Küsitlus

Kui palju on plaanis kulutada raha jõulukinkidele?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kliinikum surus sünnitusosakonna sulgemise jõuga läbi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Põlva haigla nõukokku kuuluvast kolmest vallaesindajast kahel tulid sünnitusosakonna sulgemisotsust kommenteerides pisarad silma. Foto: Ülle Harju

Põlva haigla nõukogu otsustas teisipäeval pärast neljatunnist istungit, et ei küsi valitsuselt lisaraha sünnitusosakonna säilitamiseks. Vallaesindajad hääletasid küll vastu, kuid peale jäi Tartu ülikooli kliinikumi kui haigla enamusaktsionäri soov sünnitusosakond sulgeda.

„Hääled jagunesid kolm-kolm, otsustas nõukogu esimehe hääl,” kommenteerisid Põlva haigla nõukogusse kuuluvad vallavalitsuse esindajad Anne Nook, Sirje Tobreluts ja Liivi Maran.
„Loomulikult oleme kurvad, meie panime ju nõukogu istungi päevakorda punkti „Sünnitusosakonnale lisaraha taotlemise otsustamine”,” täpsustas Anne Nook. „Väga lootsime, et seoses lisaraha taotlemise arutamisega tuleb arutluse alla, kas on võimalik muuta nõukogu varasemat otsust, et sünnitusosakond suletakse. Paraku ei tulnud.”
Tartu ülikooli kliinikumile kuulub 51protsenti ASi Põlva Haigla aktsiatest, nõukogu esimees esindab kliinikumi. Mullu suleti samal viisil Valga haigla sünnitusosakond.
«Sünnitusosakonna ümber toimuvad otsused on Põlva haigla nõukogu poolt tehtud juba varasemalt,» kommenteeris Põlva haigla nõukogu otsust selle esimees Marek Seer, viidates mullu tehtud sulgemisotsusele alates jaanuarist 2020.
Kogukonna survel on nõukogu poolteist aastat lubanud, et võib otsust muuta, kui valitsus eraldab sünnitusosakonnale lisaraha, ning hoidnud sellega nii kogukonda kui töötajaid pinge all. Pärast Põlva vallavolikogu augustikuist otsust küsida valitsuselt lisaraha, otsustas haigla nõukogu, et taotluse tegemiseks on vaja koostada põhjalik ülevaade osakonna töökorraldusest.
Ülevaadet Põlva haigla nõukogu liikmetele enne istungit ei näidatud, Marek Seer tutvustas seda kohapeal. Mida ülevaade näitas? «Pilt oli algul teistsugune. Saime pildi, et niisugusel kujul jätkata ei saa,” selgitas Seer. „Personaliga komplekteeritus on nadi. Kirurgiavalvet ei ole. Veretagastussüsteem vajab ajakohastamist. 80 protsenti valvetest teevad ära ainult kaks günekoloogi.»
Eesti naistearstide seltsilt ja Eesti perinatoloogiaseltsilt laekus Seeri sõnul seisukoht, et kui ei ole vajalikku hulka spetsialiste, siis teenust osutada ei saa.
Kas nadi seis spetsialistidega pole mitte tingitud nende lahkumisest seoses haigla tegevjuhi käitumisega? „Minu teada ei ole kedagi lahkunud,” kommenteeris Seer. (Põlva haigla ülemarst ja lastearst Margit Rikka lahkus töölt 1. augustil, kuna haigla tegevjuht Margot Bergmann pakkus talle jätkamist tingimustel, mis polnud vastuvõetavad – ÜH).
Koosolekul selgus ka, et kliinikumi hinnangul kuluks sünnitusosakonna säilitamiseks seni väljakäidud summadest veelgi rohkem raha. „Kuigi meil oli Põlva vallaeelarvest välja panna 100 000 eurot sünnitusosakonna renoveerimiseks, tõi kaardistus välja, et aastas läheks vaja 400 000 ehk viie aasta peale kaks miljonit,” kommenteeris Anne Nook. „See summa võinuks veelgi suurem olla, sest selgus personali suur puudujääk alates uuest aastast,” lisas Sirje Tobreluts.

