Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Turismitaludes kõlas rohkem eesti keelt, suurüritused pakkusid majutusettevõtetele turgutust

Savi turismitalu üks atraktsioone on puuriidabaar. Foto: LLi arhiiv

Kevad- ja suvehooaeg on suurematele turismitaludele koroona järelmina jälje jätnud juba sellega, et külastajate seas on ülekaalus eestimaalased. Hiljutised suurüritused kõiki majutuskohti küll ei täitnud, kuid ühes talus broneeriti kohad kümne minutiga.

Vaskna turismitalu perenaise Margit Utsali sõnul on talus 26 kohta. „Eriolukorra ajal olime suletud, avasime alles mai keskel, siis tulid ka esimesed külalised,” rääkis perenaine. Ta kasutas seda aega ümmarguste peenarde tegemiseks püsilillede tarvis. „Sain sellele tööle oma energia kulutada ja ka rõõmu hinge,” sõnas ta.

Varasematel aastatel on mai esimeses pooles peatunud Vasknas külalised Moskvast, kes on siit edasi Riia poole sõitnud. Tänavu jäid nad tulemata. Ka Läti- ja Leedumaalt oli läinud suvel uudistajaid vähem. „Varem oli meil neli nädalast leerilaagrit Soomest, tänavu augustis oli vaid üks laager, teised tühistati,” rääkis Utsal. Ka grupid Saksamaalt ütlesid tema sõnul ära.

Positiivse poole pealt tõstis Vaskna perenaine esile selle, et eestlasi käis suvekuudel varasemate aastatega võrreldes rohkem. Ta tunnistas, et sissetulek on tänavu tagasihoidlikum, kuid ettevaatlikult ja mõistlikult tegutsedes ja majandades jääb Vaskna elama.

„Tulevikule vaatame positiivselt, uus ja suurem saun valmis tänavu talvel,” andis Utsal mõista, et suuremad tööd on tehtud.

„Teeme küll Haanja piirkonnas koostööd, nagu üksteisele külaliste saatmine siis, kui enda majas kohad täis, kuid vajame suuremat ühist väljundit,” sõnas Margit Utsal.

Ta meenutas, et Vaskna turimistalu Võrumaal alustas 1993. aastal, mil tulijaid võeti vastu sama katuse all, kus ise elati. Külastajad magasid teisel korrusel, kuid hommikusööki pakuti neile esimesel korrusel, pererahva eestoas.

Turistid päästeti tellingutest
34 põhikohaga Ala-Rõuge külalistemaja Rõuge südames on tegutsenud ligi 20 aastat. Kui tuli koroona, tehti majas remonti ehk aega kasutati praktiliselt. „Toas elavad puhkajad ei taha ju aknast tellinguid näha,” ütles Laili Ago, külalistemaja perenaine.

Esimesed külalised tulid mai teisel poolel, kuid neid ei olnud eriti palju ja ainult Eestist. Ööbisid ka need, kes tulid ajutiselt Rõugesse tööle.

„Eesti turismifirmad tühistasid kõik broneeringud,” sõnas Ago. Ta märkis, et kui varem on Ala-Rõuges toimunud neli viiepäevast mediteerimiskursust, millest võtsid osa huvilised Lätist, Leedust, Valgevenest, Venemaalt ja Norrast, siis tänavu toimus üks kursus augustis ainult osalejatega Eestist. Tulemata jäid samuti nii laste- kui ka spordilaagrites käijad.

„Külaliste seas olid ülekaalus Eestimaa inimesed,” ütles Ago ja täpsustas, et perede kõrval oli vanavanemaid lastelastega. Kagunurka jõudsid ka vene keelt emakeelena rääkivad idavirumaalased. Lätist ja Leedust ei tulnud keegi tänavu Ala-Rõugesse, kuid varem on nad käinud. Üksikud külalised olid Austriast ja Prantsusmaalt.

Ago usub, et Rõuge ja Haanja turismitalusid päästab ka ümbruskonna imeline loodus, järved ja matkarajad. „Loodan, et tulevikus hakkab rohkem eestlasi meie kanti tulema, sest Euroopast ei pruugi turistid veel niipea tulla,” ütles ta.

Septembrit-oktoobrit peavad nii Utsal kui ka Ago vaikseks ja see on nii olnud varemgi.

