Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Krabi kool läheb kinni, kes on süüdi?

Haridus- ja teadusministeerium on jõudnud otsusele, et Krabi kool peab kiirkorras uksed sulgema. Foto: Ülle Harju

Krabi kool läheb ilmselt märtsist kinni ja enamikus probleemsetest peredest pärit lapsed on sunnitud kaks kuud enne kooliaasta lõppu kooli vahetama. Kas haridus- ja teadusministeerium vaenab kooli või on koer maetud mujale?

„Pole põhjust, miks kool peaks just märtsist kinni minema. Kes nende lastega uues koolis rohkem tegeleb?” ohkas Rõuge vallas asuva Krabi kooli pidaja, MTÜ Ostium juht Ale Sprenk. „40 õpilast, nende vanemad ja kohalikud omavalitsused, kust lapsed pärit on, on seisukohal, et lapsi ei tohiks nii solgutada. Ministeeriumiametnikke see ei huvita, nad on eluvõõrad!”
„Kahetsusväärne, et ministeerium nii järsult käitub, kooli sulgemine on niikuinii emotsionaalselt raske otsus, kannatavad lapsed ja lapsed ei ole kaup,” kommenteeris Rõuge vallavanem Mailis Koger. Kas kooli nii järsk kinnipanek on vältimatult vajalik, ei soovinud vallavanem hinnata, sest tal pole enda sõnul selleks piisavalt infot. „Kooli üle teostas riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministeerium, usun, et ministeerium ei tee selliseid otsuseid niisama,” ütles ta.
Rõuge valla hingekirjas olevaid õpilasi käib Krabi koolis kaheksa. Vallavanema sõnul on laste ja nende vanematega suheldud ning kõigile leitakse koht mingis teises koolis.
Krabi koolis õpib õpilasi ka Võrust, Põlvast, Valgast, Tartust ja Lääne-Harju vallast, kes sotsiaalmeedias ja Õhtulehe vastava artikli kommentaarides on väljendanud oma emotsioone seoses ootamatu elumuutusega. „Täiskasvanud, kujutage ette, mida tunnete, kui teile öeldakse, et peate kohe töölt ära minema. Mida lapsed veel tunnevad?!” küsis Ale Sprenk.

Järelevalve tulemused andsid kabelimatsu
Mil viisil sunnib haridus- ja teadusministeerium (HTM) Krabi kooli uksi sulgema? Jutt on mullu detsembris koolis tehtud riiklikust järelevalvest, mille tulemuste põhjal saatis HTM 30. detsembril MTÜ-le Ostium teate, et menetluse senise käigu ja kogutud info põhjal on HTMil põhjendatud kahtlus, et Krabi kooli tegevuses esineb puudusi ning tegevus ei ole olulises osas vastav seaduses toodud nõuetele.
„Lähtudes eeltoodust anname teada, et järelevalve menetluse lõppemiseni ja võimalike puuduste kõrvaldamiseni ei saa HTM eraldada MTÜ-le Ostium riiklikku õpilaskodutoetust ja eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks riigieelarvelist toetust,” teatas ministeerium.
Riikliku järelevalve akt pole veel kinnitatud, vastavad dokumendid on saadetud Krabi kooli pidajatele tutvumiseks. Järelevalve tulemuste põhjal kaalub ministeerium Krabi kooli tegevusloa tühistamist, sest ministeeriumi hinnangul ei vasta õppe- ja kasvatustegevus Krabi koolis riiklikule standardile. Koolil on õigus esitada vastuväited riikliku järelevalve õiendile ja ministri eelnõule.

