Kolme kinnistu ühine piiripunkt kraavide ristumiskohas, kuhu maa-amet paigaldas omanike soovil ajutise tähisena plasttoki. Foto: Ülle Harju

Võrumaal Antsla vallas Luhametsa külas asuva maatüki piiride pärast on omanikest õde-venda maa-ametiga üle aasta vägikaigast vedanud, aga maa-amet keeldub enda tekitatud piirisaki sirgeks painutamisest.

„Et meie Lahu kinnistu piiriga on mingi jama, saime aru, kui katastrikaardile tekkis imelik sakk,” seletas üks maaomanikest Einar Markvardt. „Maa-ameti katastriosakonnast sain esimese lotaka, kui läksin küsima, miks katastrikaardil sakk on, kui paberites ei ole sakki. Küsisin, kas nii jääbki. Üteldi, et nii on ja nii jääb.”
Maaomanikud Einar Markvardt ja tema õde Sirje Edovald aga sellega ei leppinud, sest maatüki piir on sirge olnud alates 1908. aastast, kui nende vanavanaisa maatüki mõisa käest ostis. Maa-ametile ei piisanud aga ei mõisaaegsest ega ka 1997. aastast pärit uuest maaüksuse plaanist, kus jookseb piir samuti sirgelt. Ainuke asi, mis segadust võib tekitada, on 1997. aastal piirist kaugemale paigutatud piiripost nr 3. Millegipärast ei paigalda nüüdisaegsed maamõõtjad piiritähiseid kraavipõhja, aga vaidlusalune piiripunkt asub just kraavide ristumiskohas.

Talupojamõistus ja ametnike arusaam ei lähe kokku
„Kuna kraavi teljele piirimärke ei asetata, on piiripunkt nr 3 looduses tähistamata piiripunkt,” selgitas Sirje Edovald. „Selle tähistamiseks paigaldas maamõõtja, mõõdistades esimesena naaberkinnistut Ruusahauat, meie maa peale, viis meetrit kraavide ristumiskohast nn ringpiirivälise piirimärgi.”
Kuna maamõõtja on kohustatud arvestama varem paigaldatud piiritähistega, siis jäi piirimärk Lahu kinnistut mõõdistades paika, piir on aga mõlema maaüksuse plaanil ja ka omanike teada sirge.
Probleem maa-ametiga tekkis siis, kui amet hakkas katastrikaardil piiride tegelikkusele vastavust kontrollima. Lahu maaüksust kontrollinud maa-ametnik otsustas, et vaidlusalune piiripunkt nr 3 ongi seal, kus asub kraavist eemale paigaldatud piiritähis. Maa-ametnik tõmbas piiripunktidest nr 2 ja nr 4 sinna joone, mistõttu tekkis katastrikaardile joone asemele sakk või jõnks ja looduses nihkus naabri piir üle Lahu kinnistu juurde kuuluva metsatee.
Sirje Edovald ja Einar Markvardt hakkasid maa-ametile selgitama, et ametnikud on piiride jooksmist valesti tõlgendanud.
Maa-amet vastas (09.04.2018), et „kuna piir piirimärkide 1‑2-3 vahel on piiriprotokollis kirjeldatud kraaviteljel ja piirimärk 2 asub 5 m (andmed abrissil) kraaviteljest, siis on piirimärk 2 käsitletav ringpiirivälise piirimärgina ja digitaalsel katastrikaardil enam ei kajastu. Abrissi kohaselt on kraavi laius piirimärkide 1 ja 2 vahel 9 m ning piirimärkide 2 ja 3 vahel 7 m. Ka piirimärgi 3 lähedusest läheb piirimärgi 4 suunas edasi kraav, aga abrissi kohaselt on selle kraavi laiuseks 2 m, millest lähtudes ei saanud piiri kulgemist kraavi teljel enam kasutada ja piir tuli kirjeldada piiriprotokollis piirimärkide 3‑4-5 vahel sirgjooneliselt, ka plaanil on piir piirimärkide 3-4-5 vahel pideva punase joonega. Selliselt on piir kajastatud ka digitaalsel katastrikaardil. Lähtudes eeltoodust on piirimärgi nr 3 juures tekkinud väike jõnks, nagu te nimetate”.
Kui õde-venda üritasid uuesti asja selgitada, tuli maa-ametist juba selline vastus (13.12.2018): „Kuna katastriüksuse plaanil kujutatud piirilõigu 3-4 asukoht ei vasta piiriprotokollis kirjeldatud ja abrissil kujutatud piirilõigu asukohale, pidi katastripidaja katastrikannet tehes vaatama katastriüksuse alusandmeid kogumis. Meie hinnangul ei ole katastripidaja Lahu katastriüksuse katastrikande tegemisel eksinud, lähtudes abrissil kujutatud ja piiriprotokollis kirjeldatud piiri asukohast.”
Miks maa-amet ei lähtunud katastriüksuse plaanist, amet ei selgitanud. Vaidlus jätkus. Maaomanikud kinnitasid, et Lahu, Metsatalu ja Ruusahaua katastriüksuste omanikud on kraavi teljel asuva piiripunkti osas kokku leppinud juba katastriüksuste moodustamise ajal. Ning et piiriprotokollis on selgelt kirjas, et piirimärkide vahel kulgeb piir sirglõikudena ja „sakki” pole dokumentides kirjeldanud ükski maamõõtja.
Maa-ameti vastas (12.11.2018): „Kinnitame Teile veel kord, et Lahu katastriüksuse piirid katastrikaardil vastavad katastriüksuse registreerimiseks esitatud algandmetele. Samuti vastavad algandmetele Ruusahaua ja Metsatalu katastriüksuse piirid.
07.08.2018 teostas katastri kvaliteediosakonna peaspetsialist Mart Ojamäe Lahu katastriüksuse piiril paikvaatluse. Selgus, et nii Lahu kui ka Metsatalu katastriüksuse omanikud teavad nimetatud katastriüksuste vahelist piiri kulgemas mööda looduses olemasoleva kraavi telge. Seega on katastripidajale registreerimiseks esitatud piiriandmed vastuolus maastikul olemasolevate piirimärkidega ja omanike teadmisega katastriüksuse piiridest.”

