Küsitlus

Kas pooldad vaktsineerimist koroona vastu?

Ilm täna
Võru
Põlva
-1°
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
-1°
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
-1°
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
-1°
Tõrva
-1°
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-2°
Tartu
-1°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-3°
Tõrva
-1°

AASTA SUURTORMIST: millised olid Kagu-Eesti õppetunnid?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
2019. sügistormi tagajärjed Võru linnas. Foto: LLi arhiiv

Aasta tagasi käis veel paljudes Kagu-Eesti paikades oktoobri lõpus möllanud marutormi kahjude kõrvaldamine. Mahakistud katuseplaatidest, hoovidele murtud puudest ja elektrikatkestuse tagajärjel sulanud sügavkülmikutest ilmselt hullemgi oli ehmatus – et inimene võib loodusjõudude ees osutuda pisikeseks ja abituks. Olukord võttis näod morniks ka omavalitsustes, haiglates ja muudes argielu sujuva kulgemise korraldamisega seotud asutustes. Mida meil 2019. aasta sügistormist õpiti ja mida tehti või tehakse selleks, et tulevikus sellistes olukordades paremini hakkama saada?

Lõuna-Eesti haigla juhatuse liikme Arvi Vaski sõnul on mulluse sügistormi õppetund see, et elekter võib pikemalt ära olla – aga haigla saab oma toimepidevuse tagamisega hästi hakkama.

Küll aga otsustas Meegomäel asuv haigla tulevaste tormide ja ettenägematute olukordade puhuks täiendada sidevõimalusi. „Oleme taganud majasisese raadioside, et paremini valmis olla mobiililevi katkemise korral,” märkis Vask pärast tormi tehtud muudatuste kohta.

Mida soovitab haiglajuht edasiste tormidega paremaks hakkamasaamiseks kodanikele? „Võtke arvesse, et elekter võib pikemalt ära olla, ning arvestage oma tegemistes ja varude planeerimises selle võimalusega,” soovitas Vask.

Side peab toimima ja info liikuma
Elektrilevi juhtimiskeskuse juht Jüri Klaassen rõhutas esmalt, et alajaam, mille katuse purunemine põhjustas mullu oktoobris Võrus suure elektrikatkestuse, kuulus Eleringile, mitte Elektrilevile. Suureks paisusid tormikahjud tema sõnul just põhivõrgu rikkest.

Aga mõistagi oli torm õpetlik ka Elektrilevile. „Sügistormi õppetunniks oli kahtlemata tunnetus, et alati saab tormideks paremini valmis olla,” nentis ta. „Mitte et valmisolekut poleks olnud, aga sedavõrd laiaulatuslik katkestus tuli kõigile ootamatult.”

Klaassen tõdes haiglajuhiga sarnaselt, et sügistormi järel saadi varasemast paremini aru: info peab liikuma ja liikuda saama.

„Oleme loonud eeldused kriisikommunikatsiooni paremaks toimimiseks,” sõnas energiafirma esindaja. „Pärast eelmise aasta oktoobritormi tihenes tunduvalt kriisiennetusalane koostöö majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, päästeameti ja kohalike omavalitsustega. Peetud on infopäevi, konverentse, töötubasid ning lauaõppusi. Nende tegevustega on loodud eeldused järgmiste kriiside korral õigete infokanalite koheseks kasutuselevõtuks.”

Elektrilevi esindaja sõnas, et pärast tormi on tehtud tööd ka selles vallas, et saada sideteenused pärast katkestusi võimalikult kiiresti uuesti toimima. Selleks on koostöös telekommunikatsiooni ettevõtetega kaardistatud elutähtsa teenuse toimepidevuse mõistes nende kõige kriitilisemad objektid.

„Need objektid on rikete likvideerimise ja varustuskindluse tagamise seisukohast prioriteetsed ja seeläbi saab elanikkond kindlama talitluspidevusega sideteenused,” selgitas Klaassen.

