Foto: LL arhiiv

Kagunurga teraviljakasvatajad on hektarisaagiga üldjoontes rahul. Saak on osaliselt müüdud ning talikultuuride külviaeg alanud või tehakse selleks viimaseid ettevalmistusi. Süttinud kombainide kohta arvasid mehed, et masinat tuleb tihti puhastada.

Isa ja poeg Heino ja Margus Ojaperv Lasva kandist Võru vallast kasvatavad kahe peale vilja ja rapsi 600 hektaril. Talinisu all oli neil üle 300 hektari ja talirapsi 110 hektarit. „Mõlema kultuuri saagikusega oleme rahul: raps andis hektarilt kolm pool ja nisu viis pool tonni,” rääkis Heino Ojaperv ja täpsustas, et saaginumbrid on mullustega enam vähem samad.

Suviviljast kasvatasid nad vaid kaera, mis ka andis hektarilt viis ja pool tonni.

Ojaperv märkis, et hea saagikuse taga oli ka ideaalne ilm. „Kevadel oli lühike põud, kuid kuna me külvasime kaera juba aprilli alguses, ei mõjutanud põud saagikust.”

Vilja realiseerimise kohta märkis Heino Ojaperv, et sellega probleeme ei ole. „Kuigi hind võiks alati parem olla, saime tonnist mullusega samaväärse hinna,” sõnas ta. Et nad said vilja põllult suhteliselt kuivana kätte, läks kütet kuivatamiseks vähem kui mullu ning ka küte on tänavu odavam, rääkis ta.

Taliraps on Lasva meestel juba külvatud ja isegi üleval. „Kui ilm lubab, alustame eeloleval laupäeval talinisu külvi,” märkis Heino Ojaperv.

Räpina põllumajanduslik osaühing kasvatab vilja samuti 600 hektaril. Osaühingu juhataja Jüri Avikson ütles, et taliviljadest kasvatasid nad rapsi, otra ja nisu. „Nisu andis ligi kuus tonni hektarilt, mis on mullusega võrreldes sama, oder andis viis tonni ja see on tänavu pisut parem. Raps andis ka veidi parema saagi, kolm ja pool tonni hektarilt,” rääkis ta.

Suvivilja all on pool põllumaast ehk 300 hektarit. Varajane ja hiline oder on võetud, saagikus jääb viie poole ja kuue tonni vahele, mis Aviksoni sõnul on hea saak.

Suvinisu on veel lõikamata, saagikuseks prognoosis ta viie tonni ümber.

„Poole koguse peale fikseerisin kevadel müügihinna, see kohustus on täidetud,” märkis Avikson ja lisas, et vedamine toimus ostja kulul.

„On paremaid hindasid olnud,” vastas Avikson küsimusele vilja hinna kohta.

Lutsu talu peremees Janno Rüütle Põlva vallast märkis, et kuigi mõne kultuuri saak oli mullusega võrreldes pisut tagasihoidlikum, võib läinud kevadet ja suve arvestades saagikust normaalseks nimetada.

„Paar põuaperioodi jätsid tera peenemaks,” ütles ta ja täpsustas, et talioder andis mullu seitse, tänavu kuus tonni hektarilt, talinisu mullu kaheksa, tänavu tonn vähem.

„Suvioder oli mullu parem kui tänavu, kuid hernesaagiga võib igati rahule jääda, keskmiselt kolm pool tonni hektarilt,” rääkis Rüütle.

Tal on juba enamik saagist müüdud ning praegu teeb Rüütle ettevalmistusi talinisu ja -odra külviks.

Kombain vajab puhastamist
Tänavu on Eestis mitu kombaini põllul põlema läinud. Mida arvavad sellest siinse kandi viljakasvatajad?

Rüütle ütles, et kombainiga võib õnnetus väga ootamatult tulla, sest masina sisse ju ei näe. „Mis iganes võib masinas juhtuda, näiteks jookseb laager kokku, hakkab rihm suitsema või kuumeneb mõni detail üle ning kuumusega süttib tolm.” Ta lisas, et kuuma ilmaga on riskid suuremad.

Ojaperv ütles, et kuivaga satub kombainile üleliia tolmu. „Kaera võtmise ajal tuli tolmu eriti palju.” Kui säde kuhugi pääseb, ongi õnnetus käes. Ojaperv märkis, et mootorilt tuleb tolm iga päev õhuga maha pühkida, samuti väljalaskekollektoritelt ning kombaini kõigilt kuumenevatelt kohtadelt.

„Iga päev ei jõua kombaini pesta, aga õhuga tuleb kombainilt tolm iga päev maha pühkida,” kordas ta.

Aviksoni sõnul tuleb samuti kombaini tervist pidevalt jälgida, näiteks laagreid. „Oluline on, et viljatolmu kuhugi ei jääks,” lisas ta.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 03/09/2020 11:22:23