Küsitlus

Kas oled ümbrikupalka saanud?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Veelendlane. Foto: Rauno Kalda

2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Neid väikeseid öise eluviisiga lendavaid imetajaid on Eestis registreeritud 14 liiki, mis on enam kui viiendik meie imetajaliikidest.
Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõikidele Eestist leitud nahkhiireliikidele - üle Eesti toimub mitmeid põnevaid sündmusi, näiteks avatakse veebruari keskel Eesti Loodusmuuseumis näitus "Hirmus armas nahkhiir". Samuti tegutsevad eksperdid jätkuvalt selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse.
Umbes pooled meie nahkhiireliikidest lendavad talveks lõuna poole, peaaegu nagu rändlinnud, ülejäänud aga otsivad talve üleelamiseks talvituspaigad. Praegusel külmal ajal on meile jäänud 8 liiki nahkhiiri. Talveks Eestisse jäänud nahkhiired viibivad tardunes enamasti inimkätega rajatud koobastes ja keldrites. Nahkhiirte talvist elu on Eestis uuritud juba üle 70 aasta.
Käesoleval nahkhiire-aastal on vaja inimestele meelde tuletada, miks suurte koobaste ja maa-aluste tunnelite külastamine võib nahkhiirtele saatuslikuks saada. „Neis kohtades leiab sadu isendeid eri liikidest. Sellised suured kolooniad ei talu pidevat häirimist,“ ütleb nahkhiire-ekspert Rauno Kalda. „Suures koloonias käivitub peale häirimist ahelreaktsioon - üks ärganud nahkhiir äratab omakorda teisi. Igal nahkhiirel on talve üleelamiseks piiratud rasvavaru, kui neid talve jooksul liialt häirida, saab energia enne kevadet otsa ja loom hukkub. Keldritega on siiski lood teised. Keldrites moosipurgi või kartulite järel käimine nahkhiirtele ohtlik ei ole. Hoopis ohtlikum on see, kui keldrid langevad traditsioonilisest kasutusest välja ja lagunevad.”
Talve jooksul on plaanis üles seada veebikaamera, mis näitab kõigile huvilistele nahkhiirte talvituspaigas toimuvat. „Kuna Eestis sõltub nii nahkhiirte suviste varjepaikade kui ka talvituspaikade olemasolu otseselt inimestest, vajavad need omapärase eluviisiga loomad abi ja tähelepanu,“ kõneleb tiigilendlase elupaikade parandamise projekti juht Lauri Klein. „Et seda tagada, ongi nahkhiired kogu Euroopas looduskaitse all. Nende väikeste, aga väga tundliku eluviisiga loomade kaitseks saame me kõik oma panuse anda.”
Et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri saame tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,“ kommenteerib nahkhiireuurija Lauri Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad.“
Kui näete tegutsemas korraga juba mitut nahkhiirt, siis on kindlasti soovitav sellest nahkhiireuurijatele teada anda. Ekspertidega saate kontakti nii Eestimaa Looduse Fondi, Facebooki nahkhiiresõprade grupi kui ka Keskkonnaameti kaudu.
Aasta looma valivad Looduskalender.ee, Eesti Terioloogia Selts, MTÜ Aasta Loom, Looduse Omnibuss, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuusuem, RMK ja Eesti Jahimeeste Selts.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/01/2020 09:16:10

Lisa kommentaar