Küsitlus

Kuidas kavatsed veeta tänavused jõulupühad?

Ilm täna
Võru
Põlva
-1°
Otepää
-1°
Tartu
-1°
Antsla
Valga
-1°
Räpina
-2°
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

MAADEVAHETUS. GEORG PELISAAR: kiriku ja Põlva valla maadevahetus, kas avalik protsess või „salajased läbirääkimised”?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Just selliselt võiks kokku võtta viimastel päevadel sotsiaalmeedias tekkinud poleemika.

Omavalitsusel on kohustus oma asju ajada ausalt ja läbipaistvalt. Et Põlva vallas seda järgitakse, kinnitab hiljuti saadud tunnustus, millega andmekaitse inspektsioon tunnistas Põlva valla kodulehe riigi parimaks omavalitsuse koduleheks. Olgu öeldud, et seejuures hinnati teabe avalikustamist kümne erineva kriteeriumi alusel. Sama tiitli sai Põlva vald ka 2015. aastal. Kas ja kuipalju vallakodanikud, sealhulgas volikogu liikmed valla kodulehe võimalusi kasutavad, on iseasi.

Tänaseks on õhku visatud väited, justkui oleks kirikuga peetud salajasi läbirääkimisi või tehtud varjatud toiminguid. Eks see ole ka mõistetav, sest valimised on lähedal ja teatud isikud ei ole ikka veel suutnud leppida uue keskväljakuga ning veel vähem vallamaja ehitusega keskväljaku äärde. Mõistagi olnuks lihtsam, kui ka Põlva kesklinnas oleks munitsipaalmaad nagu enamikes maakonnakeskustes. Põlva kesklinn aga kuulub enamasti kirikule ja põlvakad kindlasti mäletavad, milline oli keskväljaku ala veel viis aastat tagasi.

Kogu protsessi kulg on olnud avalik ja toimunud läbi avaliku dokumendiregistri.

Põlva Vallavalitsuse kohustus rajada uus administratiivhoone tuleneb 2016. a 21. detsembri Ahja, Mooste, Laheda, Põlva ja Vastse-Kuuste valdade volikogude poolt kinnitatud ühinemislepingust, kus on prioriteetsete investeeringute loetelus uue administratiivhoone ehitus. Keskväljaku detailplaneeringus on määratletud võimaliku administratiivhoone asupaigana Põlvas Maarja tn 2 kinnistu. 2019. aastal sai Põlva Maarja kogudus loa Maarja tn 2 kinnistu hoonestusõiguse seadmiseks. Kinnistu sobib haldushooneks hästi, sest asub vahetult keskuses ja kõik vajalikud kommunikatsioonid on rajatud keskväljaku ehituse käigus. Põlva Vallavalitsuse poolt valmistati ette vastav volikogu otsuse eelnõu, mida toetas 27. juunil 2019 ka volikogu majanduskomisjon, kuid volikogu otsust heaks ei kiitnud. Põhiline argument oli, et võõrale maale vallamaja ehitada ei sobi. Seejärel läbirääkimised kogudusega katkesid.

24. jaanuaril 2020 võttis Põlva vallavolikogu vastu valla 2020. aasta eelarve, milles on ühinemistoetuse ja Põlva valla investeeringuna eraldatud uue administratiivhoone rajamiseks 1 300 000 eurot. Varasemalt oli vald kujundanud seisukoha, et kogudusega hoonestusõiguse lepingut sõlmida ei soovi ning kogudus omakorda kujundanud seisukoha, et kinnistut müüa ei soovita. Seetõttu küsiti koguduselt, et ehk tuleb kõne alla variant kinnistud ära vahetada.

Veebruaris toimus kohtumine EELK kantsleriga, kes teatas, et nad jätkuvalt ei soovi kinnistut müüa, küll aga väljendas ta EELK valmisolekut kinnistute vahetamiseks.

Vallavalitsus võttis aluseks maa-ameti kodulehel 2019. aasta keskmised maatulundusmaa hinnad, vaatas üle kõik oma maatulundusmaa kinnistud, mida avalikes huvides ja valla valitsemiseks ei kasutata ning andis kogudusele mitme kinnistu vahel valida. Kogudus vastas algselt sooviga saada vahetuseks koguni kolm katastriüksust, millega vallavalitsus ei nõustunud ja tegi ettepaneku vahetada Maarja tn 2 kinnistu kahe katastriüksuse vastu, mis tõi kaasa veel mitmeid vaidlusi tingimuste osas, millest lõpuks siiski loobuti.

