Keskkonnainspektorite töömailt: sõnnikusse uppunud lägahoidlast kuni keeluajal talust leitud põdrapeani

Inimesed kipuvad endiselt oma prügi metsa alla sokutama. Foto: LLi arhiiv

Keskkonnainspektsiooni Kagu-Eesti bürood võtsid kokku eelmise aasta oma töömail ja panid kokku ka ülevaate kõige silmatorkavamatest juhtumitest. Levinud seaduserikkumised on meie kandis nii kalade röövpüük kui ka looduse reostamine.

TOOMAS REBANE, keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhataja:
2019. aastal tegi keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo ühtekokku 476 kontrolli. Seda on varasemast, 2018. aastast 33 võrra vähem. Vähenemise põhjuseks on lihtne selgitus: kaheksa kuud aastast töötati vähema isikkoosseisuga.

Põlvamaal avastati aasta jooksul ühtekokku 182 keskkonnarikkumist. 182 rikkumisest tuli rakendada karistusõigust 63 puhul. Neist üks oli kuriteo tunnustega ja 62 juhul alustati väärteorikkumine. 27 korral alustati haldusmenetlust, neist 12 puhul jõudis lahend ettekirjutuseni. 15 menetluses said aga puudused kiiresti kõrvaldatud.

92 avastatud juhtu olid vähem olulised ja keskkonnale väiksema ohuga. Neil kordadel said inspektorid piirduda suusõnalise hoiatusega ja keskkonnanõudeid tutvustava selgitustööga.

Kui nüüd tulla tagasi tõsisemate seaduserikkumiste juurde, siis 63 rikkumisest (kas kuriteo või väärteo puhul) kaasnes 13 juhul ka keskkonnakahju tekitamine kogusummas 20 447 eurot. Kõik keskkonnakahju juhtumid olid seotud kalapüüginormide rikkumisega.
Keskkonnainspektsiooni Põlvamaa inspektorid avastasid ja eemaldasid ebaseaduslikke püügivahendeid 76 korral ja ühtekokku 184 vahendit (need on vahendid, millel puudus igasugune tähistus/märgistus ja mille omanikku ei olnud võimalik kindlaks teha).

See arv on pigem muret tekitav, sest oleme küll väike maakond, kuid nimetatud arvuga üle Eesti siiski teisel kohal. Kõige rohkem avastas püügivahendeid Jõgevamaa (sajal korral, ühtekokku 309 vahendit). Enamik püügivahenditest on seotud Peipsil, Pihkva ja Lämmijärvel toimuva kalapüügiga. Lihtsalt Jõgevamaal asuv Peipsi vee-ala on suurem kui Põlvamaa Lämmijärv. Samas ei saa kõike ka Lämmijärve peale ajada. Põlvamaal on samuti siseveekogusid (väikejärvi ja jõgesid) palju ja ega sealgi kalastajatest puudu ole.

On selge, et keskkonnainspektorite arv on piiratud ja seega me looduses iga päev kõikjale ei jõua. Põlvamaa inspektorid on aastast aastasse tegelenud ka keskkonnaalase ennetustööga. Oleme korraldanud kogukonnas erinevatele sihtrühmadele keskkonnaloenguid. Samuti jõudnud käia igal aastal maakonna koolides, et selgitada õpilastele keskkonnanõudeid.

Näeme vahetult, et palju seaduserikkumisi pannakse toime just teadmatusest. Seeläbi on meil teadmine, et kui inimesed saavad keskkonnateadlikumaks, hakkavad nad ka keskkonnaalaselt seadusekuulekamaks.

Mõned Põlvamaa juhtumid
Äravõetud püügivahenditega üllatas üks Lämmijärve kaldaäärne küla, mille lähistelt mullu aprilli keskel eemaldati ühe päeva jooksul püügilt kümme mõrda, et püüda kudevat kala kaldaäärsest veest.

Kevadel eemaldasime ühel ööl Põlvamaa piirkonnas Lämmijärves eri kohtadest 15 püügile asetatud nakkevõrku. Samal ajal käis piirkonnas aktiivne latika kudemine.

2019. aastal oli üks omapärane juhtum Lämmijärvel, kui koostöös politsei- ja piirivalveameti Mehikoorma kordoniga õnnestus tabada nakkevõrguga kalapüüdja. Juhtum ise ei olnud midagi erilist, küll aga selle avastamine. Nimelt enne, kui inimene võrku eemaldama läks, ajas ta ametnikega paar sõna juttu, saamata aru, kellega räägib. Pärast vestlust inspektoritega suundus ta otsejoones oma ebaseadusliku võrgu juurde.

