Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kristlikus Jakobi koolis avati eelkool

Õpetaja Anar Ruubel on tunniks vajalikud materjalid laudadele valmis seadnud. Foto: Ülle Sillamäe

Sellest kooliaastast Põlvas Tartu luterliku Peetri kooli (TLPK) õppekohana uksed avanud kristlik Jakobi kool alustas ka eelkooliga, klassitäit eelkooliõpilasi juhendab 6. novembrist Anar Ruubel.

Jõuan kooli veidi enne poolt nelja. Õpetaja Anar Ruubel on juba klassis ja tunniks vajalikud materjalid laudadele valmis seadnud. „Ega ma eriti pikalt sinuga rääkida ei saa,“ tõdeb alati naerusuine õpetaja. „Varsti tulevad lapsed ja ma võtan nad kõik kättpidi vastu.“
Emadele ja isadele, kes vahepeal omi asju ei lähe ajama, paneb õpetaja Tiina Vasser (2. klassi õpetaja) kohvi tilkuma, et sel ajal, kui mudilased koolitarkust omandavad, omavahel vestlusringis elutarkust vahetada.
Järgmisel õppeaastal alustabki esimese klassiga õpetaja Anar Ruubel. „Minu süda on seda kooli nii kaua igatsenud,“ on õpetaja rahul. „Ma oleksin kohe siia tulnud, aga ma ei saanud oma neljandat klassi Põlva koolis pooleli jätta. Lihtsalt ei saanud.“
„Kuna Tartu luterliku Peetri kooli traditsioon on eelkool, siis saavad Põlvamaa lapsed ka aimu, mis kool on Jakobi kool. Tutvustamegi kooli eelkooli abil, et meil oleks ikka õpilasi,“ selgitab õpetaja Anar Ruubel.
Esimesse klassi astus tänavu neli last, teises klassis õpib seitse last, eelkoolis aga käib terve kooli jagu tulevasi õpilasi: 12 poissi ja 2 tüdrukut, pluss veel Anar Ruubeli viieaastane tütretütar, kes ka tahab väga koolis käia ja teeb kõik asjad ilusti kaasa.
Õpetaja Ruubel tõdeb, et praegu ongi koolis poiste vägi: 11 õpilasest kaheksa on poisid. Ka pühapäevakoolis käib palju poisse, tunneb õpetaja rõõmu.
„Paljud vanemad on avaldanud soovi, et nende laps käiks Jakobi koolis eelkoolis. Nad ütlevad, et pole veel kooli valinud, aga neil on hea meel, et lapsel on võimalus eelkoolis käia. Kõik, kes tahtsid, võisid tulla,“ räägib ta.
Jakobi kool on kristlik kool, seal õpitakse usundilugu ning on kristlik kasvatus, eelkoolis aga keskendutakse rohkem väärtustele. Õpetaja selgitab, et väärtustest räägitakse lugude kaudu: „Eelmine tund me just rääkisime aususest ja ausalt teenitud rahast. Kuidas koolis käituda, et lapsed harjuksid sellega, et tuleb kuulata üksteist ja et koolikord saaks selgeks.“
„Me teeme erinevaid asju. Joonistame, räägime jutte. Näiteks A-tähe juures lihtsalt otsisime, missugune sõna algab A-ga. Iga kord on meil uued ülesanded ja on tore vaadata, kuidas lapsed toimetavad, kuidas nad tööle hakkavad, kuidas juba kätt tõstavad, kuidas nad harjuvad kooli rütmiga,“ jutustab Anar Ruubel.
„Ma ei tea, paljud neist üldse loevad. Ma tegin oma käega neile käsikirjas töölehed. Täna otsivad lapsed E-tähti. Nad ei pea seda lugema, kuid leiavad tähe tekstist üles. Ja kui nad tahavad, siis nad saavad kodus veel tähti harjutada,“ selgitab õpetaja Ruubel.
Kõikidest tehtud töödest valmib eelkooli lõpuks oma mapp. „Kõigile tegime oma värvilise mapi, millel on kooli vapp peal, ja töölehed kogutakse sinna. Kui ei jõua koolis valmis, siis võib ju kodus lõpetada. Nüüd ma annan neile kutsupildid, kus on erinevat värvi koerad, saavad värvide järgi loendada, aga see ei ole kohustuslik. Lihtsalt neil on üks ülesanne ja see on mapi vahel,“ tutvustab õpetaja eelkoolielu.
