Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ohtlike puude lõikamisel tuleb iga samm läbi mõelda

Veriora kandis saatis torm mullu hetkega katusele kolm puud. Foto: OÜ Maastikuhoolduse arhiiv

Arboristi ehk puude hoolduse spetsialisti üks oluline töölõik on ohtlike puude mahavõtmine ja tormimurdude likvideerimine. Rohkem on ohtlikke puid kalmistutel, sest sealsed puud on vanad ja nende juured on läbi raiutud, kuid neid on ka vanade majade ligidal.

Nädal tagasi kagunurgas olnud tavalisest tuulisem ilm arboristidele tööd juurde ei andnud. „Keegi meile ohtlikult murdunud puude mahavõtmisest ei teatanud ja ise ka ei näinud ringi sõites ühtegi selliselt murdunud puud,” märkis Imre Sein, OÜ Maastikuhoolduse juhataja, kes on igapäevaselt ka töötegija rollis. Firmas on veel kaks metsandusliku haridusega töötajat.

Firma tegutseb Põlvamaal Kanepi vallas juba üle 12 aasta, kuid tööpiirkond haarab kagunurga kolme maakonda ning ettevõte ongi spetsialiseerunud ohtlike puude mahavõtmisele ja tormikahjustuste likvideerimisele.

Suuremaid töid on firma käinud haljastusfirmadest koostööpartneritele tegemas ka Ida-Virumaal ja Järvamaal. Ühe ohtliku puu mahavõtmise pärast nad mõistagi kaugele ei sõida.

Nagu paljudel uutel tulijatel, oli ka Maastikuhooldusel esimesel paaril aastal tööd vähem. Nüüdseks on neil välja kujunenud kindlad tellijad: kagunurga omavalitsused, haljastus- ja tee-ehitusettevõtted ning ohtlike puudega hätta jäänud eraisikud.

Arboristi töö on füüsiliselt raske ning arborist ei tohi oma töös eksida, sest iga vale liigutus võib lõppeda talle vigastuse või siis varalise kahjuga. Mehed peavad iga liigutuse enne läbi mõtlema, sest näiteks vale liigutuse järel võib langetatav puu kukkuda näiteks elektriliinile ja või hoone katusele.

Nad töötavad vastavalt vajadusele kas 22 või 30 meetrit kõrgele ulatuva tõstukiga.

Sein lausus, et tormi järel, eriti kui viimane on teinud suurt kahju, tellitakse palju nii ohtlike kui ka kuivanud puude mahavõtmist ka kalmistutel, kus on viimastel aastatel olnud palju tormimurde. „Kõige keerulisem ongi kalmistutel töötada, sest seal on väga kitsad olud. Keeruline on ka liinikoridoride hooldus,” rääkis Sein ja lisas, et tööde tegemist mõjutab veel tugev tuul, sest siis ei saa kõrgel töötada.

Kuhu tõstukiga ligi ei pääse, seal tuleb meestel puude otsa minna ronimisvarustusega. „Arboristide õpingu üks oluline osa ongi köitega puude otsa ronimise õpetamine ja õppimine,” ütles Sein.

Töö vanadel kalmistutel on keeruline
Rosma kalmistu Põlva külje all avati kalmistuvahi Madis Nemvaltsi sõnul 1988. aastal. „Enne tehti kalmistuks planeeritud maa-alal harvendusraie ning sellest tulenevalt on Rosmal puid vähe,” rääkis Nemvalts, kes peab kalmistuvahi ametit 2010. aastast.

Tema sõnul murdis mullune oktoobritorm Rosmal maha seitse puud, tänavu kevadel murdis tuul veel kaks. Mõlemal korral sai Nemvalts ise kahjustuste likvideerimisega hakkama. Tema ajal ei ole Rosma arboristidele tööd andnud.

Hoopis teine lugu on kalmistutel, mis on sada või enamgi aastat vanad. Ilme Tammsalu töötab kalmistuvahina Rõuge vanal ja Nogopalu kalmistul. 26 aastat kalmistuvahina töötanud Tammsalu ütles, et Nogopalu on kolmeosaline: päris vana, vana ja uus kalmistu. Ohtlike puude raiet on tehtud vaid uues osas.