RMK töötaja pöördus keskkonnainspektsiooni poole, et me aitaksime metsa jäetud ja rüüstatud sõiduauto omaniku leidmisel. Sõiduk ei olnud Eesti liiklusregistris arvel ja omaniku leidmine omajagu katsumus. Inspektor leidis omaniku ja leppis kokku, et sõiduk viiakse metsast ära. Ühel päeval metsas seenel käies vaatas inspektor, et sõiduk ongi kadunud. Selle peale võttis ta sõiduki omanikuga ühendust, kuid omanik oli veidi kohmetu ja teadmatuses, sest tema ei olnud veel jõudnud sõidukit metsast ära viia. Rüüstatud ja sõidukõlbmatu mootorsõiduki oli keegi teine ära viinud. Seda, kas omanik politseile sõiduki varguse kohta avalduse tegi, ei oska öelda, aga vähemalt mets vabanes romusõidukist.

Kevadise külmalaine ajal sai ühel talunikul otsa lõkkematerjal, millega ta õitsevaid viljapuid öökülma eest kaitses, ning selleks, et õisi külma käest päästa, pani ta mõned rehvid põlema. Lõkkes tohib põletada ainult immutamata-värvimata puitu ja kiletamata paberit, samuti puulehti jm haljastusjäätmeid, millega saab samuti viljapuu kaitseks tossu teha. Rehvidest tekkiv must toss on mürgine ja seda söödavate (või ükskõik milliste) taimede peale lasta ei ole kindlasti sobilik.

Suve lõpus oli juhtum, kui üks ehitusettevõte kiirustas vihmase ilma tõttu kraavide kaevamisel tekkiva kaevise ladustamisega ning hakkas seda ühele madalale heinasele pinnalohule ladustama enne, kui maa omaniku käest nõusoleku küsis. Seejärel selgus aga, et pinnase ladustamiskohast ligi 50 meetri kaugusel voolav jõgi oli just selles piirkonnas mitmeks harunenud ja üks jõeharu voolas täpselt selle koha peal, kuhu peale kaevis oli ladustatud. Nüüdseks on kaevis jõest eemaldatud ja loodetavasti tuleva vegetatsiooniperioodi jooksul taastub ala looduslik välimus ja väärtus kalade kudealana.

Üldjuhul on Põlvamaa loomapidajad eeskujulike loomakasvatajate hulgas ja inspektsioon peab tegelema pigem väikeste küsimustega (nt hoidla mõnes nurgas on traktoriga betoonplokkide pihta sõidetud ja hoidla ei ole seetõttu täiesti lekkekindel). Aasta lõpus oli ka juhus, kus inspektor sattus loomapidamishoone juures sõnnikuhoidlale, mida pidi lausa sõnniku seest üles otsima. Talvel ei saa sõnnikut põllule viia ja kui nüüd kevadel hoidla tühjaks viiakse, saab alles inspektor minna ja sõnnikuhoidlale seatud nõuded üle vaadata.

TANEL TIIRATS, keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja:
Valgamaa keskkonnakaitseinspektoritele oli möödunud aasta töine. Keskkonnaalaseid kaebusi laekus Valgamaa kohta mullu 178 ning kontrollimisi tehti eelmisel aastal kokku 268. Mullu pöörati enam tähelepanu jäätmevaldkonnale. Enim väärteomenetlusi algatatigi seoses jäätmeseaduse rikkumisega (39 menetlusest 10 olid seotud jäätmetega).

Jäätmekäitlusnõuete kontroll kätkeb olmejäätmete, ohtlike jäätmete, vanametalli, ehitus- ja lammutusjäätmete käitlust, autoremonditöökodade kontrolli, riikidevahelist jäätmevedu jne. Nende rikkumiste taga on nii ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusnormide eirajad, jäätmetega looduse lagastajad ja ka jäätmete põletajad. Sihilikult või teadmatusest teo toime panemine on igas juhtumis erinev. Kui rääkida looduse lagastajatest, siis siin ei saa rääkida teadmatusest: prügi viiakse metsa alla ikka sihilikult. Pole usutav, et looduse lagastaja ei saa aru oma teo keelatusest. Jäätmeid pole kunagi olnud lubatud põletada, maha matta ega loodusesse viia.