Savi talu külalistemaja broneeriti ralliks minutitega
Räpina linnas elav Signe Zupsmann on teiste tegevuste kõrval Haudamäe puhkemaja ja Räpinas asuva Haudamäe külaliskorteri perenaine.

„Koroona esimene laine läks meie puhkemajast ja külaliskorterist mööda, sest esimene on meil talvel kinni ja teise üürisime mõneks kuuks välja,” rääkis Zupsmann ja täpsustas, et nad üürivad nii puhkemaja kui ka korteri välja vaid tervikuna.

„Meie pereettevõte tegeleb peale majutuste pakkumise turismivaldkonnas ka muuga, nagu paatide laenutamine, kalaretkede korraldamine ja mootorpaadisõit erinevatel veekogudel, ning tervikuna on läinud suvi sama hästi kui mullugi. Tõsi, eripäraks on, et külalised on peamiselt Eestist,” rääkis Zupsmann.

Puhkemaja on alanud kuus kolmeks nädalalõpuks broneeritud ja külaliskorteris elavad taas mõned nädalad Räpina vallas hooajatöö tegijad.

Savi turismitalu Hurmiorus Kanepi vallas alustas 1999. aastal. Perenaine Eela Jää ütles, et möödunud juuni, juuli ja august olid töised, sest igal nädalavahetusel, aga ka nädala sees, olid külalistemajas puhkajad.

„Tänavune suvi oli isegi eelmisest parem, kuna meie juures käis palju Eestimaa inimesi, kelle seas oli nii ammuseid tuttavaid kui ka uusi peresid,” rääkis ta. Jää ütles, et näiteks etendus Kalmer Tennosaare elust, mida mängiti Kiidjärvel, tõi nii Savi tallu kui ka teistesse turismitaludesse ööbijaid. „Mida enam üritusi piirkonnas, seda rohkem on tööd ka turismitaludel,” lisas ta.
Alanud kuu algus on samuti töine olnud.

„Kui Rally Estonia toimumisest teatati, broneerisid rallihuvilised külalistemaja kohad kümne minuti jooksul, lisaks ka majutuse lakas,” lausus Jää ja lisas, et paraku tuli tal paljudele järgmistele küsijatele eitavalt vastata.

Talu kümnekohaline külalistemaja ei seisnud tühjana ka koroonaajal, kui hotellid olid klientidele suletud. Kokkuleppel vastavate ametnikega ööbisid Savi külalistemajas aprillis Põlvamaale komandeeritud inimesed. „Kuna külalistemaja on eraldi ja meie seal ööbinud inimestega kokku ei puutu, anti meile luba,” rääkis Jää. Ta täpsustas, et hommikusööki pere ei pakkunud ja ööbijatega suheldi telefonitsi.

Ta meenutas, et omal ajal alustas Hurmiorus kümme talu, millest osa pakkus mitmesuguseid teenuseid, teised ööbimist.

Tükk aega oli külalistega tegelemine võõrustajatele heaks suhtlusvõimaluseks, kuid aeg on oma töö teinud ja pooled neist enam külastajaid vastu ei võta. „Ka tuleval aastal võtab Savi talu külalisi vastu, sest inimestega suhtlemine ja millegagi tegelemine annab jõudu ja toob vaheldust,” ütles Eela Jää.


Juulis peatusid turistid Kagu-Eestis enim Valgamaal
Eelmise aastaga võrreldes oli suvel Eestis turiste kolmandiku võrra vähem, teatas statistikaamet. Statistika näitas, et tänavu suvel said võrukad oma Haanja, Munamäe, Rõuge ja Tamulaga turismi osas Valgamaalt lüüa.

Ameti teatel peatus turismihooaja tippkuul juulis Põlvamaal 4566 majutatud siseturisti ja 461 välisturisti. Võrumaal ööbis 11 201 eestlast ja 945 välismaalast. Kuid Otepääd ja teisi kauneid Valgamaa paiku väisas koos ööbimisega 12 110 Eesti turisti ning 963 väliskülalist. Möödunud aastaga võrreldes vähenes turistide arv kolmest maakonnast enim Võrumaal.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/09/2020 11:07:09

Lisa kommentaar