Ilmatark: hiliseid sügiseid on üha rohkem, tali vast päris taeva ei jää

Sellist talvevõlumaa postkaardivaadet näeb Eestis viimastel aastatel harva. Hetk on jäädvustatud jaanuaris 2014 postiteel. Foto: LLi arhiiv

Alles möödunud nädalal ehk novembrikuu teisel täisnädalal andis ilmataat tõsisema öökülma, mis tiikidelegi jääkirmekese peale võttis. Võrumaa ilmavaatleja Peedu Palm julgustab küll autole talvekumme alla panema, aga korralikuks suusatalveks suurt lootust ei anna.

Raistes elav Peedu Palm tunnistas, et ilmataat on meid õnnistanud pika ja sooja sügisega ning esimene toekam öökülm oli tõesti ööl vastu eelmise nädala esmaspäeva – üle nelja miinuskraadi. Siiski on Palm tänavu saanud kirja veel paar väiksemat halla: 20. septembril ja 17. oktoobril.

„Üha sagedamini on seda pikalt külmadeta sügist, jah,” nentis Palm. „Just peale 2000. aastat on olnud hiliseid sügiseid. Et lehed lähevad küll puust ära, aga sügis kestab veel edasi. Just nullindatest alates see soojenemise tendents annab ikka väga tunda.”

Ilmavaatleja avaldas imestust selle üle, et viimane tugevam tuul, mis põhja pool isegi tormi tegi, puhus septembri keskpaigas (eilne hommik küll katkestas selle vaikuse – toim). Nii on võrreldes mullusega, mil sügistorm korralikult pahandust tegi, tänavu tuule poolest õnnelikult läinud. Palm nentis, et sellise soojuse foonil kipuvad ikka enamasti tegutsema tsüklonid ning tekitama „sünoptikute jaoks huvitavat ilma”.

„Minu vaatluste reas näiteks 1999 oli ka novembri lõpuni päris pikk ja ilus sügis ja alles siis pööras tuuliseks ja tormiseks,” meenutas ilmavaatleja. „Päris analoogaastaks ei julgeks pakkuda, aga mine tea.”

Veel tõi Palm ühe eripärana välja, et meie kandis on vihma sadanud normi piires, kuid mitmete eelmiste sügistega võrreldes märksa vähem. Kuiv ja tuulevaikne sügis lükkas ka puude raaguminekut ehk lehtede langemist julgelt nädala võrra edasi.

Kas talve ka juba paistab?
„Ehk tuleb selline asi, et jõuludeks tuleb talvisem variant,” prognoosis meie kandi ainus ilmatark. „Kui lumine, see on iseküsimus. Püsivat talve, ma kardan, et ei tulegi. Mida aasta edasi meie põlvkonnal, seda sagedasem on see soojus. Üks seletus on see, et jääväljad vähenevad ja külmal pole kinnitumispinda. Kui Venemaal tekibki kontinentaalõhk, siis see ei suuda vastu pidada Atlandi aktiivsusele.”

Peedu Palm meenutas, et 2012/2013 talv oli suure lumega ja korralike külmakraadidega. Samas 2011. aastal vältasid soojad ilmad jõuludeni, siis anti 9 soojakraadi juurde paar tormituult ja seejärel oli jaanuaris-veebruaris kuni 30 kraadi külma.

„Külmalaine võimalus on täiesti olemas, tänavu ka,” leidis Palm. „Aga lugu selles, et see ei pruugi olla pikaajaline.”

Auto talvekummide kohta ütles ilmavaatleja, et kui ikka teeninduses aeg kirjas on, siis tasub see töö ära teha. Nagu juba eelmine esmaspäev näitas, pole me öiste ja hommikuste külmakraadide ning sellega kaasneva libeduse eest kaitstud.

„Neid külmi öid tuleb kindlasti veel enne detsembrit,” leidis ta. „Viskab lörtsikirmet ka maha, aga talve mõõtu veel välja ei anna. Üks-kaks ööd külmetab, siis nädal sula – karta on, et selline asi hakkab olema lähiajal.”

Mis lumesse puutub, siis hindas ilmavaatleja, et hea on, kui seda nädalakski tuleb. Palm panustaks, et ehk saab jaanuaris Haanjas ja Otepääl ikka mõne suusasõidu teha. Aga mida edasi, seda kehvema lumega kipuvad talved olema.

Pakast tuleb, aga lühidalt
„20 kraadi külma sel talvel, ma pakun, et tuleb ikka ära,” hindas Palm toekama külma võimalust. „Eelmisel talvel jäi natuke alla, aga kuhugi sinnakanti tulevad miinused küll. Suusaradadel kunstlund saab toota, sest taevalumega on asi kehvem. Pakuksin, et näeme küll 20 kraadi ja mõni öö isegi rohkem – küll lühiajaliselt. Kuu aega järjest miinust ei tule. Juba eelmine ja üle-eelmine talv näitasid selle ära. Korraks teeb külma ja siis nädalake vähemalt sula vahele.”

Ilmavaatleja usub, et kõige külmemaid kraade näeme termomeetril jaanuaris, sest veebruaris teeb juba kõrgemalt käiv päike oma tööd.

Üldkokkuvõttes prognoosib Peedu Palm keskmisest pehmemat talve ja pikaajalisest keskmisest mitu kraadi kõrgemaid temperatuure. Soojaaarmastajaid ja kütjaid see kindlasti rõõmustab, aednikke aga mitte.

„Ootaks küll külma. Asi selles, et puudel ja põõsastel on hallitushaigusi niipalju sisse tulnud, et külm oleks väga kasulik,” nentis Raiste mees. „Just lumeta külm, paarikümnekraadine, mis meie riikidele kurja ei tee, aitaks just uusi lõuna poolt sissepressivaid haigusi hävitada. Haabadel on mingi katk ja lähikonnas noortes männikutes väga palju sellist haigust, mis teise ja kolmanda aasta okkad võtab kõik pruuniks, puu jääb põdema ja juurdekasv kinni. Külm oleks sealtkandist väga oodatav, et saaks puude ja taimede haigustele natuke piiri.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/11/2020 11:26:11