Kalapüügijärelevalve
Röövpüük on ka Valgamaal endiselt probleem, aga seaduserikkumised on üldiselt samad, mis teisteski maakondades. Kalapüüginõuete rikkumiste kohta alustasime menetlust seoses nakkevõrkudega ebaseadusliku püügiga, alamõõdulise kala püügiga, müüdava kala päritolu tõendamata jätmisega, harrastuspüügi õiguse tasu maksmata jätmisega ning lubatust enam kalapüügivahendite kasutamisega.

Jõevähi populatsioon on Valgamaal väga heas seisus ning meelitab seetõttu püüdjaid kohale üle Eesti. Enesestmõistetavalt on avastatud röövpüügijuhtumid ja ära võetud röövpüügivahendid vaid osa tegelikkusest, seega tuleb probleemiga edasi tegeleda. Ja olukord on juba paremaks muutunud. Aus kalamees, kes veekogul seaduserikkumisi näeb ja avastab, ei jäta seda tänapäeval enam enda teada, vaid teavitab keskkonnainspektsiooni.

Kui aastal 2017. eemaldasime Valgamaa veekogudest 47 ebaseaduslikku nakkevõrku ning 41 vähipüügivahendit, siis 2018. aastal olid vastavad arvud 22 ja 3 ning 2019. aastal 17 ja 0. Ebaseadusliku püügi vähenemist näitavad arvud ja ka kaebuste hulk ning me pole kindlasti valdkonda vähem panustanud. Nakkevõrke seatakse ebaseaduslikult püügile just kevadel kalade kudemise perioodil, mil kalad on röövpüüdjatele kerge saak. Valgamaal on üle 200 järve ja lisaks jõed ning kontrollimist vajavad kõik veekogud. Populaarsemad röövpüügi veekogud on Väike Emajõgi, Aheru ja Pühajärv.

Keskkonnainspektsioon on kaasanud järelevalvesse ka vabatahtlikke, Eesti kalastajate seltsi liikmeid. Siiani on seda tehtud suuremate lõhejõgedega mereäärsetes maakondades, kus röövpüüdjate huvi punase kala järele on suur. Vabatahtlikud on ise kalade kaitsel näidanud üles aktiivsust ning nende abil on õnnestunud tabada mitmeid röövpüüdjaid.

Valgamaal ei ole röövpüük sedavõrd ulatuslik, et peaks vabatahtlikke kaasama. Siiani planeerime endi tegevust asutuse oma jõude koondades, st kalade kudeajal ning suvel aktiivse jõevähi püügi ajal osalevad teatud perioodidel Valgamaal kalajärelevalves ka teiste maakondade inspektorid, et maakonda paremini katta ja paremat ülevaadet saada. Röövpüügi ja muude võimalike seaduserikkumiste kohta on kõigil võimalik teada anda keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313, mis edastab teate vastava maakonna valveinspektoritele.

Nakkevõrkudega röövpüüki põhjendatakse üldjuhul piiratud püügivõimalustega. Valgamaal on nakkevõrguga võimalik seaduslikult kalastuskaardi alusel püüda vaid Aheru järves ja seega tähendabki teistes veekogudes võrguga püük kohe röövpüüki. Kui nakkevõrguga seaduslikku püüki võimaldataks ka teistes veekogudes, oleksid röövpüüdjad vähemasti oma sõnade järgi nõus ka selle eest maksma. Eelnev kehtib muidugi väljaspool keeluaega püüdjate suhtes. Kalade kudeajal võrke veekogusse püügile seadjad on puhtalt omakasu peal väljas. Nad elavad hetkes ega mõtle tulevikule.

Pakendivaldkonnas tehtud ettekirjutused
Kõik pakendinõuete eiramisega seotud haldusmenetlused teostati eelmisel aastal juriidiliste isikute suhtes, kes olid jätnud ettenähtud ajaks esitamata eelneva perioodi pakendiaruande. Siinkohal tuleb märkida, et kõik pakendinõuete eiramisega seotud menetlused pole seotud Valgamaa ettevõtetega. Suur osa ettevõtlusest on koondunud suurematesse linnadesse, mis tähendab ka suuremat osa haldusmenetlusega hõivatavaid ettevõtteid. Aruannete mitteesitajatega enim hõivatud maakondade inspektorite töömahu leevendamiseks menetlesid teiste maakondade ettevõtteid seetõttu ka Valgamaa büroo inspektorid.