Omanikud: miks peaksime mõttetuse eest maksma?
Maa-amet peab olukorra ainuvõimalikuks lahendusviisiks kinnisasja piiri uut kindlakstegemist maakorraldusseaduse § 15 alusel. Ehk siis leiab, et maaomanikud peavad kutsuma maamõõtja, kes mõõdistab Lahu maaüksuse uuesti üle. Muidugi mitte tasuta. Maaomanikele läheks nende hinnangul tühja töö tegemine maksma 500–1000 euro vahel.
„Üheksa maa-ametnikku on selle asjaga tegelenud, üle aasta pidasime maa-ametiga kirjavahetust,” ohkas Einar Markvardt, näidates paksu mappi kinnistudokumentidega. Lõpuks teatas maa-amet, et on kõik öelnud ja rohkem kirjadele ei vasta, põhjendades: „Teie pöördumistele vastamine on meie hinnangul osutunud otstarbetuks ja kõiki osapooli koormavaks.”
Maaomanikud tahavad aga probleemi lahendada. „Tahaksin piirikraavi edasi kaevata, et saaks teha metsa korraliku tee,” selgitas Einar Markvardt. „Ma ei saa seda metsa muidu üldse kasutada. Praegu ei saa kraavi kaevata, sest see jääks naabri maa peale. Ja valesse kohta ka ei taha kaevata, sest piir on sirge juba mõisaajast. Maa-amet on ise öelnud, et paneb piirid paika vanade piiritähiste järgi. Meil on täpselt vastupidi, ei tea, millega oleme nad ära pahandanud ...”

Kommentaar:

Maa-amet nõustub maaomanike väitega, et kirjavahetus Võrumaal Antsla vallas asuva Lahu katastriüksuse piiride teemal on olnud pikk. Maa-amet on maaomanikele piiriprobleemi olemust ja võimalikke lahendusviise tutvustanud korduvalt. Üldistavalt selgitame, et varasemate ebatäpsete mõõdistusviiside puhul tulebki ette olukordi, kus katastriüksuse plaanil ja maaomanikele teada olevate piiride vahel looduses on vastuolud. Selliseid vastuolusid saab üldjuhul lahendada üksnes läbi erinevate maakorraldustoimingute, sest katastripidaja ei saa muuta katastriüksuste piire katastrikaardil tuginedes ainult maaomanike ütlustele. Nii ka selle kaasuse puhul. Maa-amet on pakkunud Lahu talu omanikele oma abi piiride kindlakstegemise läbiviimisel, kuid omanikud on sellest keeldunud.
Kokkuvõtteks saame oma pikaajalise kogemuse pinnalt öelda, et piiriprobleeme ei ole võimalik lahendada piirinaabrit, katastripidajat või maamõõtjat ajakirjanduse kaudu survestades. Seepärast me ei pea õigeks kommenteerida konkreetseid piiriprobleeme ajakirjanduse vahendusel.

Maa-amet

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/01/2020 09:25:05