nii tunnevad töötajad ennast omasuguste keskel igati kaitstult. Kääri sõnul on neile eriti oluline harjumuspärane töökeskkond. „Muutustega harjumisele kulub neil rohkem aega,” tõdes ta.

„Olen siin tööl käinud ülemöödunud aasta märtsist,” ütles Margit Tappo, kes parajasti põletas puidust sildile tähti. Tema lauanaabrid olid sõnad ‒ „Eravaldus”, „Saun”, talu nimed jne ‒ enne šabloonide järgi pliiatsiga puidust alustele joonistanud.

Puidust alustele põletatakse siin isegi naljalauseid, mida nad ise nimetavad reegliteks, sest ikka on hea, kui inimene vahel leiab seinale riputatud naljalausest tuge kas siis saunas, köögis või mujal. Tappo teab, et Maanas valminud nn reeglitega tahvlid on minev kaup, sest neil olevad laused teevad inimeste meele rõõmsaks.

„Olen siin käidud aja jooksul muutunud kannatlikumaks ja sihikindlamaks,” sõnas ta. Talle on olulised ka töökaaslased, kellega on pea paariaastase töötamise ajal harjunud. Ühiselt remonditi Maana tarvis suuremad ruumid.

Tappo tunnistas, et veel kaks aastat tagasi ei oleks ta uskunud, et hakkab kuduma ja karpe valmistama. Ta on selle ajaga aru saanud, et on vajalik, ning õppinud uusi oskusi. Tappo ütles, et kui töö Maanas kaob, jääb ta taas koju, sest Osula kandist Võrru käia ei ole võimalik.

Ühes ruumis on üleval kangasteljed, neil kootakse kaltsuvaipu, mis on Kääri sõnul puidust tahvlite järel järgmine minev kaup. Kuid seisma ei jää ka kootud esemed, nagu mütsid, kindad-sokid. Neist viimaseid lausa tellitakse, nii nagu ka erineva suurusega karpe küünalde ja muu pakkimiseks. Samuti korrastatakse mõni mööbliese.

Kuigi nende tehtud asju ostetakse nii kohapeal kui ka laatadel, kus nad ise käivad, jääb teenitavast rahast ikkagi Maanale väheks. Kõigile tuleb töö eest palka maksta, samuti ruumide halduskulud tasuda. „Puuetega inimesed töötavad töölepinguga meil 40 tundi kuus,” ütles Käär. Ta lisas, et tööl käimine on neil võimaldanud kodust välja tulla ja enda eest hoolitseda. Ei ole saladus, et kes tihedamini kodust väljas käib, see püsib kauem teovõimeline.

Maana raha ei saanud ja inimesed jäävad tööta
Kõnealuse grupi liikmed jõudsid Maanasse, mille tegevus on hanke- ja projektipõhine, erineval ajal sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kuna ka pikaajalise kaitstud töö teenus on hankepõhine, ei saa nad alanud aasta veebruarist enam Maanas töötada.

Kui Maana oleks hankesse mahtunud, saanuks see sõlmida lepingu sotsiaalkindlustusametiga ja viimane ostaks neilt pikaajalise kaitstud töö teenust ja maksaks teenuse osutamise eest.

„Sotsiaalkindlustusamet tegi alanud aastaks piirkonnapõhise hanke, kus ühes grupis osalesid puuetega inimestele teenust pakkuvad ettevõtted Tartu-, Valga-, Võru- ja Põlvamaalt. Hankes oli kohtade arv ette antud ja Maana kahjuks ei mahtunud sinna, mis tähendab, et me ei saa riigilt raha ning kümme töötajat ei saa siin tööd jätkata,” rääkis Käär.

Riigilt saadav raha on ette nähtud töökoha ettevalmistamiseks, töövahendite soetamiseks, katma töölkäijate sõidukulu välitöödele ja tagasi, juhendajate tasustamiseks ning teisteks tegevuskuludeks. Välitöödel koristavad nad trepikodasid kortermajades ja teevad heakorratöid Osula Graanulis.

Käär loodab, et kui mõni koht vabaneb Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuses, on kellelgi võimalus seal tööd jätkata.

Käärisõnul Maana sellepärast veel uksi kinni ei pane. „Oleme koolitanud töötuid Lõuna-Eesti eri paikades ja jätkame sellega, samuti suunab meile töötuid tööle töötukassa,” ütles ta.

