Küsitlus
Ilm täna
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-5°
Tartu
-1°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-1°
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Tüssav veearvesti tekitas paksu pahandust

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
See veearvesti hakkas pärast tormi tarbitust rohkem vett mõõtma. Foto: erakogu

Kui elamu veearve juba teist korda lakke hüppas, hakkas Setomaal Värskas elav Silvi kahtlustama, et veearvesti petab taas, ja nagu eelminegi kord, tema kahjuks.

„Eelmisel korral 14 aastat ei vahetatud ega taadeldud veearvestit, pettis kõvasti meie kahjuks,” seletas Silvi (perekonnanimi on toimetusele teada). „Toonase kommunaalettevõtte Verska Calor juhataja Toivo Kruusamägi tuvastas kohapeal, et veearvesti loeb vett ühe liitri asemel üle kolme liitri. Kahjuks ei osanud me siis nõuda vigase veearvesti plommimist ja arvesti vahetuse kohta akti tegemist. Seetõttu oli võimalus arvesti enne veatuvastusele viimist ära puhastada. Kui arvesti Metroserti (Eesti Metroloogia keskasutusele kuuluv mõõtmislabor ‒ ÜH) kontrolli saadeti, selgitasid tehnikud välja, et see näitab veekulu 23% rohkem. Verska Calor tegi meile 1700 eurot tasaarveldust.”
Seejärel, ligi viis aastat tagasi, sai Silvi uue veearvesti. Sellega oli kõik korras kuni eelmise aasta oktoobri lõpuni. „Pärast oktoobritormi, kui olime kaks päeva elektrita, märkasime, et arvesti käitub imelikult: näit läks hullult edasi, mõnikord ka siis, kui vett üldse ei voolanudki,” rääkis Silvi. „Toivo Kruusamägi, kes on nüüd Setomaa Halduse (ühinenud Setomaa valla kommunaalettevõte – ÜH) töötaja, tuli ja hindas, et arvesti mõõdab valesti.”
Silvi sõnul otsustas Kruusamägi kohapeal, et arvesti vajab väljavahetamist ja Setomaa Halduse juht Ago Keir kinnitas, et ta selle eest maksma ei pea. Arvesti saadeti taas Metroserti. Enne jõule sai Silvi Setomaa Halduselt kirja, et seekord olevat olnud arvesti korras. Kirjaga kaasas olnud Metroserdi aktist selgus jahmatav asjaolu, et Setomaa Haldus oli tellinud Metroserdilt arvesti tavalise kordustaatlemise, mitte aga Silvi soovitud erakorralise taatluse, mis hõlmab arvesti vee mõõtmisvea tuvastamist.
„Arvestile ei tehtud erakorralist veatuvastust, vaatamata sellele saime Setomaa Halduselt 236eurose arve arvestivahetuse, taatluse ja transpordi eest!” pahvatas Silvi nördinult.
Setomaa Halduse poolt Silvile saadetud kirjas seisab arve esitamise põhjendusena, et tegu olevat olnud erakorralise taatlusega sel perioodil, kui arvesti taatlusaeg veel kehtib. Kui arvesti osutub hoolimata kahtlustest siiski korrasolevaks, tasub seaduse järgi erakorralise taatluse eest taatluse taotleja (kõnealusel juhul Silvi). Kui arvesti taatlusaeg on ületatud ja/või arvesti näitab vigaselt, tasub teenuse eest vee-ettevõte.
Pärast seda, kui Ago Keir suhtles tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametiga (TTJA), tühistas Setomaa Haldus 236eurose taatlusarve.
Aga tasaarveldust mittekulutatud, kuid kinni makstud vee eest keeldus Setomaa Haldus seekord tegemast. Ettevõte kasutas ära asjaolu, et arvesti viga pole tuvastatud, mistõttu tuleb arvesti lugeda korras olnuks ja selle näidud õigeks. Kas ja kui palju Silvi vana veearvesti eksis, pole nüüd enam kuidagi võimalik kindlaks teha – kui Setomaa Halduse töötaja selle maha võttis, paigaldas ta asemele uue, mis näitab Silvi kinnitusel õigesti.

