Koduõuele läbi takistava naabri krundi – hädalised ootavad riigi sekkumist

Metsasiht, mille kasutamiseks on naabritel maaomaniku luba – kuid vihmasel ajal saab seda mööda suurivaevu jalgsi minna. Foto: Mari-Anne Leht

Maal elavad pered, kes koju pääsemiseks peavad ka naabri krundil asuvat teed läbima, saavad mõistlike inimestega kokkuleppele. Kuid on ka üksikuid kiuslikke, kelle peale ei hakka isegi omavalitsuse hammas. Selliste naabrite liikumist takistavate maaomanike korralekutsumiseks ootavad nii nukras seisus elanikud kui ka valdade teedespetsialistid seadusandja sekkumist.

Põlva valla maaspetsialist Tiivi Parts viitas asjaõigusseadusele, mille paragrahvi 68 kohaselt on isikul täielik võim asja üle: „Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.”

Parts märkis, et tihti kannab läbisõidetava krundi omanik tee korrashoiu kulud. Paljudel juhtudel kulgevad sellised teed läbi õue. „Läbisõidetava krundi omanik soovib ka turvalisust, näiteks oma valduse aiaga piirata, kuid läbisõitja ei viitsi väravaid lahti teha,” sõnas ta.

Partsi sõnul tuleb neis asjades kokku leppida. Kui kokkulepet ei saavutata, siis on järgmine samm tee sulgemine.

„On juhtumeid, et omanik, kelle kinnisasja piir ulatub avaliku teeni ja tal on võimalik oma maad mööda koju sõita, sõidab harjumuspärast teed mööda läbi võõraste maade. Kuna ta on harjunud läbi võõra maa sõitma ja uue juurdepääsu tegemine nõuab lisavahendeid, siis kasutab olemasolevat juurdepääsu niikaua, kui läbisõidetava maa omanik tee kinni paneb. Sellistele juhtumitele on kohtulahendid ja neis on võitjaks jäänud tee sulgenud kinnistu omanik,” edastas maaspetsialist.

Ta rõhutas, et kui naabritel on head suhted, tuleb esimesel võimalusel sõlmida tee kasutamise leping.

Just niimoodi toimis Margus Mõttus Võru vallast peale krundi ostmist mõni aasta tagasi.

„Selgitasin välja, kes on enne minu krunti kinnistute omanikud, kohtusime, leppisime kokku ja seejärel sõlmisime notari juures saja meetri pikkuse teelõigu tähtajatu kasutamise lepingu,” rääkis Mõttus, kelle krundist edasi ei ela kedagi.

Ta on tähele pannud, et mida aeg edasi, seda vähem on neid, kes läbi tema avatud õue jõe äärde jalutavad.

Tiivi Parts märkis, et probleeme tekib sageli uute omanikega. „Kui läbisõidetaval kinnistul elas vanamemm, kes oli sellega harjunud, siis uusi omanikke võib läbisõit häirida, sest nemad soovivad privaatsust.”

Olukord võib muutuda ka juhtudel, kus tagumine kinnistu saab uue omaniku, kelle peres on rohkem kui üks auto, sõbrad käivad autodega külas ja liikluse tihenemine suurendab naabri krundilt läbisõitu.

Olulisim on hea läbisaamine naabriga
Põlva valla teedespetsialist Halvor Laomets nimetas olukorda, kus tagumistel naabritel on oma koju keeruline pääseda, hellaks teemaks. Eestis on eraisiku vara püha ja puutumatu. Tema sõnul on vallas lähiajal olnud õnneks üksikud sellised juhtumid, kus naabril on kojusaamisega olnud probleeme.

„Naabritega hea läbisaamine on kõige olulisem,” sõnas Laomets ja lisas, et sel juhul saab seada teele servituudi. Servituut on kinnisasja koormatis, mis kohustab omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada. Paljud on seda ka teha saanud ja nad on naabritele mõistmise eest tänulikud.

Kui kõik naabrid saaksid hästi läbi, poleks ju probleeme, aga paraku see alati nii ei ole.
Laomets ütles, et 1991. aastal vastu võetud maareformi seaduse alusel tagastati inimestele maa vanades piirides ning selle alusel jäid teed sinna sisse.

