Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

SÜNGE TREND: narkootikume liigub Kagu-Eestis üha rohkem

Foto: PPA

Ülemöödunud nädalal pidas politsei kinni kaks meest, keda kahtlustatakse Põlvamaal metsas suures koguses kanepi kasvatamises. See ei olnud tänavu esimene siinse kandi suurem narkootikumidega seotud politseioperatsioon. Politsei teatel on avastatud narkokogused üha suuremad ja süütegusidki ehk meelemürkide omamist ja kasutamist registreeritakse rohkem kui varem.

Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi politseileitnant Signe Saarepuu sõnas, et uurijad tegid erinevaid menetlustoiminguid, mis viisid nii kanepitaimede ebaseadusliku kasvatuse avastamiseni kui ka kahe kuriteos kahtlustatava mehe tabamiseni.

„Kriminaalmenetluses tuvastasime, et kanepitaimi kasvatati Põlva vallas metsatukas. Sündmuskohal oli kasvama pandud ligi 300 kanepitaime, mis olid vahetult enne kahtlustatavate kinnipidamist nende endi poolt kokku korjatud ja tünnidesse pakendatud,” kirjeldas politseileitnant avanenud vaatepilti.

Käimasoleva menetluse käigus pidas politsei kinni 31-aastase ja 32-aastase Tartumaalt pärit mehe, mõlemad on varem kriminaalkorras karistamata.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Terje Aleksašin selgitas, et meeste suhtes on alustatud kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb kanepi ebaseaduslikku kasvatamist. „Nii suure kanepitaimede arvu puhul on vähetõenäoline, et mehed neid vaid isiklikuks tarbimiseks kasvatasid, ning meeste motiiv ja eesmärk selgitatakse välja edasise menetluse käigus. Igal juhul annab aga sellises mastaabis kanepi kasvatamise avastamine ja selle likvideerimine selge sõnumi, et õiguskaitseasutused teevad sellise tegevuse paljastamisel järjepidevalt ja jätkuvalt head tööd,“ sõnas Aleksašin.

Politseileitnant Signe Saarepuu märkis, et selliseid suuremaid ebaseaduslikke kanepikasvatusi pole mõnda aega Põlvamaal esinenud. „Kui need aga tekivad, jõuab info varem või hiljem ka politseile ning teeme omalt poolt kõik selleks, et tuvastada need, kes otsivad võimalust teiste tervise arvelt kriminaalse tulu teenimiseks,” sõnas politseileitnant.

„Sellest olulisemgi on, et selliste kanepikasvanduste hävitamisega hoiame ehk ära paljude noorte kokkupuute narkoainega ning alandame riski tulevaste narkomaanide arvu kasvuks,“ ütles Saarepuu.

Vähemalt 3000 „laksu”
Lõuna ringkonnaprokuratuurist öeldi LõunaLehele, et kui mitmele inimesele saanuks leitud taimedest narkojoobe tekitada, ei saa me kunagi teada, sest leitud taimed ei olnud saavutanud oma lõplikku küpsust. „Narkootilist joovet tekitava THC sisaldus sõltub sellest, millises kasvujärgus kanepitaim parasjagu on,” selgitas prokuratuuri esindaja. „Kõige rohkem sisaldab THC-d taime õisik, aga tarvitatakse ka lehti. Lõplikud mahud selguvad ekspertiisi käigus, kui taimed kuivatatakse, kaalutakse ja määratakse THC sisaldus. Varasemates menetlustes on korduvalt kindlaks tehtud, et ühest küpsest kanepitaimest valmistatud marihuaanast piisab narkojoobe tekitamiseks kümnetele inimestele, mõne sordi puhul isegi paarisajale inimesele.”

Teisisõnu, kui igast taimest saab narkojoobe ehk laksu vähemalt kümme inimest, siis 300 taime puhul võinuks end uimastada vähemalt 3000 inimest.

Kriminaalvastutus järgneb juba kümnele isikule joobe tekitamiseks piisava koguse käitlemisele, sest seaduse mõttes on tegemist suure kogusega. Kanepi suur ehk kümnele isikule joobe tekitamiseks piisav kogus on 7,5 grammi. Karistusena on sellise teo eest ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Meeste vahistamist prokuratuur ei taotlenud.

Narkosüüteod kasvutrendis
Politseileitnant Signe Saarepuu ütles LõunaLehele Kagu-Eesti narkoalast olukorda iseloomustades, et narkootikumide käitlemisega seotud süüteod on olnud paraku kasvutrendis. Kagu-Eestis registreeris politsei tema sõnul mullu 180 narkosüütegu ning tunamullu 155. Sel aastal on niisuguseid süütegusid registreeritud 65.

„Politseitöös näeme sedagi, et ringluses olevad kogused, mis on politseil õnnestunud kätte saada, on olnud järjest suuremad,” tõdes Saarepuu.

Kui sageli tuleb üldse politseil Võru-, Põlva- ja Valgamaal tegeleda narkokuritegudega?

