Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Opositsionääri kriitika: millist probleemi see kolmveerand miljonit lahendab?

Põlva järve äärde peaks tulevikus kerkima ekstreemspordirajatis - veelauapark ehk wakepark. Foto: LLi arhiiv

LõunaLeht on viimasel ajal kajastanud Võru Kubija elanike vastuseisu linna plaanile rajada Kubija järvele veelauaga sõitmise taristu. Samasuguse ekstreemspordirajatise tahab Põlva järvele ehitada Põlva vald. Seal pole järveäärsed elanikud teadaolevalt seni häält tõstnud – küll aga kritiseeris volikogu opositsiooni kuuluv liige Igor Taro avalikult seda, kuidas koalitsioon tema hinnangul nii vallakodanikke kui ka osa volikogu liikmeid kaasamata surus läbi vastava eelnõu.

Igor Taro kirjeldas hiljuti Tuleviku Põlvamaa nimel sotsiaalmeedias värvikalt Põlva vallavolikogu juunikuu lõpus toimunud istungit. Taro teatel ootas osa vallavolinikke valla teise lisaeelarve arutamisel „tõeline pomm”. Vald oli saanud riigieelarvest 730 000 eurot investeeringutoetust, mille eesmärk on turgutada koroonakriisi järel majandust.

„Meie lisaeelarve real seisis vaid seletus, et raha on kavas suunata Põlva järve Orajõe-äärse ala arendamiseks,” kirjutas Taro. „Mõtlesin, et kas olen ainus volikogu liige, kes pole sellesuunalistest plaanidest midagi kuulnud. Vaatasin huviga eelnõu seletuskirja, kuid ka seal polnud pikemat selgitust raha kasutusotstarbe kohta. Istungil selgus, et samas seisus oli revisjonikomisjoni juht Ahti Bleive, arengukomisjoni aseesimees Koit Jostov ja selle liige Indrek Käo. Ehk siis – valla arengu ja finantsjuhtimise osas võtmekomisjonidel puudus enne otsustavat hääletust igasugune teadmine, milleks on kavandanud kolmveerand miljonit eurot. Tundub, et see on vallajuhtimises uus tase.”

Põlva vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Märt Eskor selgitas vallavolinikele, et summa on kavas jagada kolme projekti vahel: turuplatsi korrastamine (200 000 eurot), pump-track’i rajamine järve äärde (165 000 eurot) ning trossisüsteemi paigaldamine järvele veelaua sõitjate jaoks (wakepark, 365 000 eurot). 

Taro uuris, kas riigieelarve raha tuli sihtotstarbeliselt just nendeks tegevusteks või oli vallal võimalik otsustada, milleks lisatud 730 000 eurot kasutada. Vastuseks sai ta, et raha oli vallale eraldatud vabaks kasutamiseks lisainvesteeringutele, mida pole eelarves ette nähtud. Ehk põhimõtteliselt võis selle raha eest rajada, parandada, ehitada mida iganes.

Majanduskomisjoni juht Leander Konks märkis, et nende komisjon oli ainsana seda teemat enne arutanud ja komisjonil tekkisid mitmed samalaadsed küsimused.

Taro tahtnuks selgituskirja
„Üsna mõistmatuks jäi see, miks vallavalitsus ei koostanud juba varem samade tõstatatud küsimuste järgi põhjalikuma seletuskirjaga eelnõu, kus need oleksid ülejäänud volikogu liikmete jaoks käsitletud,” kritiseeris Igor Taro. „Selle osas andis küll hiljem vihje volikogu esimees Lennart Liba.”

Oma sõnavõtus rääkis Taro, et selliste oluliste küsimuste puhul peaks omavalitsusel olema teatav „kaasamishügieen”, millest mööda ei vaadata.

„Ma tõesti ei oska võtta nii napi info alusel seisukohta, kas kolmveerand miljonit on õige just neile projektidele panna või mitte,” selgitas ta. „Kogu raha kulub ju 200 meetri raadiuses Kesk ja Pärna tänava ristumiskohast, kuid Põlva vald on oluliselt suurem, ja isegi Põlva linnas on arendamist vajavaid paikasid veelgi. Kui 50 000 euro osas tehakse kaasava eelarve nime alla ideekorjet ja rahvahääletust, siis miks läheb ligi kolmveerand miljonit volikogust läbi nagu lepase reega nii, et keegi ei küsigi, mida arvavad sellest plaanist Põlva linna kodanikud Aasa või Pihlaka tänava piirkonnas, mida arvavad Ahja, Vastse-Kuuste ja Taevaskoja, Peri, Himmaste, Rasina, Mooste ja Tilsi inimesed.”

„Mis on sellise rahvaesinduse mõte, kellele kuvatakse ekraanile lihtsalt kolm rida summadega ja nõutakse kummitempli jäljendit?” küsis opositsionäär kriitiliselt.