Kliinikum pakub kompensatsiooniks ämmaemanduskeskust ja EMO renoveerimist

„Nõukogu otsustas nüüd, et haigla jätkusuutlikkuse tagamiseks kujundatakse sünnitusabiteenused ümber. Sealhulgas on plaan rajada Lõuna-Eesti esimene ämmaemanduskeskus ja ajakohastada erakorralise meditsiini osakonda,» kommenteeris Marek Seer.
Kuigi nõukogu otsuse tulemusel läheb sünnitusosakond aasta lõpus kinni, kavatseb haigla ikkagi valitsuse käest eelarvevälist lisaraha taotleda – kokku 375 000 eurot ämmaemanduskeskuse ja EMO tarbeks.
Mida kujutab endast ämmaemanduskeskus? «Ämmaemanduskeskuse loomine tähendab ämmaemandate täiendõpet ning nende suuremat rolli ja vastutust lapseootel naiste jälgimisel. Nii saab ka Põlva haiglas ämmaemandast iseseisev spetsialist, kes pakub raseduse ajal ja sünnituse järel naistele tuge ja abi. Lisaks on koduvisiidid ja iseseisev ämmaemandusteenus,» rääkis Seer.
Marek Seeri selgitusel tähendab EMO ajakohastamine ruumide renoveerimist. „Olime kõik nõus enda hääled sinna taha andma, kui ämmaemandakeskusest jutt oli, ja oleme ära teeninud EMO korralikud teenused siin kohapeal, et iga asja pärast ei saadetaks Tartusse,” ütles Anne Nook.
Milline on tema sõnum naistele, kes enam Põlvas sünnitada ei saa? „Kahju on noortest, aga ma väga loodan selle ämmaemanduskeskuse peale,” ütles Nook. „Kui suudetakse panna toimima teenus, et ämmaemand saab minna sünnitusele kaasa, siis on see väga positiivne.”
„Et ämmaemand saaks liikuda naisega kaasa, on terves Eestis väga uudne, väga-väga tore idee!” lisas ise naistearsti ametit pidav Liivi Maran. „Võru ei ole ju kaugel, 25 kilomeetrit, ja usun, et naised kohanevad, kui suudetakse Võrru korralikud peretoad komplekteerida.”
Nüüd on küsimus, kas Põlva vald ja valitsus on nõus sünnitusosakonnale lubatud raha ämmaemanduskeskuse ja EMO remondi jaoks andma. Kui raha ei anta, võib musta stsenaariumi korral koosolekul välja käidud idee ideeks jäädagi.

Kommentaar

Põlva sünnitusosakond suletakse kogukonna argumente arvestamata

Põlva kogukond on südamepõhjani nördinud Tartu ülikooli kliinikumi esindajate otsusest sulgeda selle aasta lõpus Põlva sünnitusosakond. Kogukond on üle 600 päeva teinud absoluutselt kõik endast oleneva, et tunnustatud ja hea mainega osakonda säilitada ning selle säilitamise vajalikkust Tartu ülikooli kliinikumile selgitada. Kahjuks on kliinikumi kõrvad jäänud kurdiks absoluutselt kõigele, mida kogukond on sedastanud.
Kogukond on korduvalt pakkunud abi, et leida lahendused sünnitusosakonnaga seotud muredele (muu hulgas otsinud ja leidnud puuduoleva pediaatri), kuid ülikooli kliinikumi määratud juht on lühikese ajaga pillutanud laiali Põlva haigla kompetentsi ning alates suve lõpust ignoreerinud kõiki kogukonna esindajate kontaktiotsimisi.
Leiame, et kliinikumi esindajad on kogukonda üle poole aasta lihtsalt ninapidi vedanud, kui andsid juunis Põlva vallavolikogus mõista, et osakonna sulgemise põhjustab pediaatri (kelle oleme leidnud) puudumine või ebakindel üheaastane rahastus (mille peale asus volikogu koostöös riigi esindajatega otsima kiiresti lahendusi viieaastase rahastuse kindlustamiseks).
Me ei mõista, kuidas on võimalik, et riik on andnud loa ja eraldanud raha, et Põlva haigla saaks Tartu ülikooli kliinikumiga võrgustuda, kuid ei saa mitte midagi teha takistamaks sünnitusosakonna sulgemist. Jääb mulje, et enamusaktsionär on teinud kõik, et sillutada teed osakonna sulgemisele, ning vähemusaktsionär on kaotanud kontrolli kunagi talle kuulunud asutuse üle.
Turvaline sünnitus kogu perele ning vajalike meditsiiniteenuste kättesaadavus on kogukonna jaoks väga olulised, selles osas oleme ülikooli kliinikumi esindajatega nõus. Küll aga ei ole kogukonna jaoks turvalisem sünnitusosakonna kaotamine (ja potentsiaalne maantee ääres sünnitamine).
Mõistame hukka tegevuse, mida saab nimetada statistika valikuliseks esitamiseks. Kui jutuks on sündide arv Põlva haiglas kui kompetentsi näitaja, siis tuleb see arv võtta haigla sünniraamatust, kus kajastuvad kõik sünnid (mitte haigekassa andmebaasist, kus Venemaalt tulnud sünnitajate arv ei kajastu). Teatavasti on Põlva haigla ainus maakonnahaigla Eestis, kus ligi 35% sünnitajatest tuleb väljastpoolt maakonda, sh piiri tagant.
Ka 2019. aasta sündide arv oleks jäänud ilma suvise sünnituspausita (1.–22. august) samasse suurusjärku – 240 sündi. Käesoleva aasta 11. novembri seisuga on Põlvas sündinud 197 last.
Põlva kogukond tänab ja tunnustab Põlva haigla sünnitusosakonda pikaaegse, kvaliteetse, inimliku ja kogukonnakeskse sünnitusabiteenuse eest. Osakonna eest seisnud tuumikgruppi toetab ligi 10 000 allkirjastajat ja üle 3000 liikme vastavas Facebooki grupis. Aitäh sünnitusosakonna töötajatele südamega tehtud töö eest, mis on loonud aluse sellise ühtekuuluvustunde tekkimisele!
Täname vallavolikogu liikmeid, kes on astunud samme Põlva sünnitusosakonna eest seismisel.

Mari-Liisa Parder,
MTÜ Põlva Kodanik juhatuse liige
Liikumine „Põlva sünnitusosakonna kaitseks“

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/11/2019 09:37:47

Lisa kommentaar