Mida ministeerium koolile ette heidab?
„Kooli tegevusloa tühistamise kavatsus ei ole seotud ühe konkreetse põhjusega, vaid tingitud eelkõige järelevalve käigus tuvastatud puuduste iseloomu ja ulatuse koosmõjust,” selgitas HTMi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. „Peamisteks puudusteks on see, et koolis ei ole piisavalt õpetajaid, kelle kvalifikatsioon vastaks nõuetele, õppetundide arv ja aineõpetus ei ole kooskõlas riikliku õppekavaga, õppetöö ei vasta tunniplaanile ning tunniplaan ei vasta kooli enda õppekavale, on probleeme mittestatsionaarse õppe ja hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud tugimeetmete korraldusega.” Kristin Hollo kinnitusel vastab Krabi koolis kvalifikatsiooninõuetele 38% õpetajatest.
Õhtulehele väitis HTMi välishindamisosakonna ekspert Agnes Pihlak, et Krabi koolis oli tervenisti kaks õppeainet, milles esimesel poolaastal õppetunde üldse ei toimunudki, ja kool pole suutnud ministeeriumi veenda selles, et teisel poolaastal suudetakse need ained selgeks teha. LõunaLehele teadaolevalt olid need ained poiste tööõpetus ja inimeseõpetus ehk mitte põhiained. Kas ministeeriumi hinnang pole mitte liiga karm?
„Mis puudutab aineõpetust, siis järelevalve käigus selgus, et erinevus kohustuslike õppetundide ja tegeliku mahu vahel on kõikides kooliastmetes ning paljudes ainetes, sh eesti keeles ja kirjanduses, vene keeles, matemaatikas jne,” kommenteeris Kristin Hollo.
„Kindlasti peabki tegema iga kool vajalikke kohandusi õpilaste vajadustest lähtudes. Aga kokku võttes peab iga haridusasutus tagama nõuetekohase, s.o riikliku õppekava alusel antava hariduse. Antud juhul on kooli korraldatud õppe mahtude loominguline kohandamine väljunud pika aja vältel lubatavatest piiridest ning koolil ei olnud järelevalve ajal anda veenvat selgitust, et pikaajaline ja laialdane puudujääk suudetakse kompenseerida. Olukorras, kui õpilastele ei ole tagatud õigus kvaliteetse hariduse saamisele ning puudub kindlus, et kooli pidaja on võimeline olukorda parandama, tuleb otsuse langetamisel lähtuda õpilaste ja nende vanemate huvidest,” selgitas ta otsuse langetamise tagamaid.

Krabi kooli selgitused ilmselt otsust ei muuda
Millise info peaks HTM Krabi koolilt sel nädalal saama, et tegevusluba võiks siiski alles jääda?
„Hetkeseisuga ei näe ministeerium võimalust, et koolis õppetöö jätkuks, kuna õpilaste jaoks see pikendaks olukorda, kus neile ei ole tagatud kvaliteetse hariduse saamise võimalused ning see riivaks õpilaste ja nende vanemate huve,” ei jätnud Kristin Hollo Krabi koolile lootust õppetööd vähemalt õppeaasta lõpuni jätkata.
„Mitte ükski ministeeriumi väidetest pole põhjapanev, näiteks õpetaja kvalifikatsioonitunnistus pole iseenesest mingi näitaja,” kommenteeris Ale Sprenk. „Aga eks ministeerium on meid survestanud kooli kinni panema juba kaks aastat.”
Esimese hoobi sai Krabi kool 2017. aasta kevadel, kui mõned kooli õpilase süüdistasid Ale Sprenki ja kooli puutööõpetajat vägivallatsemises. Kohus otsustas, et vägivalda tegelikult polnud, aga kohtuasja tõttu oli kool terve aasta kinni. 2018. aasta sügisel avas MTÜ Ostium kooli uuesti. Õpilased tulid tasapisi kooli tagasi ja õppeaasta lõpuks oli neid juba paarkümmend.
Kooli ümber lahvatas aga uus skandaal: Ale Sprenk anti taas kohtu alla, seekord seoses koolimaja hoone kinkimisega temaga seotud MTÜ-le. Õpilasi see ei puudutanud, neid tuli kooli muudkui juurde, praegu on neid juba 40. Põhjus on selles, et probleemsete laste jaoks napib Eesti koolisüsteemis sobivaid võimalusi põhihariduse omandamiseks.

