Kui tšekki ei ole, ei saa ostetud asja tagasi viia ja poel jäävad ära sekeldused. Foto: LLi arhiiv

Ühte või teist asja ostes ei märka me defekti, sellepärast on oluline ostutšeki olemasolu, nii nagu on tähtis ka see, et me ostetud kaupa õigesti kasutame.

Mida teha, kui ühest või teisest poest küsitakse maksmine ajal: kas te tšekki soovite? Ajapikku hakkab see küsimus ostjaid ja ilmselt ka müüjaid tüütama. Müüjad peavad omaniku nõudel küsima, ostjad võivad kas noogutada või pead raputada. Kuid häirima on see osa ostjaid hakanud küll.
„Võibolla ei ole neil kogu kaup nii kvaliteetne, sest kui tšekki ei ole, ei saa ostetud asja tagasi viia ja poel jäävad ära sekeldused,” oletas võrulane Vambola.
Põlvalane Rein peab ostutšeki andmist poe omaniku eneseväärikuse küsimuseks. „Ma küll ei leia, et tšekiga oluliselt paberit kokku hoiab,” lisas ta.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe ütles, et kui ost on alla 20 euro, peab müüja andma ostutšeki ostja soovil. Seega, müüja võib teilt tšeki vajalikkust küsida. „Kui ost ületab 20 eurot, peab müüja ostutšeki küsimata andma,” täpsustas ta. Helemäe lisas, et tarbijakaitseseadus kohustab ostjale tšekki andma.
„Poodides peaks kaubapakenditel olevat teksti suurendav ekraan olla, mille vahendusel näeb neil olevat imepisikest kirja lugeda,” pakkus võrulane Erik, keda häirib, et peab toidupoodides vahel luubiga käima.
Helemäe märkis, et kauba märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav olema. „Kahjuks ei saa meie nõu anda, kuidas poed peaksid kaupadel oleva teksti ostjatele loetavamaks tegema,” tunnistas ta ja lisas, et kauba kohta enama info saamiseks tasub ostjatel teenindaja poole pöörduda.

Kauba korrektsuses veenduge seda ostes

Põlvas elav Edda ostis hiljuti Tasku sokisahtlist Tartus sukkpüksid hinnaga 11 eurot. „Müüja soovitas tšeki alles hoida, sest kui ei sobi, saan ringi vahetada. Ja nii juhtuski, et nädal hiljem sain Tartus kauba sobiva numbri vastu vahetada,” meenutas ta.
Räpina vallas elaval Leal Tasku spordijalatitse osakonnas nii hästi ei läinud, sest puudus tšekk ja ta ei saanud tosse ümber vahetada. Edda lisas, et Põlvas on kasutatud riiete pood Sõbralt Sõbrale, kus saab eelmise päeva ostu järgmisel päeval tagastada, kui kodus defekti avastad või ei sobi.
Helemäe ütles, et kui ostetud kaubal ilmnevad puudused, on ostjal alates kauba ostmisest kahe aasta jooksul võimalik poodi pöörduda, olenemata kauba maksumusest. Peale tagastamist tehakse kaubale ekspertiis.
„Pöördumise aluseks on ostu tõendava tšeki olemasolu,” täpsustas Helemäe. Ta lisas, et tarbijate üks põhiõigustest ongi võimalus puuduste ilmnemise korral kaupleja poole pöördumine. Kahe aasta jooksul tekkinud tootmisdefekt kas parandatakse või toode asendatakse.
Teisalt, kuna seadus ei kohusta tavapoode defektita kaupa tagasi võtma ja ka ümber vahetama, ei ole Helemäe sõnul ostjal õigus ka seda nõuda. „Poed võivad seda hea tavana võimaldada ja see tava on levinud suuremates ketipoodides,” lisas ta.
Juhul kui ostja ja kaupleja ei saa kokkuleppele, saab esimene tarbijavaidluse komisjoni pöörduda. Viimane võib avalduse menetlusse võtmata jätta, kui kauba väärtus või nõue on alla 30 euro.
Oluline on ka see, et igaüks veenduks ostetava asja sobivuses, sest tavakauplustes ei kehti 14-päevane taganemisõigus ehk ostja ei saa kaubast loobuda. „Taganemisõigus kehtib ainult e-poest, kataloogist või väljaspool äriruume toimunud müügiesitlusel ostetud kaupadele ja kauba tellija saab raha tagasi,” selgitas Helemäe.

Interneti veebilehtedel pakutavast ei pruugi abi olla

Anne-Mai Helemäe ütles, et ostjal on kohustus ostetut kaupa õigesti kasutada ja hooldada: „Kui tarbija on hooletu ega järgi juhiseid ning kaup tema hooletuse tõttu puruneb, ei vastuta pood ega tootja juhtunu eest ning ostjal ei ole õigust kauba defekti kõrvaldamisele tasuta.”
Helemäe hoiatab inimesi, et nad suhtuksid väga ettevaatlikult kõikvõimalike imeravimite reklaamidesse ja nende ravimite ostmisse. Osa toodete reklaam lubab tervenemist ühest või teisest kroonilisest haigusest, kuid nende kasutamine ei pruugi soovitud tulemusi anda. „Näiteks lubatakse kreemi või magnetilisi taldu, mille tarvitamisel ja kasutamisel vabanete pikka aega kestnud liigesevaludest, kuid te ei pruugi soovitud tulemust saavutada,” märkis Helemäe.
Selliste toodete reklaam on interneti veebilehtedel ning samas ka edulood ja fotod inimestest, kes on reklaamitud tooteid kasutanud ja saanud abi. „Tegelikkuses neid inimesi ei ole ning meie inimesed peaksid arvestama, et ei Eesti ega Euroopa järelevalveasutused ei saa teha järelevalvet väljaspool Euroopa Liitu registreeritud ettevõtete üle,” kutsub Helemäe inimesi üles ettevaatlikkusele interneti veebilehtedel pakutavate toodete suhtes.

 

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/02/2020 08:53:26