Kommunaalettevõte: segadust tekitas ettevõtete ühinemine
Setomaa Halduse juht Ago Keir põhjendas probleemi Silvi majutusasutuse veearvestiga väikese segaduse tõttu kolme kommunaalettevõtte ühinemisel 2019. aastal. „Ühinesid Verska Calor, Mikitamäe Katel ja Meremäe Vesi,” selgitas Keir, kes polnud enda sõnul jõudnud veel ennast uue ettevõtte haldusalas toimuvaga lõpuni kurssi viia.
„Pole seadusepügalat, mis kohustaks vee-ettevõtet tellima analüüsi, kas arvesti näitab vigaselt või mitte,“ põhjendas ta Silvi arvestile veatuvastusega erakorralise taatluse tegemata jätmist. (Mõõteseadus ütleb siiski, et „mõõtevahendi valdaja või kasutaja algatab ja korraldab erakorralise taatluse, kui taatluskehtivusajal ilmneb kahtlus mõõtevahendi nõuetele vastavuses või erakorraliseks taatluseks esitab taotluse mõõtevahendi kasutamisega seotud isik“ – ÜH.)
Ago Keir ütles, et vee-ettevõttel on kohustus jälgida taatlemise tähtaegu. „Kõnealuse arvesti puhul on see vaidlemisküsimus, aga me vaidlema ei hakanudki ja arvestivahetamise eest esialgu küsitud tasu tühistasime,” märkis ta.

Kaks aastat varasem taatlustähtaeg tuli üllatusena
Silvit arvesti on olnud taatlemata kauem kui viis aastat, nagu Eesti seadus ette näeb. Nimelt tähistas tema vanal arvestil eelmist taatlemist/vastavushindamist aastanumber 2014.
Silvile tuli üllatusena Setomaa Halduse vastuvaidlemine selles küsimuses: „Teie valduses oleva veesüsteemi veekulu mõõtmiseks oli paigaldatud veearvesti korralise taatluse ajaks on märgitud 2020. a. Taatluskehtivusaeg lõpeb selle jaanuarikuu viimasel päeval, mis järgneb taatluskehtivusaja lõppu tähistavale aastale. Mõõtevahendi taatluse kehtivusaeg oleks seega lõppenud 31.01.2021.”
Metroserdi Tartu labori juhataja Armin Zoo lükkas Setomaa Halduse väited ümber: „Fotol olevale veearvestile on vastavushindamine teostatud 2014. aastal. Kuna vastavushindamise teostamine on määratletud aastase täpsusega, siis tuleb taatluskehtivusaja sisse arvestada ka seda aastat, kuna vastavushindamine teostati. Seega leiame, et antud veearvesti taatlustähtaeg lõppes 31.01.2019.”
Kordustaatlust ja kordustaatluse tähtaegu reguleerib Euroopa Liidus iga liikmesriik siseriiklikult. Veearvestile paigaldatud kollane kleebis ning sellel olev info ei ole kordustaatluse kehtivusaja arvestamisel asjakohane.”
Nimelt oli arvestil saksakeelne, ilmselt tootjamaa seadustele viitav märge taatlusaastaga 2020. „Miks müüakse arvesteid inimesi eksitavate kleebistega?” pahandas Ago Keir. „Saime alles pärast päringut Metroserti teada, et nad ei aktsepteeri neid kleebiseid!”
Keir lisas, et tänu juhtunule saab Setomaa Haldus nüüd sarnaseid probleeme ennetada. „Üritame saada meie hallata olevate umbes 200 veearvestiga järje peale,” selgitas Ago Keir. „Vahetame kõik välja. Meremäel ja Obinitsas on uute, kaugloetavate arvestite paigaldamine lõppjärgus, teised piirkonnad saavad uued arvestid pärast seda, kui jõuavad müüki 2020. aasta taatlusmärgisega arvestid. Praegu on müügil 2019. aasta omad – kaugloetav arvesti maksab 68 eurot pluss paigaldus, miks peaksid tarbijad ühe aastaga pügada saama? Arvestivahetus tuleb ju veetarbijatel ühiselt kinni maksta. Eestis taadeldakse (= vahetatakse välja) Metroserdis ca 30 000 arvestit aastas (info nende koduleheküljel), siis võib aru saada, kui suured rahad ja huvid siin mängus on.”
Arvestite massvahetuse ja muude veeteenuste osutamisega kaasnevate kulude arvessevõtmise tõttu tuleb Setomaal niikuinii vee- ja kanalisatsioonihinna tõus: seni vahemikus 2.28‒3.45 eurot maksnud kantmeetri vee eest tuleb aprillist maksma hakata 3.68 eurot.
„Ei ole võimatu, et Setomaa Halduse klientide seas on teisigi petta saanuid,” oletas Silvi.