Õpetajad peavad püksirihma pingutama
Maksu- ja tolliameti andmetel on MTÜ Ostium jätnud sügisest maksmata tööjõumaksud, mistõttu on MTÜ maksuvõlg praegu ligi 20 000 eurot. Kas kool on jätnud õpetajatele palga maksmata?
„Õpetajad said viimati palka novembri eest, detsembri palka ei saanud me jaanuari alguses välja maksta, sest ministeerium ei kandnud meile toetusraha üle,” selgitas Ale Sprenk. „Mingi aja saab inimene ilma rahata hakkama, eks elame päev korraga.”
Maksud jättis aga kool nõutud ajal maksmata seetõttu, et raha lihtsalt polnud. „Eelmisel õppeaastal oli koolis poole vähem õpilasi ja ministeerium eraldas 2019. aasta raha sellest õpilaste arvust lähtuvalt,” ütles Ale Sprenk. „Septembris kasvas kool poole võrra, sellega seoses ka õpetajate koormus.”
„2019. aastal oli Krabi koolile riigieelarveline toetus eraldatud ning see võimaldas koolile terve eelarveaasta jooksul maksta õpetajatele palka,” kommenteeris Kristin Hollo. „2020. aastaks ei ole tõepoolest veel raha üle kantud, kuna järelevalve tulemusena on tõenäoline, et koolil tühistatakse tegevusluba. Sellise otsuse vastuvõtmise järel tagatakse riigieelarveline toetus kuni tegevusloa lõppemiseni.”

Kas lõpp oli ette aimata?
Kuigi Rõuge vallavanem Mailis Koger ja ministeerium kinnitasid, et ministeeriumi käigud Krabi kooli sulgemise eesmärgil ja käimasolev kohtuasi Krabi koolihoonete teemal pole omavahel seotud, tegi Ale Sprenk novembris ootamatu pakkumise: ta soovis Krabi koolimaja vallale tagasi anda.
Prokuratuuri algatatud kriminaalasja sisuks on, et Ale Sprenk ise küll endise Varstu vallavolikogu esimehena ei hääletanud koolihoonete tasuta äraandmist enda MTÜ-le Ostium, küll hääletasid temaga lähedalt seotud isikud. Kohtuistung on määratud 3. märtsile. Enne kriminaalasja kohtusse saatmist pakkus prokuratuur Sprengile kompromissi ehk võimalust koolihooned vabatahtlikult vallale tagasi anda. Sprenk keeldus. Millest siis nüüd selline meelemuutus?
„Mulle sai 2019. aasta alguseks selgeks, et sellises tülis pole võimalik elada,” põhjendas Ale Sprenk. „Seepärast pakkusingi, et lähen ise ära ja koolimaja pakkusin valla omandisse.”
Rõuge vald aga keeldus koolimaja tagasivõtmisest. „See oli võimalik kevadel, kui arutasime koos prokuratuuriga kompromissi võimalikkust,” selgitas vallavanem Mailis Koger. „Siis Sprenk keeldus, nüüd otsustasime, et läheme asjaga lõpuni ehk las kohus teeb otsuse.”
Kuna Rõuge vald pole kohtuasjas osaline, siis on Ale Sprenkil võimalus esitada koolihoonete tagastamist sisaldav kompromissipakkumine otse prokuratuurile. Sprenk ütles, et teemaga tegeleb tema advokaat.
Prokuratuur ei välista kompromisslahendust. „Prokuratuur ei välista kriminaalasja ökonoomilisemat lahendamist, kuid selleks peavad kohtumenetluse pooled jõudma omavahel konsensusele,” selgitas Lõuna prokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius. „Pooled võivad kohtumenetluses teha ettepanekuid ja esitada taotlusi, aga lõpliku otsuse, mil viisil kriminaalasi lahendatakse, teeb kohus.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/01/2020 09:44:57

Lisa kommentaar