„Politsei tegeleb Kagu-Eestis narkootikumidega seotud süütegudega igapäevaselt,” teatas politseileitnant. „Paljud politseinikud teevad pidevalt tööd selle nimel, et avastada inimesed, kes teenivad teiste tervise arvelt kriminaalset tulu. Samuti on meie sihiks saada kätte võimalikult palju narkootilist ja psühhotroopset ainet, et vähendada riski uute tarvitajate ja sõltlaste juurdekasvuks. Teinekord on politseile abiks ka inimesed, kes jagavad politseiga narkovihjeid. Infot saab politseiga jagada vajaduse korral ka anonüümselt. Julgustame inimesi oma kahtlustest teada andma ning seda eriti, kui narkootilisi või psühhotroopseid aineid võidakse müüa noortele. Õigeaegne sekkumine aitab ära hoida sõltuvuse tekkimist ning noore inimese narkokurjategijaks kujunemist.”

LõunaLeht pakkus välja eelduse, et siinkandis ei tabata narkodiilereid, kel taskud kümneid pakikesi ja kodu kilosid narkootikume täis. Pärisime, milliseid suuremaid või tõsisemaid avastatud narkokuritegusid saab politsei siitkandist nimetada. Saarepuu märkis, et Põlva- ja Valgamaal on politsei tänavu avastanud mitu suuremat narkootikumide käitlemisega tegelevat isikute gruppi. Kuna aga kohtueelne menetlus neis kriminaalasjades veel käib, siis ei ole hetkel uurimise huvides täpsemaid tagamaid võimalik avaldada.

Niipalju võib küll rõõmustada, et eriti ohtlikke narkootikume ehk heroiini ja fentanüüli pole meie kandis viimastel aastatel avastatud. Põhiliselt liigub Saarepuu sõnul kanepit, amfetamiini ja ecstasy’t ehk niinimetatud komme.

Drooge tuleb Lätist
Milliseid viise või kanaleid siinkandis narkootikumide vahendamiseks kasutatakse? Kas on mingeid erinevusi suuremates linnades toimuvast?

„Peamiselt, nagu ka mujal piirkondades, toimub müük käest kätte,” kirjeldas politseileitnant. „Samuti kasutatakse narkootikumide kättetoimetamiseks erinevaid peidikuid. Aina enam liigub narkokuritegevus ka internetti. Kurjategijad püüavad ses osas olla nutikad, kuid paljuski on nende töömeetodid politseile ammusest ajast tuttavad ja teada. Et Kagu-Eesti piirneb Lätiga, tuuakse narkootikume Eestisse sealtpoolt. Sellele on kinnitust andnud varasemad kriminaalmenetlused. Näiteks käib praegu menetlus kriminaalasjas, kus on tõendatud amfetamiini ja marihuaana suures koguses toimetamine Lätist Eestisse. Ainet turustati Võrus, Valgas ja Viljandis.”

Uudishimulik Põlva noor saab oma esimese narkodoosi kätte nagu samasugune ohtlike eksperimentide harrastaja suuremas linnas ehk tutvuste kaudu – keegi tunneb kedagi, kes narkootikume müüb.

Aga lisaks sõltuvusele riskib selline inimene ka vahelejäämise ja küllalt priske trahviga. Näiteks ühe ecstasy-tableti või väikse koguse kanepipuru omamine toob kaasa väärteomenetluse, kuni 1200-eurose rahatrahvi või 30-päevase aresti. Lisaks tuleb maksta kinni menetluskulud, nagu näiteks narkoekspertiisi kulud, mis võib samuti tähendada mitmesajaeurost väljaminekut.

Suuremate koguste puhul aga alustatakse kriminaalmenetlust ja ebaseadusliku aine eest võib üheks kuni kümneks aastaks vangi minna. Grupiviisiline või korduv narkokuritegu aga võib lõppeda isegi kuni 15 vangla-aastaga.


Olukord Eesti narkoturul: fentanüül on tagasi tulemas
* Kui jaanuaris kirjutas ERR, et fentanüül on turult tõrjutud ja levima on hakanud uued ained, näiteks alfa-PVP, siis nüüdseks on olukord muutunud vastupidiseks. Fentanüül kipub tasapisi tagasi tulema, ent sellest veel ohtlikum alfa-PVP on piiride sulgemise tõttu turult kadunud.
* Suuremale fentanüüli levikule pandi pidur peale siis, kui politsei tabas 2017. aasta suvel suure fentanüüliäri ninamehed.
* Kui fentanüüli levimine vähenes, hakkas Eestis levima narkootikum alfa-PVP, mille tänavanimed on Flakka, UFO, soolad, kristallid. Narkootikum tuli Eestisse Venemaalt. Tegemist on väga ohtliku narkootilise ainega, mis võib tarvitaja muuta vägivaldselt agressiivseks, narkootikumi seostatakse ka enesetappude ja südameinfarktiga. Mitmed vahendajad on aga tabatud ja piiride sulgemine vähendas samuti alfa-PVP leviku peaaegu nullini.
* Viimaste hinnangute järgi on Eestis 8600 süstivat narkomaani. Uut süstivate narkomaanide põlvkonda pole peale kasvamas. Praegu on narkootikume süstiva inimese keskmine vanus stabiilselt tõusnud.

Allikas: ERRi Novaator

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 30/07/2020 11:52:58

Lisa kommentaar