Äripäev reastas mulluste majandustulemuste, sealjuures mitte ainult käibe ja kasumi alusel pingeritta Eesti kõige edukamad puidutööstusettevõtted. Ligi kolmandik ca 60st vabariigi kõrgeima käibe ja kasumiga puidufirmast annab tööd ja leiba ning teenib kasumit Lõuna-Eestis.

2. Graanul Invest AS: käive 401,73 miljonit, ärikasum 53,22 mln eurot
Jaano Haidla, Raul Kirjaneni ja Rain Siilivaski juhitava Graanul Investi enamus kuulub Biofuel OÜ-le ning 39% ettevõttest Neoinvesteeringud OÜ-le.

Graanul Invest kontserni kuulub 12 pelletitehast, kaks müügiorganisatsiooni, kuus koostootmisjaama, kolm metsa ülestöötamisega tegelevat ettevõtet ning üks biotehnoloogiat arendav ettevõte. Pelleteid ja energiat toodetakse muu hulgas Osulas ja Helmes, metsandusega tegelevad Valga Puu ja allpool nimetatav Dammix. Kontsernis töötab üle 600 inimese, selle Otepää kandis elav juht Raul Kirjanen valiti äsja ka Eesti metsa- ja puidustööstuste liidu juhatuse esimeheks.

8. UPM-Kymmene Otepää OÜ: käive 50,77 mln, kasum 8,53 mln eurot
Vineeritööstuse juhatuses on Joni Tapani Von Delvig ja Soile Helene Kulmala, ettevõte kuulub 100% ulatuses Nordea Bank Abp Non Treaty Clientsile.

Otepää vineeritehas alustas tegevust 20 aastat tagasi ning on nüüdseks oma 90 000-kuupmeetrise aastase kasevineeritoodanguga riigi suurim vineeritootja.

13. Barrus AS: käive 50,65 mln, kasum 3,73 mln
Barruse juhid on Andres Linnasaar, Jürgen Ainsalu ja Morten Glinvad. Ettevõtte omanikud on Union Service OÜ, Inter-Invest AS ja Joscar Aps.

Võrumaa metsade vahel Verijärvel tegutsev Barrus nimetati mullu Võrumaa aasta suurettevõtteks. Varem eestlastele kuulunud liimpuiduhiiu kontrollpaki ostsid 2017. aastal endale Taani investorid.

14. PK Oliver AS: käive 15,64 mln, kasum 730 000
Kaido Parve juhitav ettevõte kuulub Pko Holding OÜ-le.

Firma toodab Tartu lähistel asjakohase nimega Pelleti kinnistul hakkpuitu juba 23 aastat ning annab tööd paarikümnele inimesele.

15. Tartu Graanul AS: käive 7,72 mln, kasum 576 000 eurot
Ka Tartu Graanulit juhib Kaido Parv, ettevõtte omanikering on aga teine: Kakkoveski OÜ, PK Oliver AS ning Vikertäht OÜ.

PK Oliveriga samal aadressil tegutsev Tartu Graanul müüb pelleteid ja pakub puidu kuivatamise teenust.

18. Lemeks AS: käive 133,31 mln, kasum 10,67 mln eurot
Lemeksi juhid on Riina Salmistu ja Jüri Külvik. Lõviosa ettevõttest omab Visional Invest OÜ, vähemusosanik on Kärberi Investeeringud OÜ.

Lemeks loodi juba 1993. aastal Põlvamaal metsavarumise ettevõttena, sellest aga kasvas välja suur puidutöötlemise kontsern. Praegu on firmal kontor Tartus, Põlvas ja Võrus.

22. Peetri Puit OÜ: käive 15,64 ja kasum 1,42 miljonit eurot
Ettevõtte tegevjuht on Peeter Peedomaa, juhatusse kuuluvad ka Tarmo Tamm ja Aime Peedomaa. Peeter Peedomaale kuulub 65% firmast, 35% aga Str Invest OÜ-le.

Siinkohal on huvitav tõik, et eduka Põlva liimpuidufirma juhatuse liige ja Str Investi juht Tarmo Tamm ei ole Põlvast pärit ettevõtja ja poliitik Tarmo Tamm (66), vaid tema 12 aastat noorem nimekaim, kes äriregistri andmeil näib enda aega jagavat pealinna ning Käsmu kapteniteküla vahel.

