Küsitlus
Ilm täna
Võru
-5°
Põlva
-4°
Otepää
-6°
Tartu
-3°
Antsla
-6°
Valga
-3°
Räpina
-3°
Tõrva
-5°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Muinsuskaitsetoetustest läheb Kagu-Eestis lõviosa kirikutele ja mõisatele

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Põlva kirik tugevdab toetuse eest katusekonstruktsioone. Foto: Ülle Harju

Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste omanikele toetust kokku 2,4 miljonit eurot, sellest 385 446 eurot ehk umbes 16 protsenti Kagu-Eestis asuvate mälestiste renoveerimiseks ja säilitamiseks.

Ühe suurema toetussumma, 82 020 eurot, saab Põlva kirik katusekonstruktsioonide tugevdamiseks. „Sel aastal eraldatud summast ei jätku kogu kiriku katusekonstruktsioonide avariiremondiks, vaid ainult pikihoone omaks, pluss võidukaare kindlustamine,” selgitas EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola. „Teist pea sama palju raha oleks veel juurde vaja, et saaks ka 19. sajandil rajatud juurdeehitise (külglöövid) katusekonstruktsioonid korda.”
Toomas Nigola lisas, et hädasti vajab vahetamist ka Põlva kiriku katus. „Kivid on väga pudedad ja kohati sajab ka läbi,” selgitas ta. „Katusevahetus jääb aga oma järge ootama – enne on toolvärk vaja korda saada.” Põlva kiriku katus on plaanis katta nn Hollandi ehk S-kujuliste katusekividega. Käärkambri põhjapoolse juurdeehitise ehk endise katlamaja katus kaetakse tsingitud terasplekiga, pikihoone lääneotsal asuvad viilumüürid pliiplekiga.
Võru maakonnas läheb suurim toetus Vana-Nursi mõisa peahoone keskmise osa konserveerimise toetuseks (31 952 eurot). Hoone kuulub OÜ-le Unikaalne Lõuna-Eesti Vana-Nursi Mõis, mille juhatuse liige on Võrumaal sündinud, üle Eesti ajaloolise kinnisvara kordategemist eest võtnud Lembit Reimal.
Vana-Nursi mõisa peahoones oli 1921. aastani kool. Pärast seda kuni okupatsioonini oli Vana-Nursi mõis Eesti Vabariigi suurtükiväe kasutuses. Nõukogude ajal asus seal Võru gaasianalüsaatorite tehase büroo.
Kagu-Eesti objektidest saab seekord muinsuskaitseametilt suurima rahasüsti ‒ üle 89 000 euro ‒ Valga maakonnas asuv Laatre kirik katuse renoveerimiseks. Laatre kivikirik sai valmis 1831. aastal. Kirikukatust remonditi viimati 25 aastat tagasi, kui see kaeti eterniidiga. Toetust anti ka kirikus asuvate enam kui sajandivanuste tsingist kroonlühtrite restaureerimiseks.
Muinsuskaitseamet eraldas kultuurimälestiste korrastamise taotlusvoorus toetusi 1,4 miljonit eurot. Toetust saavad nii ehitis-, kunsti- ja ajaloomälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned. Koos uue muinsuskaitseseadusega lisandunud ja esmakordselt avatud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvoorus eraldati toetusi miljon eurot. Kokku toetab muinsuskaitseamet tänavu 119 mälestise restaureerimist.
„Mälestiste restaureerimistoetuste maht on aastaid püsinud samal tasemel, kuigi vajadus toetuste järele kasvab püsivalt. Ühe toetuseuro kohta laekus sel aastal taotlusi 5,4 euro eest. Seetõttu on eriti hea meel lisandunud taotlusvooru üle, millega saame erastamisest laekuvast rahast järgmise nelja aasta jooksul toetada tagastatud ehitismälestiste restaureerimist kuni ühe miljoni euroga aastas,“ sõnas muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Lähtuvalt laekunud taotlustest toetati omandireformi reservfondi taotlusvoorus tänavu peamiselt pühakodade restaureerimist, kuid ka ühe elamu katusevahetust. Taotlusvoorus saab taotleda toetust kõigi tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks.
Muinsuskaitseameti hoonete restaureerimise taotlusvoorus eraldati sel aastal toetusi ehitismälestiste, pühakodade, detailide ja muinsuskaitsealade hoonete restaureerimiseks ning ehitus- ja restaureerimisprojektide koostamiseks. Muinsuskaitsealade hoonete taotluste hindamine eraldi kategooriana oli esimest korda ning tõukus neile suunatud tähelepanu kasvust seoses uute kaitsekordade koostamisega muinsuskaitsealadele koostöös kohalike elanikega.
Lisaks ehitistele eraldati kunstimälestiste restaureerimiseks üle 25 000 euro ning ajaloo- ja arheoloogiamälestistel vajalike hooldustööde tegemiseks üle 15 000 euro.

Muinsuskaitseameti eraldatud toetused Kagu-Eesti mälestistele

Võru maakond

Vana-Nursi mõisa peahoone (19. saj teine pool) keskmise osa konserveerimine 31 952 €
Vastseliina piiskopilinnuse kagutorni (14.‒16. saj) konserveerimistööde jätkamine 30 720 €
Võru vanalinna muinsuskaitsealal asuva hoone (Karja 5) kivikatuse restaureerimine 30 000 €
Võru vanalinna muinsuskaitsealal asuva hoone (Kalevipoja 3) vundamenditööd 9746 €
Võru vanalinna muinsuskaitsealal asuva hoone (Kreutzwaldi 39) projekti koostamine renoveerimiseks ja juurdeehituseks 2500 €
Urvaste kalmistul ohtlike puude raie 1000 €

Põlva maakond

Põlva kiriku katusekandmiku restaureerimine (pikihoone ja ristlööv) ja võidukaare kindlustamine 82 020 €
Roti vesiveski-elamu vundamendi avariitööd 7409 €
Partsi mõisa peahoone soklikorruse avade restaureerimine 5763 €
Mustajõe kõrtsihoone laetalade asendus ja sarikatega ühendussõlmede taastamine 3000 €

Valga maakond

Laatre kiriku katuse restaureerimise teine etapp 89 241 €
Holdre mõisa peahoone 12 avariilise korstna restaureerimine 21 934 €
Valgas Vabaduse t 26 asuva maja katuse renoveerimine 20 000 €
Karula kiriku varemete konserveerimine 19 000 €
Helme kiriku varemete konserveerimise jätkutööd lõunaseinal 15 321 €
Helme linnuse varemete konserveerimise jätkutööd loodeseinal 15 000 €
Laatre kiriku 19.-20. saj pärit 16 tulega kroonlühtrite (valutsink, pronksvärv) restaureerimine 840 €

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/02/2020 09:13:45

Lisa kommentaar