Küsitlus

Kas Eestis peaks raiuma vähem metsa?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Üllatav info: Lõuna-Eestis on põhjavesi halvas seisus – mida see tähendab?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Halvas seisus olevad Eesti põhjaveekogumid. Kaart: keskkonnaamet

Kuigi Lõuna-Eestis peetakse loodust ja vett üldiselt puhtaks, avaldas keskkonnaamet eelmisel nädal info uuringu kohta, mille järgi on põhjavesi seal kehvas seisus.

Uuringuandmetele oli lisatud kaart, kus peale Kirde-Eesti on peaaegu terve Lõuna-Eesti põhjavesi märgitud halvas seisus olevaks, kui Võrumaa lõunaosa välja arvata. Kirde-Eesti vee kehv kvaliteet ei ole üllatav, küll aga on see ootamatu Lõuna-Eestis.

Selgituses on märgitud, et Kagu-Eesti piirkonna (Kesk-Devoni) põhjavees esines taimekaitsevahendite jääke Tõrva, Võru valla ning Põlva linna seirekaevudes. Põhjaveest üle Eesti leitakse enim herbitsiidi laguprodukti kloridasoon-desfenüüli, mis on põhjavees visalt püsinud tõenäoliselt eelmise sajandi viimastel aastakümnetel toimunud intensiivsest suhkrupeedi pritsimisest saati. Teise herbitsiidina leitakse põhjaveest glüfosaati, mis on Eestis põllumajanduses praegu enim kasutusel olev pestitsiid.

Mida see siis tähendab? Kas tädi Maali tohib oma kaevust üldse enam joogivett võtta?

„Lõuna-Eestis hinnati üks kogum (Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) halba seisundisse, sest pestitsiidide osas esineb 34 protsendil põhjaveekogumi pindalast piirväärtuste ületamine,” selgitas keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna juhtivspetsialist Kristiina Ojamäe. Ta lisas, et kogum hinnatakse halba seisundisse, kui pindala mõjuala on üle 20 protsendi ehk esineb saasteainete märkimisväärne levik.

„Siiski tuleb rõhutada, et praeguse seisundi hinnangu usaldusväärsus on väike, sest pestitsiidide puhul on tegemist üksikmäärangutega, mille põhjal ei ole võimalik hinnata saasteaine ajalist muutlikkust ning võimalikku kasvutrendi,” tõstis Ojamäe esile olulise tõiga. „Olukord vajab tulevikus detailsemat seiret ja väljaselgitamist.“

Tädi Maalide kaevude kohta märkis juhtivspetsialist Kristiina Ojamäe, et üksikute kaevude kohta uuring ei kehti. Ta meenutas, et nõuetele vastavat joogivee kvaliteeti tagab üldjuhul ainult vee-ettevõte ühisveevärgi teenusega, kus kontrollitakse vee kvaliteeti regulaarselt.

„Oma kaevuvee kvaliteedi eest vastutab maaomanik ise ehk ta peab tagama, et kaev on esinduslik, s.t kaitstud nõuetekohaselt maapinnalt tuleneva reostuse eest ning konstruktsioon on terve,” rääkis Ojamäe. „Kui on kahtlusi kaevuvee kvaliteedi suhtes, siis tasub maaomanikul investeerida veeanalüüsidesse, see on ainus meetod, mis saab kinnitada kohaliku veekvaliteedi nõuetele vastavust.”

Ka on maaomanikul mõnikord võimalik oma kaevu välja pakkuda joogiveeuuringutesse vastavate projektide raames. Kui maaomanik näeb lähiümbruskonnas keelatud tegevust, näiteks põldude pritsimist keelatud perioodil, siis on tema kohustus pöörduda põllumajandusameti või keskkonnainspektsiooni poole.

Mis on Lõuna-Eesti kehva põhjavee põhjus ning kas ja kuidas on seda võimalik parandada?
Vastab Eestimaa Looduse Fondi põllumajandus- ja keskkonnakaitse ekspert Alex Lotman:

Enim leitakse kloridasoon-desfenüüli, mis on omal ajal kasutatud, aga praegu teadaolevalt enam mitte kasutatava pestitsiidi laguprodukt. Oletatavasti on see põhjavees pärandina eelmise sajandi viimastel aastakümnetel toimunud intensiivsest suhkrupeedi pritsimisest. On üsna raske ennustada, kui kaua see olukord kestab, ja pakkuda põhjendatud meetmeid selle parandamiseks.

Kui eelmises lõigus nimetatu on tänini siiski veidi müstiline, siis see, et üsna palju leitakse põhjaveest glüfosaati (levinud taimemürgi Roundup toimeaine – toim) ja selle laguprodukte, on üsna ootuspärane. Eesti põllumajanduses on glüfosaat praegu enim kasutusel oleva pestitsiidi toimeaine. Siin aitaks eelkõige üldine glüfosaadi kasutamise vähendamine.

Vastab keskkonnafüüsik ja Eestimaa Roheliste juhatuse liige Marko Kaasik:
Veebimaterjalidega lähemalt tutvudes selgub, et põhjavee seisund Kagu-Eestis osas (Jõgeva-Tartu-Põlvamaa) Kesk-Devoni veekihis on halb ikka seepärast, et nii puur- kui salvkaevud on halvasti kaitstud põllumajandusreostuse eest ning seepärast vees liiga palju toitaineid. Lõuna-Eestis on paljud talukaevud rajatud liiga lähedale lautadele või kuiväimlatele. Pestitsiidijääke mõõdetaval määral esineb üksikutes kohtades.

Keskkonnaagentuur ei ole andmete avaldamisel piisavalt arvestanud tavalugeja teadmistega. Tõdemus „halvast” kvaliteedist ei tähenda, et see kõikjal halb oleks, vaid tõdetakse, et paljudes kohtades esineb kohalikku reostust. Farmidest kaugel, kus on ka kuivkäimlaga distantsi hoitud, ilmselt on vesi puhas. Ja puurkaevudes, mis võtavad vett sügavamatest kihtidest, on ka vesi puhas.

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 26/11/2020 10:39:19

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247