Jahiseaduse rikkumised
Jahivaldkonna seaduserikkujate puhul tuleb eristada nn paberitega jahimehi ning illegaalsele tegevusele orienteeritud kütte. Valgamaa jahimeeste seas hindan koostööd, valdkonna teadlikkust ja õiguskuulekust väga heaks ning kontrollimistel avastatud seaduserikkumised on pigem erandid. Valgamaa jahimehed on läbi aastate aidanud keskkonnainspektsioonil salakütte tabada. Keskkonnale tekitavad kahju illegaalset küttimist harrastajad, kel ei ole ulukite küttimiseks jahiluba ning kes ei pea paljuks küttida loomi ka keeluajal. Enamiku statistikas kajastuvast keskkonnakahjust moodustavad salakütitud põdrad.
Üks huvipakkuvam juhtum, millega tegelesime 2019. aastal, oli seotud metssigade salaküttimisega. Juhtum ise (nn kolme põrsakese lugu) leidis aset 2018. aasta lõpupäevil, aga sai lõpplahendi pärast kohtuastmete läbimist mullu.

ARDI LEPP, keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja:
Keskkonnainspektsiooni Võrumaa bürool oli 2019. aasta väga tegus kõigis kolmes tegutsemisvaldkonnas. Töökorralduslikult oleme jaotanud järelevalvevaldkonnad kolmeks: kala-, loodus- ja keskkonnakaitse.

Keskkonnakaitse suunal võib ühe markantsema näitena nimetada Valio Eesti juhtumit: ettevõte juhtis oma heitvee amortiseerunud biotiikidesse ning seetõttu jõudis piirväärtustele mittevastav heitvesi niigi kannatavasse Koreli ojja. Keskkonnainspektsioon karistas ettevõtet 15 000-eurose rahatrahviga. Tänavu on Koreli oja temaatika võetud täiendavalt luubi alla.

Eraldi võib esile tuua ka eelmise aasta alguses Võru linnas ja selle lähiümbruses korraldatud autoremonditöökodade reidi, mille tulemusel leiti jäätmekäitlusnõuete puuduseid pea kõigis kontrollitud töökodades.

Samuti kipuvad inimesed endiselt prügi metsa alla sokutama. Sealt võib leida nii riideid, klaasi, olmejäätmeid, toidukraami kui ja ehitus- ja lammutusjäätmeid. Probleemi lahendamisel teeme tihedat koostööd Võrumaa omavalitsustega.

Looduskaitse valdkonnas oli Võrumaa büroo inspektoritel eelmisel aastal lisaks metsarikkumistele palju tööd ka inimestega, kes on rajanud kaitsealale või piiranguvööndisse hoone või rajatise, omamata selleks ühtegi luba või nõusolekut. Elades või omades suvekodu näiteks Haanja looduspargis, peaks inimene teadma, et mistahes ehitustegevuseks, sealhulgas ka näiteks tiigi kaevamiseks, on vaja keskkonnaameti nõusolekut.

Jahijärelevalves tekitab inspektorite muret asjaolu, et jahimehed kas sihilikult või teadmatusest eiravad relva transportimisel jahiohutuse nõudeid. Tulirelva käsitsemine on suure riskiga tegevus, mistõttu on lubamatu, et relva hoitakse sõiduvahendis laetuna relvakotist väljas.

Mullu sügisel oli ka üks juhtum, kus Võrumaal talu läbiotsimise käigus leiti kütitud põdrapulli pea. Et tegu ei olnud ametliku põdrajahihooajaga, alustati asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust, mis on praegu veel pooleli.

Kalajärelevalves olid peamised märksõnad ebaseaduslik võrgu- ja vähipüük. Kokku alustati üle kümne väärteomenetluse. Näiteks ühel Võrumaal asuval järvel käis kevadel nii aktiivne võrgupüük, et lisaks mitmele eemaldatud ebaseaduslikule nakkevõrgule tabasid inspektorid nädala jooksul röövpüügilt neli inimest. Oleme püüdnud röövpüüdjate elu võimalikult tülikaks teha. Vahelejäämise tõenäosus on suur ning lisaks rahatrahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada ka kalavarudele tekitatud kahju, mis võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.

 

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 02/04/2020 09:57:32


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247