Eelkool toimub kord nädalas kolmapäeviti. Alustatakse ühise algusringiga. Õppetunni pikkus on 25 minutit, vahetund (sh einepaus) on 15 minutit.
„Eesmärk on, et lapsed saavad kooliga tuttavaks, saavad näha, et üks tore kool on olemas, ja see annab julguse ka suurde kooli minna ning kindlustunde, et ei ole vaja karta. Suures koolis on ka toredad õpetajad, kes võtavad lapsed vastu ja tegelevad nendega. Vanematel peab olema valik. Väga lihtne inimlik eesmärk ongi anda juurde julgust vanematele, et nende lapsed saavad hakkama ja tulevad koolis toime,“ rõõmustab õpetaja.
„Kool on vahva, siin on tore olla. Nad on hästi vahvad poisid ja tüdrukud, neil on siin tore olla. Ma näen, et nad on rõõmsad ja nad ei karda enam kooli,“ ütleb õpetaja Ruubel.
Eelkooli klass komplekteerus küllaltki kiiresti. Kevadel lõpeb eelkool kindlasti mingi ühise üritusega. „Võib-olla annan ka mingid soovid ja soovitused omalt poolt kaasa, et mis vanemad veel teha võiks, mida veel vaja oleks teha ka sotsiaalses mõttes. Kas oskavad paelu siduda, kuidas nad omavahel suhtlevad, kui suur on sõnavara …“ mõtiskleb õpetaja Ruubel.
Kohustust esimesse klassi edasi tulla ei ole. Sügisel saavad kooli astuda ka need, kes eelkooli läbinud pole, kuid eriti suuremat klassi kool vastu võtta ei saa. „Meil pole selliseid ruume ja pole ka kavatsust teha suuri klasse. Ma üha rohkem tajun, et meil on individuaalset õpet rohkem vaja. Nii palju on erineva andekusega lapsi ja on oluline, et nad ei jääks pidurduma, et ma saaks igaühe andekust rohkem tagant aidata,“ on ta lootusrikas.
Muidugi on kogu aeg räägitud individuaalsest õppest, aga tegelikult on koolides nii suured klassid, et õpetaja lihtsalt ei jõua igaüheni.
Õpetaja Ruubel rõõmustab ka lastevanemate üle: „Kogukond on jõud. Ma näen, kuidas vanemad toimetavad praegu. Nad said kokku, otsustasid, et kaunistavad koolimaja ära, teevad ringe ja üritusi siin, käivad kadrisandis koos, käivad matkal kaasas. Siin koolis on see kogukond jälle olemas.“
Ümberringi hakkab kogukond kaduma, on ainult käsud, tõdeb ta. „Näeme sünnitusmajaga, mis toimus, me näeme, kuidas koolid ära kaotati. Aga meie tegime ikkagi siia selle väikse kooli. Just seda saab pakkuda väike kool, mida ümbritseb ka kristlik raam, mis on vanemaid austav, hooliv, üksteist hoidev ja armastav – ehk kõik see, mis on kirjas ka meie südametahvlitel,“ on Anar Ruubel veendunud.

Kristliku Jakobi kooli kodulehelt: „Eelkool toetab lasteaia kooliettevalmistust ja teeb tuttavaks koolikeskkonnaga. Peame oluliseks, et laps läheks koolile vastu õppimisrõõmuga ning sooviga avastada ja uurida. Õpilasi suunatakse oma tegevusi juhtima, suhtuma töösse tõsiselt ning tundma rõõmu edusammudest.
Õppetöö on korraldatud üldõpetuse põhimõttel, lõimides erinevaid ainevaldkondi (eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, töö- ja kunstiõpetus). Peame oluliseks väärtuskasvatust. Lapsi ei hinnata, kuid vanemale antakse nii suulist kui ka kirjalikku tagasisidet lapse arengu kohta. Võimalus on logopeedi konsultatsiooniks. Kasutame Pilvi Kula aabitsat „Valmistume kooliks”, õpilastel valmib isiklik õpimapp.“

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 05/12/2019 08:56:07

Lisa kommentaar