Elektrilevi esindaja tõi ühe õppetunnina välja, et nii riik, omavalitsus, ettevõte kui üksik majapidamine peaksid kindlasti mõtlema alternatiivsetele vahenditele – et näiteks siis, kui kaob kaablielekter või vaikib telefon, mitte hätta jääda.

Võru on kriisist õppinud
Võru linnapea Anti Allase sõnul oli linna jaoks sügistormi õppetund see, milline on suutlikkus tulla toime kriiside korral. „See näitas kätte reaalsed kitsaskohad nii kriitilise situatsiooniga toimetulekuks,” sõnas ta.

LõunaLeht uuris, milliseid kohandusi, muudatusi, parandusi on aasta jooksul tehtud, et edaspidi sellisteks tormideks paremini valmis olla ja neis valutumalt hakkama saada? Milliseid meetmeid on veel plaanis lähiaegadel kasutusele võtta?

„Kõige olulisem kokkuvõtvalt on see, et elektrikatkestuse ajal ei ole enam ohtu, et vee-, kanalisatsiooni- ja keskküttevarustus katkeks, ning eraettevõtted on paremini korraldanud andmeside toimepidevuse,” sõnas Võru linnapea.

Allas märkis, et uutest kogemustest lähtuvalt vaadati üle ja ajakohastati linna HOLP ehk hädaolukorra lahendamise plaan.

Võru linnapea loetles mitmeid uuendusi ja vahendeid, mis aitavad kriisis paremini hakkama saada.

ASil Võru Vesi on soetatud üheksa mobiilset generaatorit (nii bensiini kui diislikütusega töötavaid), mis suudavad tagada terve Võru linna vee ja kanalisatsiooni toimimise. Lisaks on kolmetonnine kütusevaru, millega tagatakse 48-tunnine toimepidevus.

Elektrikatkestuse puhul on Danpoweril 300 kW generaator, mis suudab tagada piiratud mahus keskkütteringluse trassis.

Äsja avati Räpina maanteel Terminali tankla, kust nüüd on võimalik ka elektrikatkestuse korral kütust tankida. Uus tankla on varustatud autonoomse generaatoriga.

Telia suudab tänu PPA ja päästeameti ühishoones paiknevale generaatorile tagada kolmeks ööpäevaks andmeside jätkumise, paigaldatud on uus mast.

Samuti planeerib Võru linn Anti Allase sõnul järgmise aasta eelarvestrateegias raha ca 180 kW mobiilse generaatori soetamiseks, millega oleks tagatud evakuatsiooni puhul ajutistes majutuskohtades vajalik valgustus ja toimivad kommunikatsioonid. Installatsioonivõimekuse saavad spordikeskus, kesklinna kool ja ühtlasi on võimalik mobiilselt generaatorit kasutada ka näiteks linna ürituste tarbeks. Kindlasti on Võru valmis vajaduse korral ulatama abikäe naaberomavalitsustele.

Allas märkis ka, et päästeametiga käivad läbirääkimised sel teemal, et linn saaks hädaolukorras kasutamiseks Esteri operatiivraadioside jaama.

Mida soovitate edasiste tormidega paremaks hakkamasaamiseks kodanikele?

„Kutsume veel kord üles, et kortermajades vaadataks üle, kas on võime soojasõlmest keskküte ka maja peale ringlusse suunata,” rääkis linnapea. „Suuremal jaol majadel seda pole, kuna soojasõlme ringluspump töötab samuti elektrivõrgust, mis voolu katkestuse korral ei tööta. Soe võib katlamajast küll majja jõuda, aga soojasõlmest see korteritesse sellisel juhul ei pruugi jõuda. Sellisteks puhkudeks peaks ühistul või mitme ühistu peale olema soetatud väike generaator ja soojasõlmes vastav kilbi ümberlülitamise võimalus vooluvõrgust generaatorivoolule. Samuti ohutult hoiustatud vajalik kütusevaru. Hea oleks kindla regulaarsusega ka generaatorit käivitada, veendumaks selle töökindluses.”