23. Lasita Aken: käive 6,54 mln, kasum 310 000 eurot
Firmat juhib Egon Mats, ainuomanik on Investar OÜ.

Tartu ettevõte on Eesti vanimaid tööstuslikke puitakende tootjaid.

28. Trendwood OÜ: käive 2,11 mln, kasum 118 000 eurot
Janar Oru on firma juht ja ainuomanik.

Võrus tegutseva ettevõtte peamine tegevusala on sae- ja höövelmaterjali ning tisleripuidu müük ukse-, akna- ja mööblitootjatele.

29. Toftan AS: käive 62,07 mln, kasum 1,34 mln
Toftani juht on Martin Arula, omanik aga Karl Hedin Sagverk AB.

Võrumaal Varese külas tegutsev Toftan asutati 25 aastat tagasi ning on puidutöötlemise vallas maakonna suurimaid tööandjaid. Ettevõte toodab igal aastal sadu tuhandeid kuupmeetreid saematerjali.

37. Woodwell AS: käive 28,56 mln, kasum 833 000 eurot
Ettevõtet juhivad Tiit ja Priit Nilson. Tiit Nilson on ka enamusomanik, veel kuuluvad omanikeringi Niels Christensen ja Urmas Saetalu.

Mitmekülgse ampluaaga valdavalt metsamajandusettevõte Woodwell alustas tegevust 1997. aastal AS Saetalu Metsandus nime all. Firma tegevuspiirkond on lai, kuid registreeritud on see Tartusse.

41. Varola OÜ: käive 3,35 mln, kasum 63 000 eurot
Varola juhtkonda kuuluvad Artur Poltan ja Toomas Heering. Heering on enamusomanik, Artur Poltan koos Laura Hiisi ja Lilia Poltaniga kontrollivad koos umbes 42% osalusest.

Varola ehitab Põlvamaal Lintes kokkupandavaid puitmaju ning annab tööd poolesajale inimesele.

42. Skan Holz Helme AS: käive 3,62 mln, kasum 125 000 eurot
Firmat juhib vähemusaktsionär Argo Mehide, aktsiate kontrollpakk kuulub Skan Holz Holding Gmbh-le.

Puitmajade tootja Valgamaalt Tõrva vallast asub samuti (nagu tabeli nr 14 ülal) kõnekal juriidilisel aadressil, nimelt Puidu kinnistul.

44. Hobbiton OÜ: käive 3,87 mln, kasum 82 000
Hobbitoni juhatusse kuuluvad Andres Uus, Ragner Lõbu, Cathrin Berg-Heggenes, Kai Korsen, Andrus Prangli ja Meelis Rämson. Uus, Lõbu, Prangli ja Rämson on ka ettevõtte osanikud, lisaks neile aga Laftekompaniet.

Räpina külje all tegutsev Hobbiton on staažikas käsitööpalkmajade tootja. Mõni aasta tagasi ühineti Saulermaniga ning saadi üheks Räpina valla suurimaks tööandjaks. Ettevõtte osanik on Norra firma, peamine turg on Norra ning firma kontori ees lehvib ka Norra kuningriigi lipp.

53. Förmann Nt AS: käive 4,69 mln, kasum 69 000
Firmat juhib Taavi Nassar, ainuomanik on Henni Nassar.

Firma kannab küll võõrapärast nime, kuid põhineb Eesti kapitalil. Förmannil on saetööstus ning lisaks pakutakse kaubavedusid Euroopas. Henni Nassar on löönud kaasa Võru kohalikus poliitikas.

59. Aivar & Merike OÜ: käive 2,72 mln, ärikasum 7000 eurot
Ettevõtet juhivad Merike Leok, Aivar Leok ja Mary Leok. Merike Leok on firma enamusosanik, Aivar Leokile kuulub 34%.

Juba 23 aastat tegutsenud tagasihoidliku nimega Võrumaa ettevõtte tegevusalade valik on lai: saematerjali tootmine, mootorsõidukite osade hulgimüük, kinnisvara rent, kosmeetika ja mänguasjade müük jne.

