Kagu-Eestis peab sel jahihooajal küttima 6500 metskitse. Foto: Ülle Harju

Kagunurga kolmes maakonnas lubati tänavu küttida neli karu, kütiti vaid kaks. Huntide ja metssigade jälgi hakkavad jahimehed lume saabudes nägema, põdra- ja kitsejaht kestab.

Põlvamaal lubati tänavu kolm karu küttida, kütiti vaid üks, Peri jahtkonnas. Räpina kandi meeste karujaht paraku ebaõnnestus. „Karujaht on suunatud nuhtlusisendite vastu, kuid ilmselt ei tekitanud karud tänavu sellist kahju, mis oleks jahimehi sundinud karusid passima,” ütles Tiit Rammul, kes on juuni keskelt Põlva jahiseltsi juhatuse esimees. Tema sõnul on Rasinal ja selle ümbruses enam karusid.
Võrumaa jahimehed ei ole aastaid saanud luba karu küttimiseks. „Ulukiseireosakond on andnud limiidi tulenevalt karude juurdekasvust,” ütles maakonna jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ja lisas, et karude juurdekasv maakonnas ei ole stabiilne, lisaks liiguvad nad ühest maakonnast teise ning riigist riiki.
Tänavu nähti Lasva ja Orava piirkonnas emakaru nelja pojaga, mis Kivistiku sõnul on haruldane.
Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse esimees Rein Rosenberg ütles, et maakonnas lubati küttida üks karu, kes sügisel ka kütiti. „Karud liiguvad meil rohkem Tõrva ja Otepää ümbruses,” täpsustas ta.

Hundi küttimiseks oodatakse lund

Kuigi hundijaht algas 1. novembril, ootavad jahimehed lund, millelt on huntide jäljed näha.
Juba teist aastat ei kütita hunte enam maakonniti, vaid ohjamisalade järgi. Põlvamaa jaguneb kaheks ohjamisalaks: Tartust Valgani, kuhu kuulub 25 jahtkonda, neist kaheksa Põlvamaalt. Sellel alal võib kuus hunti küttida.
Teine on Põlva-Tartu ohjamisala, kuhu Põlvamaalt kuulub 14 jahtkonda, kust võib küttida neli hunti.
Võrumaal on vaid üks hundiohjamisala, kuhu kuulub Lüllemäe, Karula ja Hargla kant Valgamaalt. Esilagu on lubatud kaks hunti küttida, mida on Mati Kivistiku sõnul vähe, ning ta loodab limiiti juurde saada peale kahe isendi küttimist.
„Hundikarjad liiguvad suuremate metsade piirkonnas, meie maakonnas Räpina, Rasina, Järvselja, Orava ja Värska kandis,” rääkis Tiit Rammul. Üksikud on tema sõnul ka Kanepi kandis liikunud.
Valgamaal on huntide küttimiseks kolm ohjamisala, üks neist kahasse Viljandi-, teine Võru- ja kolmas nii Põlva-, Tartu- kui ka Võrumaa jahtkondadega.
„Võrumaaga piirnevatel aladel, Lüllemäe ja Karula kandis, liikusid hundid juba nõukogude ajal ja teevad seda siiani, neid liigub samuti Lätimaaga piirnevatel aladel, Hargla ja Taagepera ümbrus,” rääkis Rein Rosenberg. Ta lisas, et ei ole vahet, kes ohjamisalal hundi kütib, olulisem on, et need jahimehele väärilised vastased lumikatte ajal kütitud saaksid.
Võrumaal on peale katku metssigu ebaühtlaselt, kuid neid on tänavu üle 80 kütitud. Valgamaal on metssigade arvukus jäänud mullusele tasemele, tänavu on jahimeeste käe läbi pidanud elu jätma 74 isendit.
Metssigu on Põlvamaal endiselt tagasihoidlikult ja seakari võib elus püsimiseks mitmes piirkonnas liikuda. „Kui lumi maas, saame selge pildi,” sõnas Rammul ja täpsustas, et endiselt kehtib, et tuhandel hektaril võib olla vaid üks isend.

Metskitsed on probleemiks

Põdrajaht algas 15. septembril ja lõpeb tuleva kuu samal kuupäeval. Põlva jahiseltsil on lubatud 172 põdrast kaks kolmandikku kütitud ja mõnel jahtkonnal limiitki täis. „Põtrade küttimisele ei ole surve enam nii suur kui mõned aastad tagasi, nüüd tekitavad rohkem kahju metskitsed,” sõnas Tiit Rammul.
Võrumaa jahimeestele on soovitatud küttida 258 põtra ja selle kohustuse suudavad nad ka täita. Valgamaale etteantud miinimumist (340) on üle poole täidetud.
Keerulisem on lugu metskitsedega, keda maaomanike ja metsakasvatajate survel tuleb üle Eesti küttida 32 000, neist Põlvamaal 2000, Võrumaal 2300 ja Valgamaal 2200. Kitsejaht kestab jaanuari lõpuni. Tiit Rammul usub, et maakonna jahimehed suudavad etteantud arvu loomi küttida, näiteks Põlgaste jahtkond on 140st juba 105 metskitse küttinud.
Mati Kivistik märkis, et Misso ja Krabi kandis on kitsede arvukus väiksem, kuna neis paigus on rohkem ilveseid, kes kitsi murravad.
Valgamaal oli lõppeva kuu alguseks pooled küttida lubatud metskitsed kütitud ja ühistu juhatuse esimees loodab, et maakonna jahimehed saavad etteantud küttimisarvu täis. „Metskitsed on tänavu Valgamaal kuusemetsade kultuure oluliselt kahjustanud,” sõnas Rein Rosenberg.
Palju metskitsi hukkub kokkupõrkes sõidukitega, mullu 4000.
„Jahimeeste eetika ei luba metskitsi sügava lume ajal küttida, sest me ei pea abitu looma küttimist eetiliseks,” toonitasid kolme maakonna jahimeeste seltsi juhid.
Võrumaa jahimehed on näinud ka ühte võõrliiki, tähnikhirve, kes Kivistiku sõnul on siia tulnud ilmselt ida pool asuvast hirvefarmist. „Tähnikhirved tuleb võimaluse korral loodusest kõrvaldada, et nad ei rikuks punahirve genofondi,” lausus ta ja lisas, et tänavu on Võrumaal juba 20 hirve kütitud, neist vaid kaks tähnikhirve.
Tiit Rammul rõhutas, et jahimehed on loomade arvukuse reguleerijad, kellele annab küttimisarvud ette riik.
Emakaru nelja pojaga Põlva ja Võru maakonna piiril, Lasva lähedal Madala külas. Foto: jahimeeste rajakaamera

VV: „ Jahimeeste eetika ei luba metskitsi sügava lume ajal küttida, sest me ei pea abitu looma küttimist eetiliseks,” toonitasid kolme maakonna jahimeeste seltsi juhid.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/11/2019 09:17:29