„Kui üksik puu on maha kukkunud, saadab abi Rõuge vallavalitsus, aga kui on tegu ohtlike puudega, siis on appi tulnud firma Kanepist,” rääkis Tammsalu ja lisas, et viimased on Nogopalus vähemalt kaks korda töötanud.

„Ka kalmistu uues osas, mis on ristidele märgitud arvude järgi vähemalt sada aastat vana, on teed väga kitsad, käänulised ning masinatega ei saa puude juurde. Mehed on mahavõetava puu latva roninud ja sealt puud jupi kaupa nagu kurki lõikama hakanud ja jupid alla lasknud,” pajatas Tammsalu. Ta lisas, et töömehed on igati osavad, ka lõigatud juppide allalaskmisel, sest ükski pakk ei ole hauaplatse kahjustanud.

Lõigatud pakk lastakse ülevalt köiega nii alla, et ta kukub just sinna, kuhu vaja.

OÜ Maastikuhooldusel tuligi mullu Põlva, Võru, Räpina ja teistegi kohtade kalmistutel palju ohtlikke puid lõigata. „Kalmistutel on puud vanad ning haudade kaevamisel on nende juured läbi raiutud,” tõi Sein välja põhjused, miks puud kalmistutel tihti murduvad.

Liinikoridoride hooldamistöödel lõikavad Maastikuhoolduse töötajad liinide kohale sirutunud oksi.

Keerulisi töid on mujalgi
Imre Sein sõnas, et suuremaid torme on kaks-kolm korda aastas ja peale seda on neil tööd kuhjaga, sest kahjutused tuleb kiiresti likvideerida.

Viimane tõsine, kuid lühiajaline torm Võru linnas oli juuli lõpul. See andis neile tööd kolmeks päevaks, sest murdis ligi 30 puud nii tüve erinevast kohast kui ka juurtest. „Tuulekoridor läks juulis mööda Räpina maanteed, kus kõik, mis ette jäi, ka maha läks,” sõnas ta.

Kuid aboristidel on tulnud lõigata ka läbi garaaži või sauna katuse kasvanud puid. Inimestele tundub see alguses põnev, et puu hoones kasvab, kuid aja möödudes hakkab sellises kohas kasvav puu elu häirima.

Tormimurdude järel tuleb ette, et kasvavale puule murdub teine puu peale ja võib jääda õhku rippuma, mis on inimestele ohtlik.

Sein ei soovita kellelgi ise ohtlikku puud lõikama hakata, sest iga vale liigutus võib halvasti lõppeda. Paraku on ta pidanud võtma ka maha puu, mida omanik hakkas ise saagima, kuid kaotas sealjuures elu.

Varasemal ajal on puid istutatud hoonetele liiga lähedale. Seda ta ei soovita mingil juhul teha, sest puu juured võivad hoone konstruktsioone kahjustada ning suuremaks kasvades muutub see puu ka hoonele ohtlikuks.

„Me lõikame enamasti puid, mis on istutatud vanemate taluhoonete kõrvale kas pulmade või muu tähtpäeva puhuks ja on nüüdseks suureks kasvanud,” sõnas firma juhataja. Ta lisas, et eramute omanikud pöörduvadki nende poole just eespool mainitud puude, aga ka kuivanud puude mahavõtmise sooviga.

„Sõidame kohale ja hindame olukorra ära ja siis teeme tellijale hinnapakkumise, see kõik on tasuta,” sõnas ta ja täpsustas, et töö hind sõltub nii puu seisust kui sellest, millist tehnikat tuleb mahavõtmisel kasutada ning kas omanik soovib ka lõigatud okste koristamist.

OÜ Maastikuhoolduse juhatajal on Räpina aianduskoolist saadud keskkonnakaitsealane haridus, ta on läbinud Luua metsanduskoolis nii raietöölise kui ka ohtlike puude raie kursuse ja lõpetanud samas poolteist aastat kestnud arboristiõpingud. Tema kolleegidel on metsandusharidus. Arboristiks saab õppida nii Luua metsanduskoolis kui ka Pärnumaa kutsehariduskeskuses.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/09/2020 09:20:46

Lisa kommentaar