Teisena nimetas ta juba maaspetsialist Partsi poolt mainitud olukorda, kus naabrid on saanud aastaid kasutada esimese naabri maad läbivat teed, kuid olukord muutus, kui esimesed müüsid elamise ja sinna tulnud uued elanikud sulgesid tagumistele tee.

Laometsa sõnul on teema oluline ja neile, kellel teist võimalust oma koju pääsemiseks ei ole, ka väga energiat rööviv. Kuid kahjuks ei saa omavalitsus selles asjas inimesi aidata. Ainsaks lahenduseks on naabritevaheline kokkulepe.

Asjaõigusseaduse paragrahv 156 sedastab järgmist: „Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.”

Laometsa sõnul on seaduste muutmine riigi pädevuses. „Riik on jätnud need vaidlused kohtu lahendada,” märkis ta.

Parts ütles, et mõned maaomanikud on lihtsalt kiuslikud.

Omanik kündis ajaloolise tee üles
Üks kiuslik kinnistuomanik on endises Vastseliina, praeguses Võru vallas elav mees, kelle nime naabrid ei taha leheveergudel mainida.

Kui perekond Niitvägi ligi 18 aastat tagasi omale Haava-Täpsi külla toonases Vastseliina vallas suvekodu ostis, pääsesid nad koju mööda 1924. aastast kasutusel olnud vankriteed, mis läbis naabri heinamaad 300 meetri pikkuselt.

„Üle kolme aasta tagasi kündis naaber selle tee üles, kuid lubas siiski üle põllu sõita,” märkis perenaine, prantsuse keele õpetaja ja tõlk Tiina Niitvägi-Hellamaa. Tänavu kevadel keelas naaber ära ka üle põllu sõitmise. Jahumäe talu juurest, kus elab külavanem Anneli Treumuth, viib Kikkasepa talu poole ka teine tee, kuid see möödub Kikkasepast ligi 600 meetri kauguselt.

Jahumäe ja Kikkasepa talu vahel on mets. Üks metsaomanik raius mullu sihi Kikkasepani puude väljaveoks. Siht, mille pikkuseks on samuti 600 meetrit, viib tee keskosast taluni.

„Metsaomanik arusaaja inimesena andis meile tähtajatu servituudi sihi kasutamiseks,” märkis Niitvägi-Hellamaa. Paraku on sihi osa nii savine, et selle läbimine vihmasel ajal on jalgsigi raske. Pere jätab neil juhtudel auto külavanema õue.

600 meetri kordategemiseks võib Võru valla teedespetsialisti Peep Kimmeli sõnul minna ligi 30 000 eurot. Perel seda raha paraku ei ole.

Kikkasepal avati läinud suve lõpus Võrumaa esimene tsässon. „Tänavusel rukkimaarjapäeval tuli sinna üle 80 inimese, toimus palveteenistus, ajaloolase Anti Lillaku loeng ja ansambli Triskele kontsert,” meenutas perenaine. Ta lisas, et talus on plaanis sepast peremehe, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõu Väino Niitvägi käe all hakata korraldama sepistamise õpitubasid.

Perekond Niitvägi näeb lahendusena samuti riigi sekkumist: „Riik peab seadust muutma nii, et kõigil inimestel on ühesugune võimalus koju pääsemiseks, sest on ju mõeldamatu, et osa elanikest elab olukorras, kus nende elamiste juurde ei pääse operatiivsõidukid.”

Külavanem lubas õiguskantslerini välja minna
Mõni kuu tagasi taas Kündja ja Haava-Täpsi külavanemaks valitud Anneli Treumuth seisab oma külade inimeste eest. Sügise alguses koguti tema algatusel allkirju Võru vallamajja saadetud ühisavaldusele, mille eesmärk oli, et vald toetaks 2016. aastal pahatahtliku naabrist omaniku poolt üles küntud Kikkasepani viiva ajaloolise tee taastamist.

Ta on teinud päästeametis töötava pahatahtliku naabri peale avalduse nii politseisse kui ka päästeametisse.

Treumuthi hämmastab, et kuidas saab kutselise päästjana töötada inimene, kes künnab naabri koduni viiva tee üles, mis tähendab, et häda korral ei saa sinna ei päästemasin ega kiirabi. Sama naaber on pannud teel asunud porilompidesse raudorasid.

LõunaLeht andis päästjana töötavale Jaanusele võimaluse selgitada, miks ta ajaloolise tee üles kündis.