MTÜ Maana on alanud aastast järgmised 10 aastat partneriks töötukassale lühiajalise kaitstud töö teenuse pakkumisel. „Töötukassa kaudu tulevad meile vähenenud töövõimega inimesed, keda aitame avatud tööturule,” täpsustas Käär.

Nelja aasta jooksul on Maanas pikaajalise kaitstud töö teenusel käinud 16 inimest, kellest üks on saanud lähedal asuvas ettevõttes osalise tööajaga töökoha, kuid neli inimest on tervislikel põhjustel Maanas tööl käimise lõpetanud.

Võrumaal osutab PKT teenust veel MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus. Selle juhatuse liige Kaja Solom edastas, et „kuna nad osutavad nii erihoolekande kui ka rehabilitatsiooniteenuseid psüühilise erivajadustega inimestele, on töötamise toetamise osa seal sees ning seetõttu ei oska ta LõunaLehe küsimustele vastata”.

KOMMENTAAR

Helen Metsma, Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja, MTÜ Maana juhatuse liige:
Kohalikud omavalitsused üldjuhul ei tea, kui palju inimesi on suunatud pikaajalisele kaitstud töö teenusele, seda teab sotsiaalkindlustusamet.

Põlvamaal osutavad nimetatud teenust MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda ja SA Maarja Küla. Piirkondlikult korraldatud hange jättis ilmselt nii mõnedki senised teenuseosutajad ilma võimalusest seda tööd jätkata.

Muresid tekib teenuse saajatele ehk siis neis kohtades tööl käinutele, kes tervise tõttu ei ole võimelised tavalistes töötingimustes avatud tööturul töötama. Kaitstud tingimustes võimaldatakse inimesel teha võimetekohaseid tööülesandeid sobivas töökeskkonnas, jõukohases töötempos ning koos juhendajaga.

Kes on harjunud teenusel käima, see leiab eest tuttavad inimesed ja ümbruse ning neil inimestel on väga rake kohaneda uues kohas, uute inimestega, uute tööülesannetega.

Kui teenuskohtade arv Võrumaal vähenes, siis polegi võimalust teenusele saada ning peab jääma koju. See omakorda tekitab muret ka kliendi lähedastele. Maana püüab leida võimalusi, et tööd klientidega jätkata ning et nad saaksid edasi Maanas tööl käia. See on ka Maanale väljakutse.

Kui kogu riigis teenuskohtade arvu vähendati, siis oleks võinud kohtade arvu vähendada proportsionaalselt kõikidel teenuseosutajatel, et tagada praegustele teenuseosutajatele võimalus sellega jätkata.

Kõikidel jaanuari lõpuni Maanas tööl käijatel ei ole teenusel käimine kodu lähedal ilmselt võimalik. Eks tulevik näitab, kuidas järgmisel kahel aastal see teenus Võrumaal toimib ja kas selliselt korraldatud hange ennast õigustab.

Helle Villem, sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse projektijuht:
Pikaajalise kaitstud töö (PKT) teenuse osutamine toimub Euroopa sotsiaalfondi rahastamisel ja sellest tulenevalt tuleb teenuse osutajad leida riigihankega.

Hanke käesolevaks aastaks korraldasime nelja suurema piirkonna kohta ja hanke tulemusel jaotasime kõik planeeritud 700 PKT teenusekohta.

Hanke korraldasime suuremate piirkondade kaupa, sest neis saab kliendikohti vajaduse korral sujuvamalt ümber jaotada ja nii saab rohkem erivajadusega inimesi teenust.

Mullu osutas Võrumaal PKT teenust kaks pakkujat, millest üks jätkab ka tänavu. Seal vabade kohtade tekkimise korral on ka MTÜ Maanas käinutel võimalik teenusel käia.

PKT teenust saavate inimeste arv muutub kuust kuusse, sest kui inimene leiab, et talle see ei sobi, lahkub ning vabanenud kohale saab võtta uue inimese.

Mullu kasutas PKT teenust Valga-, Võru- ja Põlvamaal kokku 106 inimest. Tänavu on lepingutega jaotatud Valgamaale 42, Võrumaale 25 ja Põlvamaale 27 kohta.
 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 07/01/2021 10:41:33