Autorilt: kui olete samuti valesti näitava ja/või taatlemistähtaja ületanud veearvesti tõttu tüssata saanud, võtke ühendust tel 5660 6494 või kirjutage ylle@lounaleht.ee.

Kommentaar:

Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe:

Vee-ettevõttel on mõõteseadusest tulenevalt kohustus kasutada liitumispunktides nõuetekohaseid kehtiva taatlusega veearvesteid. Veearvestite taatluskehtivusaeg on viis aastat ja seda arvestatakse taatluse või vastavushindamise toimumise ajast.
Juhul kui veearvesti on läbinud ainult vastavushindamise ja selle toimumise aeg on määratud aasta täpsusega, lõpeb veearvesti taatluskehtivusaeg selle jaanuarikuu viimasel päeval, mis järgneb taatluskehtivusaja lõppu tähistavale aastale. Sellisel juhul tuleb taatluskehtivusaja sisse arvestada ka see aasta, millal vastavushindamine teostati. Näiteks veearvesti, mille vastavushindamine on toimunud 2015. aastal, taatluskehtivusaeg lõpeb 31.01.2020. Selleks kuupäevaks peab vee-ettevõtja vahetama liitumispunktis veearvesti kehtiva taatlusega veearvesti vastu.
Vee-ettevõtte kliendil on mõõteseaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eeskirja kohaselt õigus nõuda liitumispunktis kasutatava veearvesti erakorralist taatlust. Veearvesti erakorraline taatlus algatatakse kliendi taotluse alusel. Vee-ettevõttel on õigus nõuda kliendil erakorralise taatluse algatamise ja korraldamisega seotud kulude ettetasumist. Erakorralise taatluse eest tasub vee-ettevõte, kui veearvesti ei vasta taatlustulemuse põhjal nõuetele, ja klient, kui veearvesti vastab taatlustulemuse põhjal nõuetele.
Kui taatluse tulemusel ei vastanud veearvesti taatlusnõuetele, peab vee-ettevõtte tegema ümberarvestuse vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas või lepingus sätestatud tingimustele. Korralise taatluse ja arvesti vahetamise kulud peavad sisalduma vee hinnas, mistõttu ei tohi selle eest kliendile lisaarvet esitada.
Juhul kui vee-ettevõtja eirab kliendi soovi erakorralise taatluse osas või ei vaheta õigel ajal veearvestit kehtiva taatlusega veearvesti vastu, tuleks pöörduda TTJA poole.
Korterite veearvestid, mis ei asu vee-ettevõtja ja kliendi vahelises liitumispunktis, ei kuulu kohustuslikule taatlusele, kuid mõõtetulemuste õigsuse huvides on soovitatav ka neid siiski taadelda.
TTJA ametnik külastas mitut maja selles piirkonnas, kus Setomaa Haldus teenust osutab. Vee-ettevõtja on asunud taatluskehtivusaja ületanud veearvesteid välja vahetama kehtiva taatlusega arvestite vastu.
Seaduses ei ole aga nõuet ega muud võimalust sundimaks mõõtevahendi kasutajat kasutusest kõrvaldatavat arvestit taatlema. Kui arvesti demonteeritakse, siis võib vee-ettevõtja selle lihtsalt minema visata. Kui vee-ettevõte esitab kasutusel olnud arvesti kordustaatlusele ja arvesti ei läbi taatlust, siis peab ta lähtuma tasaarvelduse teostamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni regulatsioonist.

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/02/2020 15:18:14

Lisa kommentaar