Kõike ei jõuta rahvalt küsida
„Ma ei tea, et Eesti riigis oleks sellist praktikat, et vallaelanike arvamust küsitakse iga investeeringu koha pealt – kas teie teate?” sõnas volikogu esimees Lennart Liba LõunaLehele. „Ma saan aru, et kaasava eelarve puhul. Aga et kõiki investeeringuid hakkaks rahvas arutama – ma ei kujuta ette, kuidas see võimalik oleks.”

Taro sõnul vastas Lennart Liba volikogus järgmiselt: Eestis on selline komme, et asju otsustab koalitsioonivalitsus ja 17 saadikut on seda arutanud ja jõudnud tõdemusele, et nii on õige. Seetõttu ei saavat väita, et keegi pole arutanud.

„No palju õnne siis!” ironiseeris Igor Taro. „Lõpuks on siis koosoleku juhataja meid otsesõnu teavitanud, et need igakuised koosolemised volikogu istungite nime all on puhas formaalsus ning inimeste arvamust pole tarvis tihedamalt, kui sarnase kummitemplina kord nelja aasta jooksul võimule saamiseks. Nii polegi mõtet eelnõude seletuskirju liiga pikaks ajada või läbida kaasavaid arutelusid.”

Lennart Liba ütles LõunaLehele, et eelnõu valmistas ette vallavalitsus, koalitsioon oli seda arutanud ja suurem osa vallavolinikke selle sisuga kursis. „Teatud osa polnud otseselt arutelule kaasatud, aga poliitiline maastik Eestis on selline,” möönis ta. „Iga saadikuga ei peetud eraldi diskussioone. Aga seda eelnõu ei menetletud kuidagi teistmoodi kui tavaliselt.”

Ta lisas, et volikogu istungil rääkis eelnõu esitleja selle ju ka korralikult lahti ja kõik said teada, kuidas investeeringud jaotuvad.

Miks just Põlva linnajärve arendamine?
„Praeguse seisuga me ei saa teada, milline on üle Põlva järve tõmmatava trossi vajadus ja tasuvus võrreldes mingite teiste algatustega Põlva vallas, mis piiratud ressursi tingimustes jäävad tegemata,” kritiseeris Tuleviku Põlvamaa esindaja. „Meil pole kodanikena olnud võimalust hinnata, kas aastas paari nädala jooksul kasutust leidev tross toob piirkonda rohkem kasu kui selle paigalduseks kuluvad 365 000 eurot või kuidas selle tasuvus on näiteks võrreldav mõne teise projekti tasuvusega, mis maksab sarnase summa.”

Igor Taro sõnul käib kvaliteetse ja pika vaatega juhtimise juurde see, et MTÜdele ja kogukonna algatustele antakse raha juurdesaamisest teada ning uuritakse neilt, kas ehk on mõne hea idee teostamine rahapuuduse tõttu pooleli jäänud.

Kolm vallavolinikku eesotsas Taroga hääletas lisaeelarve vastu ja kolm jäid erapooletuks. 19 voliniku poolhäälega võeti eelarve siiski vastu.

Hiljem lisas Taro, et investeeringud on muidugi vajalikud, kuid leidis, et Põlva vald pole eesseisvate ülesannete puhul tegelenud strateegilise planeerimisega.
„Millist probleemi praegu kolmveerand miljonit lahendab?” küsis ta. „Kui turism, siis vaatame turismivajadustele laiemalt otsa. Kas keegi on veendunud, et Põlval on täiusliku turismiõnne saabumisest ainult see tross puudu?”

LõunaLeht küsis omalt poolt Libalt, kes on teadaolevalt ise Vastse-Kuuste kandist, miks pannakse riigi toetusraha just Põlva kesklinna – kas selle eest poleks saanud teha midagi näiteks Vastse-Kuuste, Ahja või Rasina rahva heaks?

„Meil on praegu üks vald,” vastas volikogu esimees. „Me ei saa käsitleda Põlva valda ja mängida erinevaid piirkondi üksteise vastu välja. Nüüd tulid need investeeringud Põlva linna piirkonda, järgmised investeeringud võivad vabalt minna teistesse piirkondadesse, ja üldjuhul nad on ka niimoodi läinud. Need investeeringud, mis meil ühinemislepinguga on kokku lepitud, on eri piirkondades ellu viidud ja jätkuvalt viiakse.”

„Ma ei näe selles otsest konflikti ega vastuolu,” jätkas ta. „See ei ole ainult Põlva linna, see on terve valla rahvale. Usun, et need arendused – pumptrack, wakepark ja turu uuendamine –, mis selles piirkonnas tehakse, leiavad kasutust nii vallakodanike kui valda külastavate inimeste poolt. Need uued investeeringud on suunatud hoogustama ettevõtlust vallas. Need loovad uusi töökohti, kuigi hooajalisi, ja hoogustavad majandust nii siseturismi kui välisturismi vallas. Toovad inimesi Põlvasse ja inimestel on Põlvas tegevust. Ma ei pea õigeks valla sees eri piirkondade vastandamist ja selle otsuse muutmist.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/07/2020 11:22:23

Lisa kommentaar