„Raudtee ühendab küüditatuid, sest seda mööda viidi kõik tundmatusse.”

Skulptor Jaak Soans modelleeritud vagunitega. Foto: erakogu

Kui kõik läheb plaanitult, on Põlva raudteejaama esisel alal, paviljoni ees juunikuu keskpaigast kahe meetri kõrgune mälestusmärk küüditatutele, selle autor on skulptor Jaak Soans.

Memento Põlvamaa ühenduse juhatuse esimehe Roman Parmase sõnul on mälestusmärgi alumine ehk arhitektuurne osa graniidist ja koosneb kahest plokist. Alumise, laiema ploki keskel on ahastust ja õudust väljendav, käega nägu kattev pronkskujund, mille ühel pool on 1941, teisel pool 1949 ehk siis mõlema suurküüditamise aastaarv. Graniidi ülemisse plokki raiutakse kaks sõna: Põlvamaa küüditatutele.
Mälestusmärgi ülemise osa moodustab kolmest loomavagunist koosnev pronksist kujund. „Kunstniku nägemuse kohaselt sümboliseerib pronksist kujund süütute inimestega teadmatusse kihutamist,” märkis Parmas. Ta täpsustas, et graniitalusel olev ahastava näoga pronkskujund loob sideme mälestusmärgi ülemisel osal paiknevate loomavagunitega.
Töös olev mälestusmärk peaks Parmase sõnul paigaldatuna just ekspressiivse vormilahenduse tõttu traagiliselt mõjuma ning vaatajates tekitama tunde, et selline saatus ei tohi kunagi kedagi tabada.
Nüüdseks on emeriitprofessor Jaak Soans, kelle tuntuimate tööde hulka kuuluvad Kristjan Jaak Petersoni ja Jakob Hurda kujud Tartus ning Tammsaare monument Tallinnas, juba vagunid pronksi valanud.

Miks tuleb mälestusmärk Põlva raudteejaama ette?
Paljudel võib tekkida küsimus, miks tuleb küüditatute mälestusmärk Põlvasse, sest siin ju ei seisnud küüdirongi. „Raudtee ühendab küüditatuid, sest seda mööda viidi kõik tundmatusse,” tõi Parmas välja olulisema põhjuse. Ta lisas, et senini ei ole maakonna käidavaimas kohas ehk Põlvas väljasaadetutele mälestusmärki.
„Koos Põlva vallavalitsuse esindajatega valisime raudteejaama esise kui sümboolse paiga,” märkis Parmas, kelle sõnul sobib mälestusmärk kenasti kokku ümbritseva kõrghaljastusega.
Raudteejaamaesise ala on vald korda teinud, sinna pääseb Põlva teisest otsast ehk siis bussijaama piirkonnast kenasti ka liinibussiga. Oluline on seegi, et mälestusmärgi juurde on lihtne kõigil mujal Eestis elavatel huvilistel tulla, samuti neil, kes on küüditamise läbi elanud, ja viimaste sugulastel. Maakonna ajalooõpetajatel koos õpilastega on Põlvasse palju lihtsam minna kui Veriorale.
Veriora raudteepeatuse vastas seisab plaadiga väike kivi juba aastaid. Punavõim vedas Põlvamaalt välja saadetavad kokku Veriorale, kus neid ootas 47 loomavagunist koosnev rong, mis alustas enam kui 900 väljasaadetuga sõitu Siberi, täpsemalt Barabinski poole alles 27. märtsi pealelõunal.
Parmas ütles, et siiani on maakonna mementolased käinud organiseeritult Verioral kaks korda aastas ehk leinapäevadel, ülejäänud veelgi vähem, sest koht on kõrvaline.

Koostöös vallavalitsusega on hea
Põlva abivallavanem Martti Rõigas märkis, et kohaliku Memento esindajad ei ole igas asjas küsinud abi vallamajast, vaid on ise palju panustanud. „Meil on väga tihe koostöö kohaliku Mementoga ning nende asjajamaine on väga korrektne,” tunnustas Rõigas.
Ta lisas, et elluviidavale kavandile eelnes veel mitu kavandit ning kõigis said vallavalitsuse esindajad kaasa rääkida.
Praegu on mälestusmärgi täpset maksumust veel raske öelda, kuid see peaks jääma 35 000 euro kanti. „Oluline rahastaja on Eesti represseeritute abistamise fond, kuid õla on alla pannud ka kolm praegust koalitsioonierakonda, Põlva vald ja Põlvamaa omavalitsuste liit,” kõneles Parmas.
Kui midagi erakorralist vahele ei tule, avatakse mälestusmärk kolme kuu pärast – leinapäeval, 14. juunil.

Annetusi mälestusmärgi valmimise toetuseks saab teha Memento Põlvamaa ühenduse sihtotstarbelisele kontole EE262200221071155776.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/03/2020 10:09:12