Küsitlus

Kuidas oled rahul valimistulemustega oma kodukandis?

TÕNU MERTSINA: Eesti majanduslanguse taandumine on ootuspärane

Kolmandas kvartalis majanduslangus taandus. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes SKP 1,9-protsendine vähenemine oli ootuspärane. Selle aasta esimese kolme kvartaliga vähenes SKP aastases võrdluses 3,2%. Eesti majanduslangus nii kolmandas kvartalis kui ka sel aastal kokku on olnud Euroopa üks väiksemaid.

Kõige tugevama positiivse panuse andsid finantssektor ja energiatootmine. Ka käibemaksu suurem laekumine toetas majanduskasvu. Samas, varasem lisandväärtuse kasv aeglustus IKT-sektoris ja avalikus halduses ning ehituses ja transpordisektoris lisandväärtuse langused süvenesid. Ehitussektor reageerib kriisi mõjudele viitega ning selle lisandväärtuse langus kolmandas kvartalis oli ootuspärane.

Kuigi töötlevast tööstusest tuli tugev negatiivne mõju kogu SKP vähenemisele, on selle tegevusala lisandväärtuse langus kiiresti taandunud. Töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva tegevusala – lisandväärtuse langust on aidanud pidurdada paranenud välisnõudlus. Kaupade eksport suureneski kolmandas kvartalis ligi 4%. Samas ei ole teenuste ekspordi vähenemine oluliselt teise kvartali põhja kukkumisest veel taandunud. Teenuste eksporti hoiavad tugevas languses (-30%) kaubaveo- ja reisiteenuste vähenemine.

Välisnõudlus paranes, kuid lähikuude väljavaade on halvenenud
Euroala, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, ostujuhtide indeks on viimastel kuudel halvenenud teenuste sektori indeksi kukkumise tõttu, samas kui töötleva tööstuse indeks jätkas novembris paranemist. Välisnõudluse paranemist näitab maailma kaubandusmahtude languse kiire taandumine – see tõusis septembriks kiiresti umbes samale tasemele, nagu oli veebruaris.

Eratarbimise langus on kiiresti taandunud
Käesoleva kriisi ajal vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht vaid aprillis ning see on alates maist aastases võrdluses tublisti suurenenud (oktoobris näiteks 6%). Nii on ka eratarbimise langus kolmandas kvartalis kiiresti taandunud (-0,7%) ning selle taga on peamiselt toiduainete, alkohoolsete jookide ja sisustuskaupade tarbimise kasv ning suurenenud kulutused eluasemele. Samas on kulutused transpordile ning majutusele jätkuvalt tugevas languses. Sel aastal on oluliselt vähenenud mitteresidentide ostud Eestis ning ka kolmandas kvartalis langus jätkus. SKP langust on pidurdanud ka valitsemissektori suuremad kulutused tervishoiule ja haridusele.

Investeeringud tegid kolmandas kvartalis ootamatu kasvuhüppe
Selle taga oli peamiselt ühe ettevõtte suuremahuline tarkvarainvesteering. Ilma selleta oleksid nii ettevõtete, kui ka koguinvesteeringud vähenenud. Samas ei mõjutanud need tarkvarainvesteeringud SKP-d, kuna suurenes ka import. Investeeringute kasvu andis positiivse panuse ka valitsemissektori investeeringute tugev kasv (18%). Valitsemissektori investeeringud on selle aasta esimese kolme kvartaliga suurenenud juba 14%, mis on majanduslanguse ajal vägagi tervitatav.

Tööstussektori kasvuootused kõrged, kuid teenused viimastel kuudel paranemist ei näita
Majanduslangust on pehmendanud ja selle taastumisele on Eestis aidanud kaasa kevadel koroonaviiruse leviku esimese laine kiire kontrolli alla saamine, õigeaegne riigi toetus, enne kriisi eskaleerumist heas korras riigirahandus ja võrdlemisi hästi tasakaalustatud makromajanduse seis. Eesti enamike suuremate kaubanduspartnerite majanduslangused on Euroopa riikide võrdluses olnud väiksemad, mis on samuti pidurdanud meie majanduslangust.

Kui kaubanduse, tööstuse ja teenuste sektori kindlustustunne on aprilli ja mai põhjast kiiresti paranenud, siis ehituse kindlustunde paranemine on veel vaevaline ja inimeste (kui tarbijate) kindlustunne on hoopis langenud. Kui tööstussektori tootmismahtude kasvu ootust väljendav indeks on novembriks tõusnud juba veidi üle kriisieelse taseme, siis teenuste sektori nõudluse kasvu väljavaade viimastel kuudel paranemist ei näita ning on oluliselt allpool kriisieelset taset.

Koroonaviiruse teine laine halvendab majanduskasvu taastumise väljavaadet
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute majanduspiirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge. Koroonaviiruse teine laine on halvendanud käesoleva aasta viimase ja järgmise aasta esimese kvartali või isegi esimese poole majanduskasvu taastumise väljavaadet. See tuleb sektorite lõikes ebaühtlane.

Järgmisel aastal peaks majanduskasv mõõdukalt taastuma. Positiivsed uudised koroonaviiruse vastu väljatöötatud vaktsiinide kohta on muutnud pandeemia lõpu reaalsemaks. Järgmine aasta peaks tooma ka suuremaid investeeringuid Euroopa liidu toel, eriti just rohelisse majandusse. Samuti lisab järgmise aasta teisel poolel, kuid eriti selle lõpus, Eesti majandusaktiivsusele hoogu pensionireform, kui inimesed, kes selleks vastava taotluse on esitanud, saavad oma raha teisest pensionisambast välja võtta. Tõenäoliselt suurendab see mõnevõrra tarbimist ka juba enne pensioniraha kätte saamist.

 

Autor: TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
Viimati muudetud: 07/12/2020 09:24:24

Lisa kommentaar