Põllumehed: tosin miljonit on ju pool küsitust

Eelmisel nädalal otsustas valitsus koroonakahjude hüvitamise eesmärgil toetada Eestimaa põllumehi 12 miljoni euroga. Kuigi põllumehed peavad summat väikeseks, ei jää neil muud üle, kui rahul olla, sest abiks on seegi.

„Küsisime ju 24 miljonit eurot, sest põllumajandussektoril on tõsiselt raske,” ütles Karin Sepp, kes tegeleb Võrumaal Koka talus veisekasvatusega. Ta märkis, et turud on kokku kuivanud, hinnad madalad ning inimesed väsinud, sest teadmatus tuleviku ees on väga suur. Niisuguses seisus võivad loomad lihtsalt tapale sõita.

Sepp tunnistas, et tosinast miljonist eurost on mingi kasu, kuid veel ei ole teada, kuidas seda jagatakse.

Põllumeestel on üheks teeks jätta arved maksmata. „Kogu sektor on võtnud uusi laene, sest teisiti ei saa,” sõnas Sepp.

Kauaaegne Võrumaa lambakasvataja, Tuuma talu peremees Ants Schmidt ütles, et hea on see, et valitsus põllumeestele midagigi koroonakahjude hüvitamiseks annab.

„Abi on sellestki, kui ühe lamba kohta saab kaks-kolm eurot,” sõnas ta.

Schmidt lisas, et kevadel said nad kätte mulluse top-upi toetuse, iga põhikarja lamba eest seitse eurot. Top-up on toetus, mida maksab põllumajandustootjatele riik.

Valgamaal tegutseva AS Laatre Piima tegevjuht Kalmer Kongo ütles, et veel on keeruline toetuse kohta midagi öelda, sest jaotusmehhanism ei ole teada. „Jagatav raha on ju alati väike, kuid eks piskustki on piimatootjatele mõneks ajaks abi, kuid sellega olukord ei parane,” rääkis Kongo. Ta lisas, et toetus aitab siiski edasi eksisteerida.

Teisalt, piimatootja kaotused hakkavad hiljem välja tulema, sest kõikide nende vahendite, mida on vaja osta tootmise käigus hoidmiseks, hinnad aina kallinevad. Vahendajad põhjendavad hinnatõusu koroonaga.

Kongo ütles, et kevadest on piima kokkuostuhind langenud 15-20%. „Laatre Piim ei ole ühtegi töötajat koondanud ega karja vähendanud,” lausus tegevjuht.

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Diana Salf ütles, et koroonakahjude hüvitamiseks antud summa on tõesti väike, kuid arvestades olukorda ja valitsuse eelarvepoliitikat, on hea, et meie põllumehed mingisugusegi toetuse saavad.

„Nagu maakonna seakasvatajad, on ka Põlvamaa piimatootjad keerulises seisus. Piima kokkuostuhind, tulenevalt lepingust, on kuni 20% langenud,” ütles Salf.

Ta märkis, et Põlvamaa teraviljakasvatajate olukord on parem, sest vili kasvas hästi, koristus läks korda, samuti taliviljade külv. „Vilja said nad tänavu keskmiselt kõrgema hinnaga müüa, kuid Kagu-Eesti viljakasvatajatel on suurem transpordikulu võrreldes Kesk-Eesti viljakasvatajatega,” rääkis Salf.

Tema sõnul oli ka makonna juurviljakasvatajatel saak hea, kuid koristusperioodil nappis neil seoses koroonaga hooajatöölisi.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 12/11/2020 11:38:09