Linnakodanikel soovitas meer veel läbi mõelda ja planeerida kodused varud, et oleks olemas toidu ja tarbeesemete varu. Mõistlik on nutitelefoni alla laadida äpp „Ole valmis!”, kust leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks ning kogu vajaliku kriisiinfo.

Reageerida tuleb ennetavalt
Lõuna päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Silver Konksi tunnistas õppetundide kohta, et 2019. aasta sügistormi ajal ei olnud päästeameti roll ja ülesanded elutähtsate teenuste katkestusest tingitud hädaolukorras veel nii selged.

„Praegu täidame sellistes kriisides selgelt keskse koordineerija ülesandeid,” märkis ta. „Õppetunni järelduseks oli, et me ei saa oodata, millal torm tuleb ja alles siis tegutsema hakata, vaid reageerida tuleb ennetavalt. Praegu saadame ilmateenistuse tormihoiatuse peale koostööpartneritele kohe teavituse teha kõik ettevalmistused ja olla valmis staabi kogunemiseks. Kõrgema taseme hoiatuse korral kutsume staabi kokku ja hakkame looma olukorrapilti.

Eelmise aasta torm õpetaski eelkõige seda, et päästeameti jaoks ei lõpe tormisündmus siis, kui torm on läbi ja kõik päästeülesanded on lahendatud. See tähendab, et meie tegevus ei saa piirduda ainult päästeametile seadusega pandud vastutusest tulenevate kohustuste täitmisega.”

Konksi rääkis, et tormijärgne pikaajaline elektrikatkestus põhjustas elutähtsate teenuste peatumise, mis omakorda ohustas elanikkonda ja eriti haavatavamaid sihtrühmi, nagu näiteks hooldekodude elanikud. Nende abistamiseks oli vaja keskset koordineerijat, kes kogub kokku info kõige kriitilisemas olukorras abivajajate kohta ning korraldab regioonis riigiasutuste ressursside jagamist. Päästeamet saab moodustada selliste hädaolukordade puhul regionaalse staabi, kuhu kaasatakse kõikide riigiasutuste regionaalse tasandi esindajad. Lisaks luuakse sideliinid kohalike omavalitsuste ja Elektrilevi vahel. Läbi mõeldud töökorralduse eesmärk on saada võimalikult kiiresti ülevaade regiooni abivajajatest ja suunata abi kõige kriitilisematesse punktidesse.

Uuenduste ja muudatuste kohta ütles Konksi, et Elektrilevi on tähtsustanud ilmaprognooside jälgimist ning info analüüsi, et õigel ajal tormideks valmis olla. Lõuna-Eesti omavalitsustega koostöös on täiendatud ja täpsustatakse edaspidi nimekirju kriisi korral abivajaduse seisukohast prioriteetsetest asutustest. Möödunud tormi ajal purunenud elektriliinid asendati Lõuna-Eestis ka paljasjuhtmete asemel palju ilmastikukindlamate isoleeritud liinidega.

Kütusemüügi ettevõtjad on loonud lisaks lahendusi, et lõpptarbija saaks tanklast kütust ka elektrivarustuse ja side katkemise korral.

Side- ja kommunikatsiooniettevõtetele, nagu Telia ja Elisa, kehtestatakse Silver Konksi sõnul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel teenuse tagamiseks senisest rangemad nõuded. Olenevalt piirkonnast peab side toimima ja tugijaamade töö jätkuma ka elektri puudumise korral kolm kuni kuus tundi. Pikemate katkestuste ajal tagatakse tähtsamate jaamade jätkuv töö elektrigeneraatoritega, kuid võrkude võimsust piiratakse.

Koostöö omavalitsuse eestvõttel
Lõuna päästekeskuse ja Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juhi Margo Klaose sõnul saab väga palju paikkondlikule kriisiks valmisolekule juurde anda kohaliku omavalitsuse initsiatiiv. „Kohalik omavalitsus saab kutsuda elutähtsa teenuse pakkujad ühistele aruteludele, et õmmelda kohalikke „rätsepakriisiülikondi“ sobivaks kohalikele oludele,“ ütles Klaos. „Kõik kriiside lahendajad peavad aina paremini selgeks tegema, millised võimalused on asjaosalistel abistamiseks juba olemas.“

Klaos lisas, et ettevõtetel ja asutustel on üsna palju varusid ja võimalusi, mida tuleb teada, osata õigel ajal tellida või nende kasutamises varem kokku leppida.