„Mis kuradi juttu te ajate, mis naabrid, lõpetage oma loll jutt,” vastas ärritunud mees ja lõpetas kõne.

„Lahendus tuleb ju leida, me ei saa lõpmatuseni kitsaskohast heietada, laiali minna ning sama murega mõne aja pärast taas kokku saada,” on Treumuth resoluutne. Külavanema kohustusena näeb ta olukorrale lahenduse leidmise ühe võimalusena õiguskantsleri poole pöördumist.

„Sarnaseid olukordi on Eestimaal mujalgi,” sõnas Treumuth. Temagi näeb lahendusena seda, et riik muudab seadust nii, et ka tagumistel naabritel on seaduslikult võimalik üle teise maa koju pääseda.

Vald ootab ka lahendust
Võru valla teedespetsialisti Peep Kimmeli sõnul on vallas neljas kohas olukord, kus kinnistu omanik on sealt läbi kulgeva tee füüsiliselt sulgenud. Kahel juhul on tegu teeregistris oleva valla terviktee ühe lõiguga, kus vallavalitsusel ei ole kinnistu omanikuga lepingut tee avalikuks kasutuseks. Tegelikult on mõlemat teed kasutatud aastakümneid ja vald on igal aastal teinud seal hooldustöid.

Teistel juhtudel on kinnistu omanik sulgenud oma maad läbiva eratee teistele kinnistuomanikele, kes seal igapäevaselt elavad. Need on eravaldused ja vald ei saa seaduslikku abi pakkuda.

Kimmeli sõnul ei ole üleskerkinud teede probleemile hästi toimivat lahendust. Mõistlikum lahendus on, kui kinnistu omanikud räägiksid enne tee sulgemist läbi ning saavutaksid mõlemat poolt rahuldava kokkuleppe eratee kasutamises, kuid kahjuks ei ole kõik head läbirääkijad.

„Mõnel juhul kaevavad omanikud oma maal tee läbi, veavad teele tonne kaaluvaid kive või teevad muid takistusi,” sõnas ta.

Kimmel peab kõige mõtlematuks, kui maaomanik sulgeb päevapealt tee. „Suure tõenäosusega jõuavad teede sulgemiste asjad kohtusse ja seal hakatakse asjale lahendust otsima,” ütles ta.

Vald saab seada eraisiku kinnistut läbivale teele sundvalduse kas kokkuleppel kinnistu omanikuga või seadusest tulenevalt avalikust huvist lähtuvalt. Kui kinnistu omanikuga kokkulepet ei saavutata, peab vald kaaluma sundvalduse seadmist avalikust huvist lähtuvalt. Juhul kui kinnistu omanik sundvalduse seadmisega ei nõustu, on tal võimalik see kohtus vaidlustada. Sundvalduse seadmine ei ole Kimmeli sõnul probleemi kiire lahendus.

„Kuna sarnane probleem on kõigis Eesti piirkondades, tuleks riigipoolne sundvalduse seadmise teema uuesti läbi vaadata ja leida koos omavalitsustega erateede sulgemise probleemile lahendus,” pakkus ta.

Riigikogulased: head lahendust ei ole
Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on seadusandlikult väga keeruline rohkem reguleerida, sest omand on püha ja puutumatu: „Ajalugu on need probleemid inimeste ette veeretanud ja lihtsat lahendust ei ole.”

Tamme sõnul on kõige parem, kui naabrid suudavad kokku leppida: „Kui ei suuda, tuleb kohtu poole pöörduda.”

Ta lisas siiski, et läbipääs peab kindlasti olema tagatud, kui naaberkinnistu omanikul puudub teine juurdepääsu võimalus.

Sama komisjoni liige Ivari Padar nimetas teemat habemega looks, mille põhjus ulatub maareformi algusse. Tema mäletamist mööda on riigikogu läbi aegade teemat mitu korda arutanud.

„Head lahendust ei ole, parim abimees on mõistlik suhtumine üksteisesse,” märkis ta.

Padar lubas lähiajal kõik senised otsused üle vaadata, konsulteerida juristidega ja õiguskantsleri bürooga võimalike lahenduste üle. „Teema on ju jätkuvalt aktuaalne,” ütles ta.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/11/2020 10:53:00


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247