Väga tähtis on siinkohal rõhutada, et vahetustehing ei ole müügitehing. Toimub kinnisasjade vahetus ja võlaõigusseaduse § 255 järgi eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete väärtus on võrdne. Seetõttu ei olegi vahetustehingu puhul kõige olulisem turuväärtus, sest vahetustehing tehakse teistel alustel. Ei saagi olla nii, et põllumaa kinnistu oleks valla seisukohast väärtuslikum kui avalik ruum kesklinnas või põllumehele avalik ruum kesklinnas väärtuslikum kui põllumaa. Kinnisvaraarendaja ei näe soostunud maal väärtust, aga looduskaitsja jaoks võib olla see hindamatu. Need väärtused on ja peavadki olema erinevatele pooltele erinevad, lähtuvalt nende põhitegevusest ja eesmärkidest. Valla jaoks on kahtlemata oluline, et kesklinnas on täiendav avalik ruum, mida ka tulevikus kasutavad eeldatavasti tuhanded.

Kas kirikuhoone katuse remondi toetamine oli antud tehingu eelduseks?

Põlva Maarja kogudus esitas taotluse katuse remondi toetamiseks 18. mail 2020. Vallavalitsus suunas esitatud taotluse edasi Põlva vallavolikogule ja valla 2020. aasta kolmandas lisaeelarves eraldati 19 000 eurot kiriku katuse ümberehitamiseks. Põlva vallavalitsuse 9. septembri korraldusega eraldati nimetatud summa Põlva valla eelarvest ja kirikuga sõlmiti 17. septembril eraldiste kasutamise leping. Kui hiljem asuti läbirääkimistele kinnistute vahetuse osas, siis ei ole saladus, et koguduse poolt on tulnud ettepanek need tehingud omavahel siduda. Kas see on tulnud kohaliku koguduse juhatuse poolt või on olnud asjadest valesti arusaamine EELK Konsistooriumi poolt Tallinnas, seda meie hinnata ei saa. Koguduse poolne kirjalik ettepanek on avalik ja valla dokumendiregistris leitav. Vallavalitsus keeldus neid kahte tehingut omavahel sidumast ja sellega ei nõustunud.

Vald on aga kogudust läbi aastate ikka toetanud. Nii näiteks eraldas Põlva Vallavalitsus 2017. aastal Põlva vallavolikogu otsuse alusel EELK Põlva Püha Neitsi Maarja kogudusele kiriku akende vahetuseks 10 000 eurot, ka on toetatud parkla ehitust ja hooldust ning palju muudki. Põlva kirik kui meie kõige vanem muinsuskaitseobjekt vajab aga kindlasti pidevat tähelepanu ja toetust ka edaspidi.

Ei, vald ei ole saanud kahju!

Vallavalitsuse ülesanne ei ole tegelda põllumajanduse ega metsandusega, küll aga on ülesanne tagada, et valla avalikud teenused oleks tasemel ja kõigile kättesaadavad, kaasaarvatud erivajadustega inimesed. Täna see veel kahjuks nii ei ole. Praeguse Põlva valla koalitsiooni eesmärk on olnud selles suunas liikuda ja kõike seda tagada. Vallajuhid nii valitsuses kui ka volikogus peaksid lähtuma oma otsustes ja tegevustes just sellest, kuidas eelnimetatud eesmärke saavutada. Valla juhtkond ei saa oma tegevuses lähtuda äris kehtivatest põhimõtetest. Me kõik märkame, et meid jääb vähemaks, aga käsuga kedagi kinni ei hoia. Väärikas kahanemine võib ühtlasi olla väärikas uuenemine ja ehk annab just see uusi võimalusi ja värskeid ideid tuleviku tegijatele. Vallavalitsuse ülesanne on vaadata tulevikku ja tagada võimalikult kvaliteetne elukeskkond nii külades kui ka vallakeskuses, nii noortele kui ka eakatele. Kõike korraga ei saa, aga iga aastaga ju muutub midagi ja tunnistage ausalt – paremaks!

Ka Riigi Kinnisvara Aktsiaselts otsib Põlvas paika tulevasele riigimajale. Üks võimalustest on, et ka uus riigimaja ehitatakse hoopis keskväljaku äärde. Mida see tähendab? Eelkõige tähendab see seda, et tulevikus oleks kõik avalikud teenused kättesaadavad ühes kohas. Teisalt tähendab see, et endine maavalitsuse maja jääb alles ja sellele antakse uus võimalus. Kinnisvara haldajatele on selgeks saanud, et riigimaja jaoks endine maavalitsuse hoone ei sobi. Alternatiiv oleks endise maavalitsuse maja lammutamine ja selle asemele uue ehitus. Selles protsessis on aga kõigile ametnikele vaja leida aastaseks perioodiks asenduspind ja keegi ei garanteeri, et selle aasta jooksul ei ole need töökohad vaikselt liikunud hoopis Tartu või Võru suunal. Kõigil siin ilmas tuleb konkurentsiga arvestada ja oma olemasolu ja arenguvõimaluste eest sõdida. Ka Põlval!

Vt ka „Kas maadevahetus maksab vallavanemale ameti?” 5. novembri LõunaLehest.

 

Autor: GEORG PELISAAR, Põlva vallavanem
Viimati muudetud: 12/11/2020 11:34:27

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247