Lõuna-Eesti omavalitsuste ja riigiasutuste koostöövorme on tõhustatud ja need on muutunud palju efektiivsemaks, selle proovikiviks on olnud ka kevadiste Covidi levikust tingitud kriisiolukordade ühine lahendamine.

Varu enne maru
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu sõnul tõestas aastatagune torm veel kord, et kriisiolukorrad juhtuvad ning Eesti ei ole selles asjas mingisugune erand. Torm tõi kaasa purustusi ja ulatuslikke elektrikatkestusi ning halvas mitmeid elutähtsaid teenuseid.

„Päästeamet paneb inimestele südamele, et nad suhtuksid tõsiselt riigi antavatesse hoiatustesse erakordsete ilmaolude kohta ning muudaksid oma tegemisi ja plaane, et vältida võimalikku ohtu sattumist,” ütles Uustalu soovitusena kodanikele. „Ühtlasi on oluline, et inimesed mõtleksid enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas erinevate teenuste katkestused neid mõjutavad ning millised oleksid sel juhul alternatiivsed lahendused iseseisvalt hakkamasaamiseks.”

Riik palub kõigil varuda endale seitsmeks päevaks kodused hädaolukorra varud – joogivesi, toit, ravimid, akupank, patareidel töötav raadio jms. Samuti peaksid korteriühistute juhid mõtlema läbi võimalused, kuidas tagada elektrikatkestuse korral majasisene küte, joogivee varustus ja kanalisatsioon ning millised oleksid alternatiivlahendused. Ka palutakse kõigil tutvuda postkasti tulnud või tuleva elanikkonnakaitse käitumisjuhiste raamatuga „Ole valmis“.

Alajaamad videovalve alla
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster nentis sügistormi õppetundide kohta, et lisaks elektriseadmete töökindlusele ja tehnilisele seisukorrale tuleb enam tähelepanu pöörata ka muudele ohtudele, mis võivad seadmete väljalülitumist põhjustada. Näiteks üldehituse kvaliteet on samuti kriitiline, tõdes ta, viidates Võru alajaama tormiga äralennanud katusele. Aga vigadest on õpitud.

„Võru alajaamas nagu ka teistes alajaamades polnud seni videokaameraid, mille abil oleks saanud operatiivselt hinnata seadmete seisukorda ja avarii ulatust ning lõppkokkuvõttes kiirendada avarii likvideerimist,” selgitas ta. „Käesoleval ajal on paigaldamisel kõigisse suurematesse Eleringi alajaamadesse uus videosüsteem. Lisaks valvefunktsioonile võimaldab uus videosüsteem dispetšeritel ja hoolduspersonalil jälgida alajaamades toimuvaid tegevusi, sh lülitamistoiminguid, ning hinnata seadmete seisukorda ning avariide ulatust.”

Elering on lasknud auditi käigus analüüsida erinevate Võru alajaamaga sarnaste hoonete konstruktsioonide vastavust äärmuslikele ilmastikutingimustele. Auditi tulemuste põhjal on mitmes alajaamas kavas ümberehitustööd. Lisaks on Köstri sõnul analüüsitud, kas alajaamade läheduses on riskantseid ehitisi ja rajatisi, ning hakatud otsima lahendusi ohu kõrvaldamiseks.

Ka Köstri sõnul peaks iga inimene läbi mõtlema oma toimetuleku kriisiolukorras. Ta tõi välja ka ühe väga väikese, aga olulise ettevaatusabinõu.

„Tasub mõelda ka üsna lihtsatele asjadele, näiteks sellele, kas on olemas võti, millega pääseb sisse kortermaja välisuksest, kui elektriline fonolukk ei tööta,” märkis Eleringi esindaja.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/11/2020 11:28:54

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247