Aivar Leok on aga puiduärimehest märksa tuntum Sõmerpalu Leokite motodünastia ankrumehe ja rahvusvahelise Sõmerpalu motokrossi korraldajana. Ta on motolegendi Väino poeg, Avo ja Arvo vend, Aigari ja Martini isa ning parajasti sportlaseteed lõpetava Taneli onu.

60. Tarmeko Spoon AS: käive 7,19 mln, ärikahjum 213 000 eurot
Toomas Siidra juhitav vineerifirma kuulub Tarmeko KV OÜ-le. Ettevõte tegutseb Tartu lähistel Lohkvas.

61. Dammix AS: käive 4,03 mln, kahjum 45 000 eurot
Jüri Tambetsi juhitav metsa majandamisega tegelev ettevõte kuulub täies osas Valga Puu OÜ-le ning selle kaudu Graanul Investile. Dammix on Tõrva firma.

64. Erapuit AS: käive 2,89 mln, ärikahjum 173 000
Erapuidu juht on Lauri Püssa, omanikeringi kuuluvad Aluver OÜ, Baltwood AS, Erki Püssa ja Malborg Invest OÜ.

Erapuit toodab Tartu lähistel Võiblas puidust karkassimaterjali.

Kuidas puidutööstusel läks ja läheb?
2019. aasta oli puidu- ja mööblisektorile tagasihoidlikum kui eelnev aasta: käibe- ja ekspordinäitajad vähenesid, eksporditurgudel suurenes konkurents odava tööjõuga riikidest, puidu hind langes ning nõudlus nõrgenes.

2020. aastal on väga paljudel sektori ettevõtetel olnud tellimused alla tavapärast taset ning kriis on mõjutanud vähemal või rohkemal määral kõiki sektori ettevõtteid.

Puidutöötlemisega tegeleb Eestis u 1000 ettevõtet, mis annavad tööd u 18 000 inimesele. Puidutööstuse toodete valik oli lai: alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste tootmisega. Rohkem hõivatuid on puidust aknaid ja uksi tootvas Jeld-Wen Eesti AS-is, sae- ja höövelmaterjali ning liimpuittalasid tootvas Stora Enso AS-is ning parketti, pakendeid ja kaablitrumleid tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib esile tõsta puidust uksi, aknaid, aknaluuke ja nende raame tootva ASi Viljandi Aken ja Uks ning spooni- ja vineeritootjad UPM-Kymmene Otepää AS ning Balti Spoon AS. Käibe poolest on üks suurimaid Võrumaal saematerjali tootev AS Toftan ning aiamaju tootvad AS Palmako ja OÜ Harmet.

2019. aastal jäi esialgsetel andmetel puidutööstuse müük üle pika aja miinusesse ja seda siseturu nõrkuse tõttu. Suurenenud puidupakkumine tõi kaasa materjali hinna languse ning lubas tootjatel vähendada ka väljamüüdava kauba hinda.

Eesti puidutööstusele on kogu aeg olnud tähtsal kohal eksport, mis moodustab ligi kaks kolmandikku müügist, ulatudes 1,6 miljardi euroni. Peamised ekspordipartnerid olid 2019. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks ligi 40%. Kõige enam kasvas eksport Taani (20%) ja kõige enam vähenes Suurbritanniasse (18%). Suurematest kaubagruppidest jätkas jõudsat kasvu vineeri müük, mis suurenes aastaga 26% ehk 100 mln euroni. Seni kiirelt kasvanud puitmajade müük suurenes samuti mõne protsendi võrra.

2019. aastal kasvasid palgad puidutööstuses aasta varasemast aeglasemalt ning sektori keskmine jäi veidi rohkem maha Eesti keskmisest. Esialgsetel andmetel suurenes hõivatute arv sektoris mõne protsendi võrra, kuid lisandväärtus kahanes.

Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid 2020. aasta kevadel võrreldes aasta varasemaga mõnevõrra tagasihoidlikumad. 59 protsendil küsitletud ettevõtetest olid tellimused allpool tavapärast taset. Samuti ei oodanud ükski ettevõte toodangu müügihinna tõusu. Põhilise toodangu kasvu piirava tegurina toodi välja nõudluse puudus. Kuigi tööstusettevõtteid puudutasid kriisipiirangud esialgu vähe, siis pikaajaliselt võib ikkagi mõju nõudlusele olla märkimisväärne.

Ülevaate koostas Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 12/11/2020 11:47:47